) § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (
lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda . Hageja nõue ja selle põhjendused .a. esitas NL hagi NLvastu, kus palus tunnistada korteriomand hageja ja kostja ühisvaraks, jagada hageja ja kostja ühisvara poolte vahel võrdsetes osades selliselt, et korteriomand jääb kostja NL ainuomandisse koos kohustusega tasuda hagejale NL hüvitisena pool ühisvaraks oleva korteri turuhinnast, välja nõuda kostjalt NL hagejale kuuluv kostja valduses olev lahusvara koosseisus õlimaal (kuulusid hageja vanematele) ning PL`i fotod tennisevõistlusest. Samuti hageja palus välja mõista kastjalt elatis hageja kasuks 921.00 krooni suuruses summas igakuiselt tagasiulatavalt 1 aasta alates hagiavalduse esitamisest koos elatise suuruse tõusuga igaaastaselt 5% (neto). Kostja vastuväited ja selle põhjendused Hagiavaldus koos lisadega on kostjale tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 312 sätestatud viisil kätte toimetatud, dokumendi kättetoimetamist tõendab kohtule tagastatud kostja allkirjaga väljastusteade ja kostjat on kohustatud kohtule kirjalikult vastama . Kohtukutse kohtuistungile kostja sai kätte ja esitas kohtule palve lükata edasi kohtuistung. Kohus lükkas istungi edasi . kohtuistungile kostja ei ole ilmunud. hageja esitas kohtule taotluse menetlusdokumendi kättetoimetamiseks kostjale kohtutäituri vahendusel.
alusel kohtukutse oli postitatud (loetakse kätte antud) kostjale aadressil mis nähtub kohtutäituri KF kättetoimetamise aktist. Asja arutamiseks määratud kohtuistungile kostja ei ole ilmunud. kohtu eelistungil hageja esindaja palus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kohtu põhjendused
lg 1 kohaselt kohus võib omal algatusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult.
lg 1 kohaselt kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt. Vastavalt
lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks. 2 PKS § 19 lg 3 kohaselt abikaasade ühisvara jagamisel määratakse kummalegi abikaasale jääv vara kaasomandi osana, asjadena ning varaliste õiguste ja kohustustena. PKS §15 sätestab, et abikaasa lahusvara on tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist. Vastavalt AÕS § 68 lg 1 on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle. Vastavalt AÕS § 80 lg 1 on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Hageja invaliidistus abielu kestel. PKS § 22 lg 1 kohaselt on abivajavad töövõimetul lahutatud abikaasal õigus saada endiselt abikaasalt ülalpidamist, kui ta invaliidistus või jõudis pensioniikka abielu kestel ja kui kohustatud lahutatud abikaasa varaline seisund ülalpidamist võimaldab. Vastavalt PKS § 23 lg 1 alusel mõistab kohus elatise lahutatud abikaasa ülalpidamiseks välja igakuise elatusrahana. PKS § 70 lg 2 kohaselt mõistab kohus elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohtukulude väljamõistmisel lähtub kohus
Vastavalt
lg-le 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Vastavalt
lg 1 p-le 1 poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest: hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Kohtukulude jaotus Kooskõlas
§-ga 162 lg 1,2,3 tuleb hageja menetluskulud: riigilõiv jätta 100% kostja kanda.
lg 2 järgi seadusest tuleneva ülalpidamisekohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning summa põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Seega üheksa kuu eest saadav summa moodustab / 921 kr x 9=8289 kr/, mis on hagihinnaks ja riigilõiv on 550 krooni. RLS § 37 lg 3 ja lg 6 alusel kuulub väljamõistmisele riigilõiv summas 60 krooni ja 2600 krooni. Riigilõiv 3210 krooni kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Hansapangas. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus peab võimalikuks hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Väljamõistmisele kuulub hagi esitamisel arvestades asja mahtu ja keerukust õigusabikulud 3660 krooni. Kohus leiab, et samuti tuleb kostjalt kooskõlas
lg 1, § 46 p 2, § 52 p 5 (kuni 01.01.2006 kehtinud redaktsioon) välja mõista riigituludesse asja läbivaatamiskulud, milleks on postikulud summas 140,10 krooni. Jaanus Saaremõts 3 Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.