Obsah (9)
§ 633§ 162§ 164§ 173§ 174§ 190§ 123§ 129§ 139VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Otsuse tegemise kuupäev ja koht Kohtunik 2-06-16348 17. november 2006, Narva Tamara Šabarova Kohtuasi Menetlusosalised ja nende esindaja
§ 633
lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise päev on 17.11.2006. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Kohtule 30.06.2006 esitatud hagiavalduse kohaselt mõisteti Narva Linnakohtu 12.12.2002 otsusega nr 2-2122/2002 kostjalt V.K-lt välja hageja J.K kasuks elatis poolte ühise lapse Konstantin Kovaljonoki ülalpidamiseks 1000 krooni igakuiselt kuni lapse täiealiseks saamiseni. Viru Ringkonnakohtu 01.04.2003 otsusega vähendati elatise suurust 850 kroonini. Hageja soovib muuta varem mõistetud elatise summat lähtudes PKS § 61 lg-s 4 sätestatust ning suurendada seda poole Eesti Vabariigi kehtestatud kuupalga alammäärani, mis praegusel momendil on 1500 krooni, alates hagi esitamisest kohtusse kuni lapse täisealiseks saamiseni. Menetluskulud palutakse jätta kostja kanda. KOSTJA VASTUVÄITED Oma 21.07.2006 kohtule esitatud vastuses (tl 14-15) kostja tunnistas hagi vaid osaliselt. Kostja saab aru, et peab oma poega ülalpidama, kuid tema varaline seisund ei võimalda seda teha hageja poolt nõutud summas 1500 krooni. Kostja on kohustatud vastavalt pangaga sõlmitud laenulepingule tagasi maksma laenu igakuiselt summas 1300 krooni, samuti kommunaalmaksed suvel 450 krooni, aga talvel 1200 krooni. Kostja aitab hagejat alati oma võimaluste piires materiaalselt. Käesoleval ajal on kostjale jõukohane maksta hagejale lapse ülalpidamiseks elatist suuruses 850 krooni. KOHTUISTUNG Kohtuistungil toetas hageja oma nõudeid ja nende põhjendusi. Hageja täpsustas oma nõuet selliselt, et palus mõista kostjalt välja elatis summas 1500 krooni kuni lapse täisealiseks saamiseni ehk kuni 10.08.2012, kuid mitte vähem kui Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimummäära. Hageja seletas, et lapse vajadused üha kasvavad, varem väljamõistetud elatist 850 krooni, millest veel võetakse tulumaksu, ei jäksa lapse vajaduste katmiseks. Kostjal on sõiduauto, tema abikaasa töötab. Kostja jäi kohtuistungil oma vastuväidete ja nende põhjenduste juurde, kuid nõustus tasuma elatist summas 1000 krooni. Kostja seletab, et võttis laenu õigusabikulude katteks, praegu käib kohtus menetlus poolte ühisvara jagamise kohta. Kostja läks hageja juurest ära praktiliselt paljana, jättes talle kõik. Kostjal ei ole üldse vara. Vaatamata kohtu nõuetele esitada andmed oma varalise seisundi kohta, kostja ei teinud seda. Kohus oli sunnitud kostja varalise olukorra ise välja selgitama. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt 2
(5)Tsiviilasi nr 2-06-16348 nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele täies ulatuses. Tsiviilasjas esitatud tõenditega on täielikult tõendamist leidnud järgmised asjaolud: et pooltel sündis 10.08.1994 poeg Konstantin et Narva Linnakohtu 12.12.2002 otsusega tsiviilasjas nr 2-2122/02 (Viru Ringkonnakohtu 01.04.2003 otsusega tsiviilasjas nr 2-2-105/03 tehtud muudatustega) mõisteti alates 01.12.2002 V.K-lt välja J.K kasuks elatis poja K, ülalpidamiseks igakuise elatusrahana summas 850 krooni lapse täisealiseks saamiseni, s.o kuni 10.08.2012. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud Narva Linnakohtu 12.12.2002 otsusega tsiviilasjas nr 2-2122/02 (tl 125-126) ja Viru Ringkonnakohtu 01.04.2003 otsusega tsiviilasjas nr 2-2-105/03 (tl 4-6) Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja sama seaduse § 61 lg 1, 2 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vastavalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja selle summa vähendamine vastavalt sama paragrahvi lg-le 6 on võimalik juhul, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Alates 01.01.2006 on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 3000 krooni, pool sellest moodustab 1500 krooni. Vastavalt PKS § 61 lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. PKS § 70 lg 1 kohaselt mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Narva Linnakohtu 12.12.2002 otsuse tegemise ajal, kui mõisteti välja elatis, oli poolte poeg 8aastane. Tänaseks päevaks on poolte poeg 12-aastane. Kohus teeb järelduse, et elatisest summast 850 krooni, mis on mõistetud välja kohtuotsuse alusel, ei piisa lapse igapäevase vajaduste katmiseks, seega ei täida kostja oma ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt ning hagi tuleb rahuldada elatise suurendamise nõudes, kuid vaidlus käib, mille summani see tuleb teha. Kostja on hagi õigeks võtnud osaliselt ja nõustunud maksma elatist lapsele kuus 1000 krooni, kuna tema abikaasal on 2 last, kelle ülapidamiseks ta aitab, on võetud laenud. Hageja ei ole ettepanekuga nõus ja jääb oma nõuete juurde. Riigikohus on oma 09.03.2005 otsuses nr 3-2-1-7-05 leidnud, et PKS § 61 lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Sotsiaalministeeriumi uuringust „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika“, selgub, et tarbimiskulutused linnas elavale tervele 7-13.aastasele lapsele moodustavad 2182 krooni kuus (vaata http://www.sm.ee/est/HtmlPages/Lapse_kulud.pdf). Lapsevanem peab ülalpidamiskohustust täitma proportsionaalselt tema ülalpidamisvõimele vastavas osas, kuid mitte rohkem, kui ülalpidamisvõime suurus. Elatise suurus saadakse järgmise arvutusega: isiku sissetulek : (isik + tema ülalpeetavate arv) = ülalpidamisvõime. Vastavalt J.K füüsilise isiku 2005.a tuludeklaratsioonile (tl 109-112) tema tulu 2005.aastal moodustas 60543 krooni (neto), mis teeb kuus 5045,25 krooni. Hageja poolt esitatud tõendi alusel (tl 42) on tema palk ajavahemikul 2006.a jaanuarist septembrini (k.a) moodustas keskmiselt 4328,90 krooni (neto) kuus, samuti saab ta igakuiselt lapsetoetus summas 300 krooni (tl 41), elatis summas 654,50 krooni (elatis hageja kasuks on väljamõistetud küll summas 850 krooni, kuid 3
(5)Tsiviilasi nr 2-06-16348 kohus arvestab sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PKS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu (850 krooni * 0,23 = 195,50 krooni), seega 2006.a jaanuarist novembrini sai hageja igakuiselt elatise näol 654,50 krooni. Ülaltoodu alusel hageja ülalpidamisvõime on: 5641,60 krooni (5045,25 + 4328,90) : 2 + 300 + 654,50) : 2 (hageja ja tema ülalpeetav) = 2820,80 krooni. Peale selle hageja omab korteriomandit ja sõiduauto VAZ 2101,
- väljalaseaasta. Vastavalt V.K füüsilise isiku 2005.a tuludeklaratsioonile (tl 97-100) moodustas tema tulu 2005.aastal 20602 krooni (neto), mis teeb kuus 1716,80 krooni. Kostja sissetulekute kohta kohtu hinnangul usaldusväärsed andmed puuduvad. V. K varjas kohtu eest asjaolu, et peale OÜ Altranet töötab ta ka AS-s APL Production ja kohus sai sellest teada alles tehes järelepärimise Maksu- ja Tolliametile. Seoses sellega ei arvesta kohus kostja ülalpidamisvõimet arvutades OÜ Altranet tõendit kostja palga kohta 2006.aastal (tl-d 16, 85), kuna andmed tema palga kohta teiselt tööandjalt puuduvad, mistõttu pilt kostja ülalpidamisvõimest osutub ebaobjektiivseks. Peale selle kostja omab 12.10.2006 soetatud sõiduautot VW Sharan, 1999.väljalaseaasta (tl 64), mille võõrandamisest võiks kostja tasuda elatist hageja poolt nõutud suuruses. Kostja abikaasa E. K nimele on 04.07.1996 registreeritud veel sõiduauto Honda Civic,
