) § 63 lg. 1 p. 1 kohaselt võib kinnistusraamatusse kanda märke asjaõiguse omandamise või kustutamise või selle õiguse sisu või järjekoha muutmise nõude, sealhulgas tulevase või tingimusliku nõude tagamiseks (eelmärge).
lõigete 2 ja 3 järgi võib eelmärke kinnistusraamatusse kanda ka hagi tagamise määruse alusel. Hagi tagamise määruse alusel eelmärke kinnisusraamatusse kandmiseks ei ole nõutav, et eelmärke kinnistusraamatusse kandmise nõudev isik tõendaks eelmärkega tagatava nõude täitmise raskendamise või võimatuks muutumise ohtu. Eelmärke kandmisel kinnistusraamatusse võib eelmärkega tagatava nõude täpsustamiseks viidata hagi tagamise määrusele või muule kinnistusraamatu kande tegemise aluseks olevale dokumendile. Vastuhageja poolt esitatud taotlus eelmärke kandmiseks kinnistusraamatusse on asjakohane ja põhjendatud. Määruskaebus Määruskaebuses leiab hageja, et kohtumäärus ei ole õige, paludes selle tühistada. Kohus ei ole määruses põhjendanud, mille alusel ta jõudis järeldusele, et hagi tagamine on vajalik. Viited seaduse sätetele põhjendust ei asenda. Ei ole kahtlust, nagu sooviks hageja kinnistu võõrandada või seda asjaõigustega koormata või teha muid toiminguid, mis tooksid kaasa kohtumenetluse käigus üürileantud asja omaniku vahetumise ja annaksid aluse kohaldada hagi tagamist. Põhjendamatu on väide, nagu oleks hageja hagi esitamisega asunud kostja valdust rikkuma. Põhihagist nähtub, et hageja on vaidlusaluse üürilepingu üles öelnud ja taotleb ruumide vabastamist. Üürileping on 17. veebruaril 2006. a. lõppenud. Vastava märke tegemisest on hageja keeldunud seetõttu, et üürileping on üles öeldud ja käib kohtuvaidlus ruumide vabastamiseks ja üürivõla kättesaamiseks. Seetõttu ei saa kostja esitada vastuhagi märke tegemiseks ja selle käigus nõuda hagi tagamist. Ülesöeldud üürilepingu alusel ei saa märkeid teha. Lepingu ülesütlemise ebaseaduslikuks tunnistamist ei ole kostja hagenud. Eelmärke tegemine tekitab olukorras, kus üleöeldud lepingu alusel tehakse kandeid kinnistusraamatusse. Sellega rikutakse ebaproportsionaalselt ja põhjendamatult hageja õigusi. Kohus on ebaõigesti juhindunud
1 punktist 1 ja § 631 lõigetest 2 ja 3, mis sätestavad asjaõiguse kohta eelmärke tegemist. Üürilepingust ei tulene asjaõigusi ja sellest tulenevaid asjaolusid saab kanda kinnistusraamatusse
1 p. 4 ning VÕS § 324 lg. 1 alusel märkusena.
2 ei sätesta võimalust kanda märkus kinnistusraamatusse hagi tagamise määruse alusel. Vastustaja seisukoht Kostja leiab, et määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata ja tagastada esitajale. Kaebuse esitaja ei ole põhjendanud, kuidas kahjustatakse määrusega tema õigusi. Üürileping ei ole lõppenud. Kostja teada peab hageja läbirääkimisi Tallinna linnaga kinnistu vahetamiseks teise sobiva kinnistu vastu. 2
MS § 378 lg. 1 p. 2 võimaldab hagi tagada keelumärke tegemisega vararegistris, p. 3 aga võimaldab kostjal teatud tehingute ja toimingute tegemise keelamise. Samas oleks keelumärge kinnistusregistris või tehingu tegemise keelamine märkuse nõude hagi tagamise vahendina hagejale (vastuhagi kostjale) põhjendamatult koormav, sest see piiraks omanikku rohkem, kui on vaja vastuhagi rahuldava kohtuotsuse täitmise tagamiseks. Sellises olukorras on põhjendatud leebema hagi tagamise abinõu valik, mis ei piira määruskaebuse esitajat rohkem, kui hagi tagamiseks vajalik. Pealegi võimaldab TsMS § 378 lg. 1 p. 10 tagada hagi ka kohtu poolt vajalikuks peetud samas lõikes loetlemata abinõuga. Selliseks abinõuks sobib ka
1 punktis 1 sätestatud eelmärge.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.