2-06-7761/12

2-06-7761 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Eveli Vavrenjuk Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november 2006 Tartu Tsiviilasja number 2-06-7761 Tsiviilasi X hagi Tartu pikendamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad • • • linna vastu pärandi vastuvõtmise tähtaja hageja: X volitatud esindaja Mari Simm; kostja: Tartu linn (Raekoda, 50089 Tartu), volitatud esindaja Marili Kotsulim Kohtuistungi toimumise aeg
2. oktoober 2006 Protokollija istungisekretär Margit Mägi RESOLUTSIOON Rahuldada X hagi Tartu linna vastu pärandi vastuvõtmise tähtaja pikendamiseks. Pikendada pärandi vastuvõtmise tähtaega. Uus tähtaeg on kaks kuud alates käesoleva otsuse jõustumisest. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte enda kanda. Edasikaebamise kord Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. HAGIAVALDUSE SISU
3. märtsil 2006 esitas X Tartu Maakohtusse hagi, millega taotleb pärandi vastuvõtmise tähtaja pikendamist. Hagejale on teatavaks saanud, et ta on oma õele Y kuulunud erastamisväärtpaberite ainus pärija. Et ta ei saanud varem teada avanenud pärandist, polnud tal võimalik seadusega ettenähtud aja jooksul esitada avaldust pärandi vastuvõtmiseks. Hageja õde oli viimased aastad enne surma psüühiliselt haige ning viibis ravil Tartu Psühhiaatriahaiglas, seetõttu ei saanud ta anda hagejale teada oma väärtpaberite olemasolust. Hageja palub kohtul arvesse võtta, et ta ei olnud varem teadlik avanenud pärandist. Hageja palub rahuldada tema avalduse pärandi vastuvõtmise tähtaja pikendamiseks. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja oma
4. juuni 2006 vastuses hagile palus kohtul hagejalt välja nõuda hageja ja pärandaja sugulust tõendavad dokumendid ning kontrollida väidet, et ta on pärandaja ainus pärija. Kostja leidis, et juhul kui on teisi pärimisõigusega isikuid, tuleb nad kaasata menetlusse huvitatud isikutena. Samuti tuleb kindlaks teha, kas pärandvara ei ole TsK § 551 lg 2 alusel juba kellegi poolt vastu võetud. Kostja tunnistab hagi juhul, kui kohtus leiab tõendamist asjaolu, et esinevad mõjuvad põhjused pärandi vastuvõtmise tähtaja pikendamiseks ning hagejal on õigus pärida. Kostja on nõus kirjaliku menetlusega ning palub jätta menetluskulud hageja kanda. KOHTUISTUNG Kohtuistungil jäi hageja esindaja Mari Simm esitatud hagi juurde ja palus selle rahuldada. Hageja esindaja selgitas, et dokumendid Y kuulunud erastamisväärtpaberite kohta leiti koristustööde käigus ja hageja sai neist teada selle aasta alguses, aga pärandi vastuvõtmise tähtaeg oli juba möödas. Y suri
5. jaanuaril
6. Kostja esindaja Marili Kotsulim nõustus, et on, mida pärida. Samuti ei olnud kostjal vastuväiteid selles osas, et X on Y pärija. Kostja esindaja jäi esitatud kirjaliku seisukoha juurde – kui kohus leiab, et esinevad mõjuvad põhjused tähtaja pikendamiseks, siis linn sellele vastu ei vaidle. Kostja loobus taotlusest, et teised võimalikud pärijad antud protsessi puudutatud isikutena kaasataks. KOHTU PÕHJENDUSED Pärand on avanenud
7. jaanuaril
8. aastal – sel ajal kehtinud tsiviilkoodeksi (TsK) § 532 kohaselt loetakse pärandi avanemise ajaks pärandaja surmapäev. Pärimisseaduse (PärS) § 164 lg 2 järgi päritakse enne
9. aasta
