KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-06-19966 Määruse kuupäev
- oktoober 2006.a Kohtukoosseis Kohtunik Reet Allikvere Kohtuasi AS V hagi AS-i K vastu 190 629, 06 krooni väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
- juuli
- a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AS-i K määruskaebus Menetluse liik kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Jätta Harju Maakohtu 31.07.2006 määrus muutmata.
- Määruskaebus jätta rahuldamata.
- Määruse peale ei saa edasi kaevata. Menetluse käik
- AS V esitas 28.07.2006 hagi Harju Maakohtusse AS-i K vastu 190 629, 06 krooni väljamõistmiseks. Koos hagiavaldusega esitas hageja kohtule avalduse hagi tagamiseks, milles taotles kostja vara suhtes aresti rakendamist. Hagi tagamise taotluse kohaselt on alates
- a aasta algusest kostja hageja raamatupidamises koostatud arvestuse kohaselt kannatanud ilmselgete makseraskuste all. Maksetähtaeg on pikenenud tavalisest kolmekordseks. Alates 01.07.2005 esitatud arvest nr 105/5766 ei ole kostja ühtegi arvet tasunud. Kostjale ei kuulu kinnisasju.
- Kostja majanduslike raskuste tõestusest räägib ka AS K erapooletu standardanalüüs, mille järgi on kostja maksehäirete raportisse krediteerijana kantud hageja ja I AS. Samuti on AS K andmete kohaselt kostja majandusolukord nõrk, finatsolukord väga nõrk ning maksekombed mitterahuldavad. Kuna hagejal puuduvad andmed kostjal kinnisvara või registrivara olemasolu kohta, palub hageja arestida kostjate arveldusarved nõude summas. Esimese astme kohtu määrus
- Kohus rahuldas 17.08.2006 määrusega hageja taotluse hagi tagamiseks ning arestis kostja arveldusarved Hansapangas, SEB Ühispangas, Krediidipangas, Nordea pangas, Sampo pangas ja SBM Pangas hagi hinna ulatuses.
- Hageja esitatud tõenditest: hageja raamatupidamise müügireskontolt ja AS K krediidireitingust, nähtub, et kostjal on pikaajalised probleemid oma kohustuste täitmisega. Kostjal on olnud hageja ees pikaajalised kohustuste täitmisega viivitamised (1 kuni 6 kuud) ning alates 01.07.2005 ei ole tasutud ühtegi arvet; võlgnevus hagejale on kantud AS K andmebaasi. Lisaks on kostjal nimetatud andmebaasi kantud ka teine kohustus juba alates 16.11.
- Krediidireitingust nähtub, et kostja on esitanud äriregistrile viimati aastaaruande
- a kohta ja reitingu kohaselt on kostja majandusolukord hinnatud nõrgaks, finantsolukord väga nõrgaks ja maksekombed mitterahuldavaks.
- Sellises ilmselt kehvas majanduslikus olukorras võib hagi rahuldamise korral tekkida raskusi kohtuotsuse täitmisega või see võib osutuda võimatuks. Nimetatud olukorra vältimiseks tuleb hagi tagada. Määruskaebuse põhjendused
- AS K maakohtu 17.08.2006 määrusega ei nõustunud, kuna kohus rahuldas hageja hagi tagamise taotluse alusetult.
- Kostja võlgnevus ei ole pikaajaline ning kostja ei viivitanud arvete tasumisega. Kostja teatas nii kohtule kui ka hagejale, et ei tasu hagi esemeks olevaid arveid põhimõtteliselt, kuna hageja ei esitanud kostjale kostja töötajate poolt allkirjastatud arveid. Juulis
- a kohtusid pooled hageja esindaja juures advokaadibüroos. Hageja ja hageja esindaja kinnitasid, et esitavad 10 päeva jooksul peale kohtumist kostjale kõik vaidlustatavad arved, millistel on väidetavalt kostja töötajate allkirjad, mis tõendaksid, et hageja osutas kostjale arvetes märgitud mahus teenuseid. Seisuga 28.08.2006 ei ole hageja kostjale ega kohtule kostja esindaja allkirjadega arveid esitanud. Tulenevalt eeltoodust saab järeldada, et sellised arveid ei ole ning arvete hilisema ilmumise ja esitamise korral tuleb neid arveid tähelepanelikult analüüsida ning hilinenult esitatud arvetesse kriitiliselt suhtuda.
