← Eesti

2-04-860/1

VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Otsuse tegemise kuupäev ja koht Kohtunik 2-04-860 (enne 01.01.2006 nr 2-819/04)

  1. november 2006, Narva Tamara Šabarova Kohtuasi L.R ja A.F hagi A.U vastu varalise kahju summas 58994 krooni nõudes Hageja L.R Hageja A.F Hagejate volitatud esindaja Jevgenia Tušinskaja Kostja A.U Hagimenetlus
  2. november 2006, avalik kohtuistung Istungisekretär Jelena Moskaljova, tõlk Aili Hirt, Sirje Sirnask Hagejate volitatud esindaja Jevgenia Tušinskaja; kostja A.U
  3. Rahuldada L.R ja A.F hagi täies ulatuses.
  4. Mõista A.U-lt välja L.R kasuks varalise kahju hüvitamiseks 4497 (neli tuhat nelisada üheksakümmend seitse) krooni.
  5. Mõista A.U-lt välja A.F kasuks varalise kahju hüvitamiseks 54497 (viiskümmend neli tuhat nelisada üheksakümmend seitse) krooni.
  6. Mõista A.U-lt välja L.R kasuks kohtukulude katteks 42,50 krooni (nelikümmend kaks krooni ja 50 senti).
  7. Mõista A.U-lt välja A.F kasuks kohtukulude katteks 2392,50 krooni (kaks tuhat kolmsada üheksakümmend kaks krooni ja 50 senti).
  8. Mõista A.U riigituludesse välja riigilõiv summas 4000 (neli tuhat) krooni. Anda Aleksandr Utinile tähtaeg riigilõivu tasumiseks Rahandusministeeriumi /registrikood 70000272/ kontole nr 221023778606 Hansapangas või kontole nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas, mõlema konto viitenumber on 2900072136 15 päeva arvates kohtuotsuse jõustumisest. Riigilõivu tasumist tõendaval dokumendil tuleb märkida kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõivu vabatahtliku tasumise korral tuleb riigilõivu tasumist tõendav dokument esitada Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleisse, mis välistab nõude sundtäitmise kohtutäituri kaudu. Menetlusosalised ja nende esindajad Menetluse liik Asja läbivaatamise kuupäev Istungil viibinud isikud Istungil osalenud isikud Resolutsioon Menetluskulud Tsiviilasi nr 2-04-860 Edasikaebamise kord Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise päev on
  9. november
  10. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Kohtule 14.07.2004 esitatud hagiavalduse kohaselt mõisteti Narva Linnakohtu 19.10.2001 otsusega kriminaalasjas nr 1-63/01 A.U süüdi selles, et ajavahemikus 1997-1998.a ta omastas petetult inimestelt väljasõidu kompensatsioone ning viies inimesi eksitusse omastas pettuse teel korterite vahetuste ning müügi eest saadud raha. Antud asjas osutusid petetuteks ka hagejad. Tol ajal elasid hagejad Narvas, asuvas korteris. 1997.a kallutas A. U hagejad Eestist väljakirjutama, keelduma elamis- ja tööloast ning vormistama nende nimedele sõiduautod Eestist väljaviimiseks, lubades selle eest tasu ning Narvas sissekirjutuse taastamist. Omamata kavatsust täita lubatut ning avaldades hagejatele survet, samuti jootes A. F, läks A. U 11.10.1997.a koos temaga Maapanga Narva filiaali ning omastas pettuse teel F poolt saadud väljasõidu kompensatsiooni üldsummas 4497 krooni. Samuti omastas ta pettuse teel (lubades tagastada raha)
  11. 09.1997.a L. F (L. R abielueelne perekonnanimi) poolt saadud väljasõidu kompensatsiooni. Pärast seda, kui A. U võltsis L. F avalduse elamisloa saamisest keeldumise kohta (sellega ta jäi ilma Eesti elamis- ja tööloast) võttis ära tema passi koos väljasõiduviisaga, jättis ta F ilma võimalusest Narva tagasi tulla ning omandit kasutada. Pärast seda hakkas jootma tema poega A. F ning talle survet avaldama eesmärgiga müüa maha nende korter ning omastada raha. 03.10.1997.a sõlmiti Narva notaribüroos F korteri ostu-müügi tehing. Pärast tehingu sõlmimist võttis A. U F-lt rahapaki, mis oli saadud tehingujärgselt, summas 50000 krooni ning omastas selle raha. Kõik ülalmainitud faktid on tuvastatud ning tõendatud kriminaalasja materjaliga kostja suhtes. Hagejate tsiviilhagid kriminaalasja raames jäeti läbivaatamiseks tsiviilkohtumenetluse korras. Kostja kuritegeliku käitumise tulemusena tekitati hagejatele materiaalne kahju, mis kuulub hüvitamisele kahju tekitanud isiku poolt. Kostja süü kahju tekitamises on tuvastatud Narva Linnakohtu 19.10.2001 otsusega. Põhjendades oma nõuet TsK § 448 paluvad hagejad mõista A.U-lt välja L.R ja A.F kasuks 50000 krooni (hagejate korteri müügist saadud raha); L.R kasuks 4497 krooni (väljasõidu kompensatsioon) ja A.F kasuks 4497 krooni (väljasõidu kompensatsioon). KOSTJA VASTUVÄITED Oma 02.09.2004 vastuses (tl 27-29) kostja hagi ei tunnistanud. Vastuse kohaselt loeb kostja hagi põhjendamatuks, kuna kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kostja ei võtnud L. R ja A. F 2