10. jaanuari avanenud pärandit Eesti NSV tsiviilkoodeksi sätete kohaselt, kui rakendussätetest ei tulene teisiti. Seega tuleb antud asjas kohaldada TsK pärimisõiguse kohta käivaid sätteid. Erandkorras kuulub PärS § 168 alusel, kui pärand on avanenud enne
11. aasta
12. jaanuari ning ei ole seadus- ega testamendijärgseid pärijaid või ükski pärija ei ole pärandit vastu võtnud ja pärandvara ei ole riigile üle läinud, kohaldamisele PärS §
13. Selle sätte kohaselt on seadusjärgne pärija juhul, kui teisi pärijaid ei ole, pärandi avanemise koha kohalik omavalitsusüksus. TsK § 551 lg 1 kohaselt peab pärija pärandi omandamiseks selle vastu võtma. Lg 2 alusel loetakse pärija pärandi vastuvõtnuks, kui ta faktiliselt asus pärandvara valitsema või valdama, või kui ta andis pärandi avanemise koha notariaalorganile avalduse pärandi vastuvõtmise kohta. Lg 3 järgi peavad käesolevas paragrahvis nimetatud teod olema tehtud kuue kuu jooksul, arvates pärandi avanemise päevast. § 552 lg 1 kohaselt võib kohus §-ga 551 kindlaksmääratud pärandi vastuvõtmise tähtaega pikendada, kui ta tunnistab tähtaja möödalaskmise põhjused mõjuvaiks. Pärand võidakse vastu võtta pärast kehtestatud tähtaja möödalaskmist ka ilma kohtusse pöördumiseta, kui kõik ülejäänud pärandi vastuvõtnud pärijad on sellega nõus. Toimiku materjalidest nähtuvalt (tl 58) soovis hageja pärandi pärast tähtaja möödalaskmist vastu võtta ilma kohtusse pöördumata, kuid Tartu linn esitas vastuväite, et Y surmahetkel oli veel elus 2 õde M, kes oli ka pärija. Seetõttu pöördus hageja kohtusse, et taotleda pärandi vastuvõtmise tähtaja pikendamist. Pärand avanes juba
14. aasta jaanuaris ja EVP arve avati
15. aastal. Sellest tuleneb küsimus, miks sai hageja EVP-dest teada alles
16. aasta alguses. Hageja selgitustest nähtub aga, et E.P. (Y surma hetkel koos elanud isik) leidis dokumendid väärtpaberite olemasolu kohta alles sel aastal koristustööde käigus. Hageja on hagiavalduses öelnud, et Y oli viimastel eluaastatel psüühiliselt haige ning seetõttu ei saanud X temalt väärtpaberite olemasolust teada. Hageja varasem teadmatus väärtpaberite olemasolust ning suhteliselt kiire reageerimine nende leidmisele on piisavalt mõjuvad põhjused, et pärandi vastuvõtmise tähtaega pikendada. Hageja ei saanudki pärandi vastuvõtmist varem otsustada, sest ta polnud EVP-de olemasolust teadlik. Kostja palus kohtul kindlaks teha, kas hageja on Y ’i pärija, ja kontrollida, ega pärandvara ei ole TsK § 551 lg 2 alusel juba kellegi poolt vastu võetud. Kohtuistungil ütles kostja esindaja, et kostjal puuduvad vastuväited selles osas, et X on Y ’i pärija. Kohtule saabunud Y i väärtpaberiarve väljatrüki (tl 39) kohaselt (seisuga
17. juuli 2006) on väärtpaberid endiselt tema arvel, keegi pole neid käsutanud. Seega ei ole võimalik, et keegi on seda osa pärandvarast faktiliselt valdama või valitsema asunud, samuti ei ole teada ühestki isikust, kes oleks esitanud notarile avalduse EVP-de kui pärandi vastuvõtmise kohta. Järelikult ei ole pärandvara veel kellegi poolt TsK § 551 lg 2 alusel vastu võetud. Seega on TsK § 552 lg 1
18. lause eeldused täidetud ning kohus pikendab pärandi vastuvõtmise tähtaega. Uueks tähtajaks määrab kohus kaks kuud alates antud otsuse jõustumisest. MENETLUSKULUDE JAOTUS TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus leiab, et antud asjas on õiglane jätta kohtukulud kummagi poole enda kanda. Kohtunik 3