- Samuti on kostja poolt vaidlustatud arvete mittetasumise põhjuseks asjaolud, et kostja tuvastas mitmel korral hageja arvetes vigu ning need vead olid raamatupidamislikult alati hageja kasuks. Samuti tuvastas kostja, et arvetes oli hulgaliselt märgitud töid, mida hageja kostjale ei teostanud. Hageja võttis need vead omaks ja parandas arved.
- Peale seda otsustas kostja, et teostab inventuuri osas, mis puudutas hageja ja kostja koostööd. Inventuuri tulemusel tuvastas kostja kahtlased arved, millest andis hagejale teada ning tegi ettepaneku hagejale astuda läbirääkimistesse tekkinud vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks. Eeltoodust tuleneb, et tegemist ei ole pahatahtliku venitamise või kostja halva majandusliku olukorraga, kus ta ei suuda rahuldada kreeditoride nõudeid, vaid vastupidi, kostja soovis selgeks teha, mille alusel vaidlustatud arved on temale hageja poolt esitatud.
- Kostja aktsiakapitalist piisab hageja nõude rahuldamiseks ning seega on hagi tagamine alusetu ja põhjendamatu. Kohus ei ole piisavalt põhjalikult tutvunud kostja aastaaruannetega. Kohus ainult viitas aastaaruannetele, kuid ei toonud selgelt välja, millise valemi või fakti alusel või milliste raamatupidamislike näitajate alusel kohus tuvastas, et kostja majanduslik olukord on nõrk. Ka ei seletanud kohus, millist reitingut kasutati määruse tegemisel ja miks tuleb lugeda selle reitingu andmeid usaldusväärseks. Arusaamatuks jääb, kust ja mille alusel leiti määruses, et kostja majanduslik olukord on nõrk, finantsolukord väga nõrk ja maksekombed mitterahuldavad ning kuidas see väljendub arvudes.
- Tõele ei vasta asjaolu, et kostja on esitanud äriregistrile viimati aastaaruande
- a. Kostja esitas äriregistrile
- a aastaaruande täies ulatuses tähtaegselt. Eeltoodust järeldub, et kohus ei tutvunud dokumentidega täielikult, ei vaadanud läbi kostja 2
(4)majandusaruandeid. Seega rikkus kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lõikes 1 sätestatud printsiipi.
- Kaevatavas määruses pole toodud ühtegi raamatupidamislikku tõendit, mida kohus oleks uurinud enne määruse tegemist. Võimatu on otsustada hagi tagamise küsimust olukorras, kus kohus ei ole tutvunud kostja aastaaruannetega, vaid tegi määruse, vaadates tõenäoliselt lehekülge krediidinfo.ee, millel ei ole tõenduslikku baasi. K.ee leheküljel puudub või ilmub info osaliselt ja/või hilinemisega. Kohus ei tohi teha lahendeid kontrollimatute andmete alusel, kuna sellisel juhul ei tagata objektiivsust ning tõendi igakülgse uurimise põhimõtet. Seega ei uurinud kohus tõendeid ega nõudnud hagejalt täiendavate tõendite esitamist kostja majandusliku seisundi kohta.
- Ks märgitud võlgnevused on kostja poolt vaidlustatud. Kohus ei ole arvestanud seda, et kostjat ei saa süüdistada võlgnevuse mittetasumises enne, kui jõustub kohtuotsus, mille kohaselt peab kostja tasuma vaidlustatud võlgnevuse. Kui kohus oleks tutvunud aastaaruannetega, siis oleks kohus leidnud, et kostjal on suhteliselt palju äripartnereid ning ainult kahe ettevõtjaga on tekkinud põhimõttelist laadi probleeme.