- väljalaseaasta, see sõiduauto asub kostja peres ja nõuab igakuiselt kulutuste kandmist. Asjaolu, et kostja pere kasutab 2 sõiduautot ning on võimeline neid ülal pidama, viitab kostja teatud maksevõimele. Kostja abikaasa töötab ja omab püsikestvat tulu (tl 101-104). Kostjal ei ole kohustust tema abikaasa lapsi ülal pidada, kuna nendel on oma isa olemas, seda enam, et üks laps on juba täisealine ja omab oma peret, teine laps on 16-aastane ja kostja abikaasa saab tema ülalpidamiseks elatist (tl 101). Kohus leiab, et kostja varjas kohtu eest oma tegelikku varalist seisundit. Kostja poolt esitatud tõendi OÜlt Altranet (tl 22) kohaselt, kostja tasus üksnes OÜ-le Altranet laenu katmiseks igakuiselt 1300 krooni, samuti igakuiselt ta tasus elatist summas 850 krooni. See summa (1300 + 850 = 2150) ületab kostja igakuiset ametlikku sissetulekut 433,20 krooni võrra (1716,80 – 2150 = - 433,20). Nimetatud asjaolu tõendab kostja majanduslikku võimet tasuda elatist temalt hageja poolt nõutud summas, s.o 1500 krooni kuus. Kostja võlad teiste isikute, s.h pangade ees, ei saa tingida lapsele makstava elatise ebapiisavust, kuivõrd selline eelistus olukorras, kus vanem on kohustatud seadusest tulenevalt oma alaealist last kasvatama ja ülal pidama, ei ole kooskõlas seadusega. Lapse huvi ei ole ega tohi olla mingilgi määral seatud halvemasse olukorda võrreldes teistele isikutele võlgade maksmisega. Eeltoodu tõttu tuleb hagi rahuldada täies ulatuses. Lapse vajalikud kulud ei koosne üksnes toidu-, riietuse-, õppetarvete- ja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Lapse elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Samuti tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PKS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 23.04.2004 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-51-04 väljendatud seisukohta, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Seega kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda teiselt vanemalt elatise suuruse muutmist. Hageja on soovinud elatise väljamõistmist alates elatise suurendamise hagi esitamisest (PKS § 70 lg 1). Eeltoodust lähtudes leiab kohus põhjendatud olevat muuta kostjalt hageja kasuks väljamõistetud elatise suurust ja mõista kostjalt välja hageja kasuks elatise igakuise elatusrahana summas 1500 krooni alates 30.06.2006 kuni poja K täisealiseks saamiseni, s.o kuni 10.08.2012, kuid mitte vähem Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 4
(5)Tsiviilasi nr 2-06-16348 MENETLUSKULUD Vastavalt
§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.
§ 164
lg-st 3 tuleneb, et ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta.
§ 173
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Ülalüeldust lähtudes leiab kohus, et menetluskulud antud tsiviilasjas peab kandma V.K. Kohus selgitab hagejale, et
§ 174
lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p 2 kohaselt on hageja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise nõudmise hagis.
§ 190
lg 2 alusel riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga.
§ 123
kohaselt tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Vastavalt
§ 129
lg 2 seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Vastavalt
§ 139lg 3 riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast.
Seega moodustab tsiviilasja hind käesolevas asjas 5850 krooni ((1500 krooni - 850 krooni) * 9 kuud) ning riigilõivu suurus antud summalt vastavalt RLS § 37 lg 1 ning lisale nr 2 (alates 01.01.2006 kehtivad määrad) – 350 krooni, seepärast tuleb kostjalt mõista riigituludesse välja riigilõivu summas 350 krooni. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes
§-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1. Tamara Šabarova Kohtunik 5
(5)