VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Otsuse tegemise kuupäev ja koht Kohtunik 2-06-10982
- november 2006, Narva Tamara Šabarova Kohtuasi Menetlusosalised ja nende esindajad J.P hagi J.S vastu elatise vähendamise nõudes Hageja J.P Kostja J.S Hagimenetlus
- november 2006, avalik kohtuistung Istungisekretär Jelena Moskaljova, tõlk Jekaterina Yakovleva Hageja, kostja
- J.P hagi rahuldada osaliselt.
- Muuta Viru Maakohtu 17.03.2006 otsusega tsiviilasjas nr 2-05-22259 J.P-lt J.S kasuks tütre K.P, väljamõistetud elatise suuruse summat.
- Mõista J.P-lt välja J.S kasuks elatis tütre K.P, ülalpidamiseks igakuise elatusrahana summas 1300 krooni alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni tütre K täisealiseks saamiseni, s.o kuni 28.11.
- Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-06-10982 kannavad pooled võrdsetes osades. Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluse liik Asja läbivaatamise kuupäev Istungil viibinud isikud Istungil osalenud isikud Resolutsioon Menetluskulud Edasikaebamise kord Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise päev on 17.11.
- ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED 09.05.2006 kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt teisest abielust omab hageja kahte tütart: K.P. a, ja S.P.a. Ida-Viru Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-05-22259 mõisteti hagejalt välja elatis kolmanda tütre – K.P, ülalpidamiseks summas 1500 krooni kuus. Tsiviilasi nr 2-06-10982 Vastavalt PKS § 61 lg 5 kohus võib elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi
- lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Põhjendades oma nõuet PKS § 61 lg 5 palub hageja vähendada elatise suurust tütre K.P ülalpidamiseks 700 kroonini. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja vastuse kohaselt ta hagi ei tunnista. Elatis summas 1500 krooni poolte ühise tütre K.P, ülalpidamiseks mõisteti välja kostjalt alles 2006.a märtsis. Selle ajani hageja maksis elatis 400-570 krooni. Hageja märtsis toimunud kohtuistungile ei ilmunud ja mingeid vastuväiteid elatise määra suurendamise vastu ei omanud. Peale selle hageja esitas palgatõendi, mis on kajastatud tema palk aastal
- Hageja käesoleval ajal töötab ja tema palk on hagejal teadaolevalt aasta jooksul oluliselt tõusnud. Hageja on seisukohal, et kuigi hagejal on teises peres kaks last, on tema lapsed palju väiksemad kostja omast ja nende ülalpidamiskulud on, arvatavasti kostja lapse omadest väiksemad. Kostja laps käib 5-ndas klassis ning peale õppematerjalide vajab pidevalt uusi, üha kallimaid, rõivaid ja jalatseid, kuna ta kasvab. Kostjal on teisest abielust ka laps, kelle isaga on abielu lahutatud. Seega on kostja ülalpidamisel kaks last. Kostja palk on 2770 krooni, s.o miinimumpalk ja lisaks kahe lapse toetus 600 krooni. Muid sissetulekuid kostja ei oma. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. KOHTUISTUNG Kohtuistungil hageja toetas oma nõudeid ja nende põhjendusi. Hageja esitas Viru Maakohtu 27.06.2006 otsuse ärakirja tsiviilasjas nr 2-05-19920, mille kohaselt M.P ja J.P abielu lahutati ning J.P-lt mõisteti M.P kasuks välja kahe lapse ülalpidamiseks elatis summas 1200 krooni igale lapsele. Kuna kõik lapsed on võrsed, palub hageja vähendada K.P ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suurust 1200 kroonini. Kostja jäi oma vastuväidete ja nende põhjenduste juurde. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub seega rahuldamisele ka osaliselt. Tsiviilasjas esitatud tõenditega on täielikult tõendamist leidnud järgmised asjaolud: et pooltel 28.11.1994 sündis tütar K. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud sünnitunnistusega CL 0035052 (tl 38) et hageja omab veel tütart K (nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud sünnitunnistusega CL 0173518 – tl 2) ja tütart S (nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud sünnitunnistusega CL 0240441 – tl 3) et Viru Maakohtu 17.03.2006 otsusega tsiviilasjas nr 2-05-22259 muudeti Sillamäe Linnakohtu 13.01.1998 otsusega nr 2-226 väljamõistetud elatise suuruse summat ning alates 01.01.2006 mõisteti J.P-lt välja J.S kasuks elatis tütre K, ülalpidamiseks igakuise elatusrahana ½ suuruses Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimumpalgamäärast laste täisealiseks saamiseni, s.o kuni 28.11.
- Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud Viru Maakohtu 17.03.2006 otsusega tsiviilasjas nr 205-22259 (tl 5-6) et Viru Maakohtu 27.06.2006 otsusega tsiviilasjas nr 2-05-19920, mis jõustus 31.07.2006, lahutati M.P ja J.P abielu, määrati kindlaks alaealiste K.P, ja S.P, 2
(4)Tsiviilasi nr 2-06-10982 elukohaks nende ema M.P elukoht ning mõisteti J.P-lt välja M.P kasuks elatis K.P, ja S.P ülalpidamiseks igakuise elatusrahana summas 1200 krooni igale lapsele alates 07.06.2006 kuni nende täisealisuseni. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud Viru Maakohtu 27.06.2006 otsusega tsiviilasjas nr 2-05-19920 (tl 31-32, 33-37) et kostja omab veel tütart K.S. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud sünnitunnistusega CL 0205058 – tl 19) et kostja abielu R.S-ga on lahutatud ja temalt on kostja kasuks välja mõistetud elatis tütre K.S ülalpidamiseks summas 1500 krooni igakuiselt alates 27.09.2006 kuni lapse täisealiseks saamiseni. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud Viru Maakohtu 27.09.2006 otsusega tsiviilasjas nr 2-06-9428 (tl 20). Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja sama seaduse § 61 lg 1, 2 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vastavalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja selle summa vähendamine vastavalt sama paragrahvi lg-le 6 on võimalik juhul, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. PKS § 61 lg 5 tuleneb, et kohus võib elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi
- lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Viru Maakohtu 17.03.2006 otsusega tsiviilasjas nr 2-05-22259 muudeti Sillamäe Linnakohtu 13.01.1998 otsusega nr 2-226 väljamõistetud elatise suuruse summat ning mõisteti J.P-lt välja J.S kasuks elatis tütre K, ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 1345 krooni alates 14.12.2005.a kuni 31.12.2005 ning alates 01.01.2006 igakuise elatusrahana ½ suuruses Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimumpalgamäärast laste täisealiseks saamiseni, s.o kuni 28.11.
- Alates 01.01.2006 on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 3000 krooni, pool sellest moodustab 1500 krooni. PKS § 61 lg 3 sätestab, et vanemate varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Nimetatud sättest tuleneb, et kui vanemalt on huvitatud isiku kasuks väljamõistetud lapse ülalpidamiseks elatis, siis saab seda elatist muuta juhul, kui vanema varanduslik olukord või lapse vajadused on muutunud pärast elatise väljamõistmist. Seega peavad elatise vähendamist tingivad asjaolud muutuma pärast seda, kui elatis on välja mõistetud. K.P ja S.P sünnitunnistustega on tõendamist leidnud, et kostja lapsed teisest abielust sündisid enne Viru Maakohtu 17.03.2006 otsuse tegemist. Seega seda asjaolu iseenesest kohus ei saa arvestada elatise vähendamise otsustamisel. Kuid tuleb arvesse võtta, et Viru Maakohtu 27.06.2006 otsusega tsiviilasjas nr 2-05-19920, mis jõustus 31.07.2006, mõisteti J.P-lt välja M.P kasuks elatis K.P, ja S.P, ülalpidamiseks igakuise elatusrahana summas 1200 krooni igale lapsele alates 07.06.2006 kuni nende täisealisuseni. Lapsevanem peab ülalpidamiskohustust täitma proportsionaalselt tema ülalpidamisvõimele vastavas osas, kuid mitte rohkem, kui