Tsiviilasi nr 2-06-14242 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Margit Jõgeva Määruse tegemise aeg ja koht
- november 2006.a, Tartu Kohtumaja Tsiviilasi I.V. avaldus põlvnemise tuvastamiseks V.A. ’st pärast tema surma. Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja I.V. Avaldaja esindaja advokaat Marko Paabumets (OÜ Advokaadibüroo In Jure, Riia 15b, 51010 Tartu); Puudutatud isik E.V. Kohtuistungi toimumise aeg 20.11.2006.a. Protokollija kohtuistungisekretär Astrid Sägi RESOLUTSIOON
- Tuvastada, et I.V. põlvneb V.A. ’st .
- Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
- Toimetada määrus kätte menetlusosalistele.
- Määrus jõustub ja kuulub täitmisele määruskaebuse esitamise tähtaja möödumisega.
- Saata määrus pärast selle jõustumist Valga Maavalitsusele. (Kesk 12, 68203 Valga). Määruse peale võivad esitada määruskaebuse menetlusosalised. Määruskaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates (TsMS § 583, § 660 lg 3, § 661 lg 1, 2). I AVALDUSE SISU Avaldaja, I.V. esitas kohtule avalduse, milles palub tuvastada fakt, et 27.03.2006.a surnud V.A. , sünd. 09.02.1933.a, on avaldaja isa. Kohtule esitatud avaldustest nähtub, et avaldaja on sündinud Tartus, mille kohta on välja antud sünniakt
- oktoobril 1952, nr 898, mille kohaselt sünnitas E.V. Eduardi tütar üksiku esimese lapse Tartu Kliinilises Sünnitusmajas. Lapse isanimeks on märgitud ema soovil jutumärkides „Valter“. Sünniaktis on kanne ainult isa eesnime kohta, perekonnanime kohta kanne puudub. Avaldaja on lasknud teha Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo Kohtukeemia ja Bioloogia Laboratooriumis molekulaargeneetilise ekspertiisi, mille kohta on koostatud ekspertiisiakt nr 060176, 19.05.2006.a, mille järgi saab V.A. olla I.V. bioloogiline isa. Avaldaja palub tunnistada tema põlvnemist V.A. ’st. II KOHTUISTUNG Avaldaja, I.V., poolt kohtuistungil antud seletusest nähtub, et kui ta lahku läks, siis tegi isa talle ettepaneku elada tema juures ning alates 2001 aastast kuni isa surmani elas ta koos isaga ning neil oli ühine leibkond. Isaga on tal kogu aeg tihe side olnud, nad käisid üksteisel külas, sünnipäevadel ja jõulude ajal. Samuti ütles isa talle mitu korda, et ta võiks isa perekonnanime võtta, et muidu kaob A nimi ära. Põlvnemise tuvastamist vajatakse pärandi vastuvõtmiseks. Puudutatud isiku, E.V., poolt kohtuistungil antud seletusest nähtub, et I.V. on tema poeg ning poja sündides elas ta koos V.A. ’ga. Lapsele pani ta perekonnanimeks „V“ kuna ta ei soovinud et laps kannaks A nime, samuti ei soovinud ta V.A. ’ga koos elada. V.A. toetas teda lapse kasvatamisel materiaalselt, samuti suhtles V.A. pojaga tihti. I.V. poolt esitatud avaldusele tal vastuväiteid ei ole. III KOHTU SEISUKOHT
- TsMS § 579 lg 1 kohaselt lahendab kohus põlvnemise tuvastamise isikust, kes on surnud, üksnes avalduse alusel. PkS § 42 lg 1 sätestab, et kui lapse põlvnemine ei ole tuvastatud enne tema täisealiseks saamist, võib lapse põlvnemist isast tuvastada üksnes täisealiseks saanud lapse nõudel.
- I.V. palub tuvastada põlvnemise V.A. ’st. Sünniakti nr 898; 24.10.1952 kohaselt sündis I.V. 11.10.1952.a Tartu linnas (tl 6). Emana on sünniaktil märgitud E.V. ja isa nimena on märgitud „Valter“. Valga Maavalitsuse poolt väljaantud surmatunnistusest nähtuvalt suri V.A. 27.03.2006.a Valga linnas (tl 5). Molekulaargeneetilise Ekspertiisi aktist nr 060176 (tl 7-9) nähtub, et V.A. saab olla I.V. bioloogiline isa. Tõenäosus, mille kohaselt V.A. saab olla I.V. bioloogiline isa on 99,99999995%-i.
- Vastavalt PkS § 42 lg 2 tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. PkS § 38 lg 3 kohaselt põlvneb laps isast, kes on tema eostanud.
- Arvestades eeltoodut, avaldaja ja puudutatud isiku E.V. poolt antud seletusi ning asjas kogutud tõendeid ja eespool loetletud tõendeid, peab kohus põhjendatuks tuvastada, et I.V. põlvneb V.A. ’st.
- Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 172 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda. Kohtunik 2
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.