← Eesti

2-06-10437/5

Obsah (4)§ 49§ 60§ 61§ 70

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-06-10437 Otsuse tegemise aeg ja koht 29. november 2006. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuistungi toimumise aeg 21. novemb

) § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes võrdsed (

§ 49). 9.

Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealist last (

§ 60lg 1).

10. Elatise suurus sõltub lapse vajadustest ning mõlema vanema varalisest seisundist (

§ 61lg 2).

  1. Hageja taotles kohtule esitatud esialgses hagis elatise väljamõistmist summas 1 800 krooni, 04.9.
  2. a avalduses 3 000 krooni, kohtuistungil 26.09.
  3. a oli hageja nõus elatisega 1 800 krooni, kuid taotles elatise väljamõistmist tagantjärgi 1 aasta enne hagi esitamist kohtule. Kohtuistungil 21.11.
  4. a taotles hageja elatise väljamõistmist summas 2 200 krooni, millisest summast hagejale jääks puhtalt kätte 1 800 krooni.
  5. Kohtule esitatud arvestusest (tl 41) nähtub, et lapse keskmine ühe kuu vajadus ülalpidamiskulude katmisel on 3 677 krooni. Pool nimetatud summast, ehk ühe lapsevanema osa sellest moodustab ca 1 840 krooni.
  6. Hageja palgatõendi kohaselt (tl 7) on hageja keskmine brutopalk ca 5 700 krooni. Kostja palgatõendi kohaselt (tl 45) on kostja keskmine brutopalk ca 6 400 krooni.
  7. Hagejal on üks ülalpeetav: tütar V. (
  8. aastane), kostjal on kaks ülalpeetavat: tütar V. (
  9. aastane) ja poeg K. (
  10. kuune, tl 30).
  11. Kulutuste põhjendatuse ja suuruse osas on sotsiaalministeeriumi tellimusel
  12. aasta oktoobris lepingulise uurimistöö teemal „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika“ kirjutanud emeriitprofessor Ene-Margit Tiit, kes on võrrelnud ja analüüsinud kulutusi lapsele. Ülalpidamiskulude arvestuses on autor jõudnud järeldusele, et vanusegruppi puhul 7-13 aastat on linnalapse ülalpidamiskulud 2181 krooni (vaata: http://www.sm.ee/est/HtmlPages/Lapse_kulud/$file/Lapse_kulud.pdf). Kohtupraktikas on nimetatud uurimistööd ka kasutatud (vt nt riigikohtu 09.03.
  13. a kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-21-7-05; http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-7-05). 16.

§ 61lg 4 kohaselt, mis kehtib alates 14.05.2004.

a, ei või igakuine elatisraha ühele lapsele väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Lähtuvalt

  1. aastal kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (3 000 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1 500 krooni.
  2. Kohus leiab, et elatise suuruseks on mõistlik määrata 1 800 krooni. Nimetatud summa ei ole liialt väike ega ka ülemäära suur. Kohus arvestab, et kostjal on lisaks poolte ühisele lapsele veel üks ülalpeetav ning ka poolte igakuise kindla sissetuleku suurusega. Elatise väljamõistmisel aasta enne hagi esitamist kaasneb kostjal lisaks kohustus maksta elatist ühekordses summas 34 200 krooni (12 + 6 x 1 800). 3
  3. Elatis kuulub väljamõistmisele

§ 70lg 2 alusel tagasiulatuvalt alates 03.05.2005.

a. VII Kohtu selgitused 19.

§ 61

lg 3 kohaselt võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta (TsMS § 459).

  1. Kostja poolt kuulub tasumisele elatis perioodil mai
  2. a kuni aprill
  3. a kogusummas 21 600 krooni, perioodil mai
  4. a kuni november
  5. a 12 600 krooni ning alates detsembrist
  6. a kuulub tasumisele igas kalendrikuus 1 800 krooni. VIII Menetluskulude jaotus
  7. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi osaliselt. TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et kostja peab hüvitama hageja õigusabikulud 75% ulatuses. Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.