2-06-11088 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Liivalaia kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Määruse tegemise aeg ja koht 10.oktoober 2006.a, Tallinn Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-06-11088 OÜ avaldus täiteme

) § 475 lg 1 p 17 ja § 477 lg 2 sätestatu alusel kohus lahendab käesoleva tsiviilasja hagita asjana kirjalikus menetluses, kohtuistungit pidamata.

§ 477

lg 5 kohaselt kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.

§ 477

lg 4 kohaselt kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega menetlusosaliste hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti.

1. Vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) §-le 45 kohus võib võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ning majanduslikku olukorda.
2. Tutvunud asjas kogutud tõenditega ning menetlusosaliste seisukohtadega, kohus leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Kohus leiab, et käesoleval juhul on õige täitemenetlus peatada, vaatamata ITLS § 32 lgs 1sätestatud menetluse peatamise keelule.
3. Kohtuinfosüsteemi andmetel OÜ poolt töövaidluskomisjoni otsuse vaidlustamiseks esitatud avalduse võttis Harju Maakohus määrusega menetlusse (tsiviilasi nr ). 19.09.2006 kohtumäärusest nähtuvalt kohus kohustas MKi kohtu määratud tähtajaks esitama hagiavaldusele ettenähtud vormis avalduse. Kohus määras hagejale ka täiendava tähtaja, hoiatades teda hagiavalduse läbi vaatamata jätmise eest. MK kohtule hagiavaldust ei esitanud ning 19.09.2006 kohtumäärusega jättis kohus MKi hagi OÜ vastu läbi vaatamata. Kohtumäärus ei ole veel jõustunud.
4. ITLS § 24 lg 7 kohaselt juhul, kui töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ei esita vastavalt ITLS § 24 lg-le 5 oma avaldust hagiavaldusele ettenähtud vormis kohtu määratud tähtajaks, jätab kohus hagiavalduse läbi vaatamata. Sel juhul töövaidluskomisjoni otsus vaidlustatud ulatuses ei jõustu. TMS § 2 lg 1 p 7 kohaselt on täitedokumendiks töövaidluskomisjoni jõustunud otsus. Seega tsiviilasjas nr tehtud hagi läbi vaatamata jätmise kohtumääruse jõustumisel ei saa töövaidluskomisjoni otsus enam olla täitedokumendiks ning ei saa kehtida ka otsuse viivitamatu täitmise kohustus. TMS § 48 p 4 kohaselt täitur lõpetab täitemenetluse kohtulahendi esitamisel, millega täitmisele võetud täitedokument või kohustus see viivitamata täita on tühistatud.
5. ITLS § 33 lg 3 kohaselt juhul, kui töövaidluskomisjoni otsuse alusel oli viivitamata täitmise korras tööandjalt välja mõistetud raha töötaja kasuks ja kohus lahendab asja teisiti, otsustab kohus ka väljamõistetud raha tagastamise töötajalt. Hagi läbi vaatamata jätmisel kohus töövaidluskomisjoni jõustumata otsuse alusel viivitamatu täitmise korras sissenõutud summade tagasitäitmise küsimust ei lahenda. Seega hagi läbi vaatamata jätmise korral tuleb huvitatud isikul alusetult väljamõistetud summade tagasisaamiseks esitada kohtusse eraldi hagi. Käesolevas asjas on tõenäoline võimalus, et töövaidluskomisjoni otsus hagi läbi vaatamata jätmise tõttu ei jõustu. Seega täitemenetlus peatamata jätmine suurendaks võimalust, et avaldaja on sunnitud oma õiguste kaitseks uuesti kohtusse pöörduma. Uue kohtuvaidluse tekitamise võimaluse suurendamine ei ole kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega.
6. Kohus kaalus avaldaja ja sissenõudja huve ning leidis, et sissenõudja huvi otsuse täitmise vastu ei kaalu üles avaldaja huvi täitmenetluse peatamise vastu. Seejuures võttis kohus arvesse ka sissenõudja ükskõiksust töövaidluse ja täitemenetluse peatamise kohtuvaidluste suhtes ning passiivsust oma huvide kaitsmisel, mis väljendub kohtumäärustega nõutud hagiavalduse ja kirjaliku seisukoha kohtule esitamata jätmises. Samuti on kohtu hinnangul veenev ja lisatud tõenditega tõendatud avaldaja põhjendus ajutiste makseraskuste tekkimise seosest sissenõudja enda tegevusega. Kohus arvestas ka asjaolu, et täitemenetluse peatamine ei võta sissenõudjalt õigust otsuse edasiseks täitmiseks, kui tsiviilasjas nr hagi läbi vaatamata määrus ei jõustu ja töövaidlusasjas menetluse jätkamisel hagi rahuldatakse. Kõiki asjaolusid arvesse võttes kohus leiab, et täitemenetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane ning otsuse viivitamatuks täitmiseks alustatud täitemenetlus tuleb peatada kuni hagi läbi vaatamata jätmise määruse jõustumiseni või määruskaebuse alusel tühistamiseni. 8.

§ 172lg 1 alusel jäävad menetluskulud avaldaja kanda.

Heli Käpp Kohtunik