ülalpidamisvõime suurus. Elatise suurus saadakse järgmise arvutusega: isiku sissetulek : (isik + tema ülalpeetavate arv) = ülalpidamisvõime. Vastavalt hageja poolt esitatud teatisele (tl 30) tema keskmine brutopalk ajavahemikul 01.07.200630.09.2006 moodustas 7525,70 krooni kuus, seega hageja ülalpidamisvõime võrdub 1881,40 krooniga (7146,30 krooni : 4 (kostja ja tema ülalpeetavad)). Arvestamisel kohus võttis arvesse brutopalga suurust, kuna andmed kostja palga kohta on esitatud brutopalga kohta. Hageja ei esitanud andmeid oma palga kohta ajavahemikul 2006.a märtsist juulini. 3
(4)Tsiviilasi nr 2-06-10982 Kostja brutopalk ajavahemikul 2006.a märtsist augustini (tl 18) moodustas keskmiselt 3163,70 krooni kuus. Peale selle ta saab lastetoetus kahe lapsele kokku 600 krooni kuus, elatis summas 1155 krooni J.P-lt ja summas 1155 krooni R.S-lt. Elatis kostja kasuks on väljamõistetud mõlemal juhul summas 1500 krooni, kuid kohus arvestab sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PKS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu (1500 krooni * 0,23 = 345 krooni). Seega kostja ülalpidamisvõime on: 6073,70 krooni (3163,70 + 600 + 1155 * 2) : 3 (kostja ja tema ülalpeetavad) = 2024,60 krooni. Viru Maakohtu 27.06.2006 otsusega tsiviilasjas nr 2-05-19920 (tl 33-37) on tõendatud, et hageja teise endise abikaasa – M.P ülalpidamisvõime otsuse tegemise ajaks oli 1015,50 krooni ja et hagejal on 2 ülalpeetavat. Arvestades, et M.P hakkas saama elatist igale ülalpeetavale summas 924 krooni (1200 krooni – 23% tulumaksu, mis moodustab 276 krooni), et igakuiselt ta saab lapsetoetust kahe lapse peale summas kokku 600 krooni, on praegu tema ülalpidamisvõime võrdub 1831,50 krooniga. Võrreldes ülalpidamisvõimet hageja esimeses ja teises peres, on kohus tuvastanud, et lapsed hageja teisest abielust on varaliselt vähem kindlustatud kui hageja laps esimesest abielust peaaegu 200 krooni võrra (2024,60 – 1831,50 = 193,10). Samuti kohus arvestab, et kostja antud asjas ülalpidamisvõime on parem kui hagejal 143,20 krooni võrra (2024,60 – 1881,40). Kõigest ülalnimetatust lähtudes ei nõustu kohus hageja väitega, et elatis laste ülalpidamiseks esimesest ja teisest hageja abielust peab olema võrdne, kuna kohus lähtus poolte varalisest seisundist, laste vajadustest ja laste huvidest kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Ei nõustu kohus ka kostja väidega, et hageja lapsed teisest abielust on väiksemad, kui poolte laps ning seega on nende vajadused väiksemad. Kostja on käesoleval ajal majanduslikult paremini kindlustatud kui hageja, mistõttu on õiglane, et tema osa lapse ülalpidamiskulude katmisel oleks suurem. Kaaludes ja hinnates kõik ülalöeldud tuli kohus oma siseveendumuse kohaselt järeldusele, et hagi tuleb rahuldada osaliselt, vähendades Viru Maakohtu 17.03.2006 otsusega tsiviilasjas nr 2-0522259 väljamõistetud elatise suurust 1300 kroonini. MENETLUSKULUD Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui poolte osad kohtukuludes on võrdsed, jäävad kohtuvälised kulud kummagi poole enda kanda. Kohus leiab, et menetluskulud antud tsiviilasjas tuleb jätta poolte kanda võrdsetes osades. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 444 lg 1, 468 lg 1 p 1, 630, 632. Tamara Šabarova Kohtunik 4
(4)