- Kohus ei ole välja toonud, millele tuginedes ta leidis, et kostja kiirmenetluse vastuses toodud asjaolud tuleb jätta arvestamata. Kohus pidi andma hinnangu ka kostja seisukohtadele ning pidi sätestama määruses, miks ta leidis, et need kostja väited ei ole usaldusväärsed. Sellega rikkus kohus õigusnormi sellega, et ei arvestanud lahendi tegemisel poolte võrdsuse printsiibiga, vaid lähtus lahendi tegemisel põhjendamatult hageja paljasõnalistest andmetest ja portaali K.ee kontrollimatutest andmetest.
- Samuti pole kohtumääruse resolutsiooni punkt 1 selge ning ühemõtteline, kuna välja pole toodud, millised kontod arestitakse, vaid on sätestatud krediidiasutused, kus võiksid olla kostja pangakontod. Selle ebaselguse tõttu arestiti kostja 2 kontot, s.t iga konto arestiti 190 629, 06 krooni ulatuses, s.o kokku 381 258, 12 krooni, mistõttu tekkis kostjal hetkeline käiberaha puudus. Peale seda püüdis kostja selgitada krediidiasutustele, et konto võib arestida vaid 190 629, 06 krooni ulatuses, kuid krediidiasutused teatasid, et nemad peavad täitma saabunud lahendeid. Kostja kaalub võimalust hagi esitamiseks riigi vastu, kuna ebaselge määruse tõttu on ta kandnud materiaalset kahju. Vastustaja seisukoht
- AS K ei pea määruskaebust õigeks, vaidleb sellele vastu ning palub jätta määruskaebuse rahuldamata ning maakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
- Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses toodud väited ei anna alus maakohtu määruse tühistamiseks.
- Vastavalt TsMS § 377 lõikele 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Üheks hagi tagamise abinõuks on tulenevalt TsMS § 378 lg 1 punktist 3 kostja või teise isiku valduses oleva kostjale kuuluva vara arestimine, muu hulgas vara käsutamise keelumärke tegemine vararegistris. Asjaolud, millele tuginedes saab kohus hagi tagada, pea esile tooma taotluse esitanud isik.
- Ringkonnakohus leiab, et hagi tagamine on põhjendatud. Hagi tagamise taotluse lahendamisel arvestab kohus, et avalduse rahuldamiseks piisab sellest, et asjaoludest nähtuvalt võib kohtuotsuse viivituseta täitmine osutuda raskendatuks juhul, kui hagi jäetakse tagamata. Arvestades kostja poolt määruskaebuses ja hageja poolt kirjalikus vastuses esitatud väiteid, on võimalik, et hagi tagamata jätmisel võib hagi võimaliku rahuldamise korral osutuda otsuse täitmine võimatuks. Hagi tagamise menetluses tuleb 3
(4)keskenduda mitte vaidluse õiguslikule sisule, vaid kohtulahendi reaalse täidetavuse küsimusele ning seega ei ole kostja sisulised väited arvete tasumisega viivitamise põhjuste kohta põhjendatud, kuna sisulised vastuväited lahendatakse vaidluse sisulise läbivaatamise käigus. 20. Kostja ei ole tõendanud, et tal oleks piisavalt likviidseid vahendeid, mille arvelt võimaliku hagi rahuldamise korral kohtuotsust täita. Tulenevalt TsMS § 229 lõikest 1 on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Seega tugines maakohus põhjendatult AS K andmebaasis kostjat puudutavatele andmetele. Eeltoodust tulenevalt esineb hagi tagamiseks alus ja hagi tagamise tühistamise taotlus ei ole põhjendatud. R. Allikvere kohtunik 4
(4)