(6)Tsiviilasi nr 2-04-860 raha. A. U tasus kommunaalmaksed seoses korteri hooldamisega, tasus auto teenused väljakolimiseks. A. F kasutas korteri müügist saadud raha oma äranägemisel. Kogu raha sai A. F isiklkult kätte, mis on tõendatud kriminaalasja materjalidega. KOHTUISTUNG Kohtuistungil toetas hagejate esindaja haginõudeid ja nende põhjendusi, kuid täpsustas, et varaline kahju summas 50000 krooni ta palub mõista välja ainult hageja A. F kasuks, kuna ta oli korteri omanik ja sai selle müümisest raha kätte. Kostja tunnistas kohtuistungil hagi osaliselt, nimelt summas 50000 krooni. Mis puudutab nõuet 4497 krooni väljamõistmiseks mõlemale hagejale, siis pidas kostja seda tõendamatuks. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele täies ulatuses. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 229 lg 1 on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. TsMS § 272 lg 1 kohaselt dokumentaalne tõend on igasugune kirjalikult, pildistamisega või video-, heli- või elektroonilise salvestusega või muu andmesalvestusega jäädvustatud dokument või muu sellesarnane andmekandja, mis sisaldab andmeid asja lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta ja mida on võimalik kohtuistungil esitada tajutaval kujul. Sama paragrahvi lg 2 järgi dokumendid on ka ametlikud ja isiklikud kirjad, kohtulahendid teistes kohtuasjades ning menetlusosalise poolt kohtule esitatud eriteadmistega isikute arvamused. Narva Linnakohtu 19.10.2001 otsusega kriminaalasjas nr 1-63/2001 (tl 5-15), mis jõustus 25.03.2002 (tl 15 pöördel) tunnistati Aleksandr Utin süüdi KrK §-de 143 lg 2 p-de 1 ja 2; § 140 lg 2 p-de 1 ja 3; § 142 lg 2 p-de 2 ja 4 ning § 185 lg 2 järgi. KrK § 40 lg 1 alusel määrati A U-le lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega, 4 aastat vabadusekaotust. Kohtuotsusest tuleneb, et kannatanute F hagid jäeti läbivaatamiseks tsiviilkohtumenetluse korras hagisummade täpsustamiseks (tl 14 pöördel). Kohus leidis kohtuotsuses (tl 12 pöördel) tõendatuks A. U poolt L. F nimele väljaantud Venemaa kodaniku välispassi ebaseadusliku kasutamise, A. F väljarändetoetuse summas 4497 krooni omastamise, L. F väljarändetoetuse summas 4497 krooni omastamise ja 50000 krooni omastamise kohta, mille F-d said korteri aadressil Narva, müümisest, peale kannatanute F-de ütluste ka:  käekirja ekspertiisi arvamusega, millest järeldub, et 04.09.1997.a avalduse tekst Fjodorova nimel KMA-sse ja allkiri tema nimel, samuti allkiri viisaavaldusel on kirjutatud mitte isikute poolt, kelle käekirjad on ekspertiisiks esitatud, s.o mitte Fjodorova enda käega (kd 6, tl 141)  käekirjaekspertiisi arvamusega, et 01.09.1997.a A. F avaldus ja allkiri sellel, samuti allkiri Eestist väljarändaja 01.09.1997.a ankeet-avaldusel rändelaenu taotlusel ei ole kirjutatud F-te poolt (kd 6, tl 141)  Daumani korteri ostulepinguga (kd 3, tl 137)  A. F poolt nimetatud korteri müümise notariaalse lepinguga M.B-le (kd 2, tl 138) 3
(6)Tsiviilasi nr 2-04-860  B ütlustega, et ta andis korteri eest raha summas 50000 krooni F-le üle kilekotis ja F korterit aitas müüa noormees, kes on sarnane U-ga, mis ühtib kannatanu ütlustega U osavõtu kohta korteri müümisest ja U poolt raha omastamisest, mis oli kilekotis  Rootslase ütlustega U osavõtust F korteri müümisest  Maapanga väljaminekuorderitega F-dele 4497 krooni väljaandmise kohta (kd 1, tl 133, 138)  tunnistaja A ütlustega, kes tõesti kuulas F 23.10.1997.a üle tollikontrolli ruumis, mis asub Narva Politseiprefektuuri teenindusalal (kd 1, tl 74) ja võttis samas temalt vastu avalduse (kd 1, tl 73) ning seetõttu kohus nimetatud dokumente asja tõenduste hulgast välja ei jäta. Kostja võttis kohtuistungil hagi osaliselt õigeks, nimelt summas 50000 krooni, mis olid saadud Narvas, asuva korteri müügist. Hagi summas 4497 krooni L. R kasuks ja summas 4497 krooni A. F kasuks kostja ei tunnistanud, kuna loeb neid tõendamatuks. Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse § 25 on igaühel õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 2 kohaselt asjaolule, mis on tekkinud enne
  1. juulit 2002 kohaldatakse asjaolu tekkimise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Eelnimetatud seaduse § 22 lg 1 järgi võlaõigusseaduses kahju õigusvastase tekitamise kohta sätestatud kohaldatakse juhul, kui kahju põhjustanud tegu või sündmus leidis aset pärast
  2. juulist
  3. Seega antud asja arutamisel tuleb kohaldada seaduste sätted, mis kehtisid enne 01.07.
  4. Tsiviilkoodeksi (TsK) § 448 sätestas kahju tekitamisest tuleneva vastutuse üldalused, mille lg 1 kohaselt kodaniku isiksusele või varale, samuti ka organisatsioonile tekitatud kahju kuulub kahju tekitanud isiku poolt hüvitamisele täies ulatuses. Sama paragrahvi lg 2 järgi kahju tekitanu vabaneb selle hüvitamisest, kui ta tõendab, et kahju on tekitatud mitte tema süü läbi. Kohus peab kahju tekitamisest tuleneva hagi rahuldamiseks olema tuvastanud kahju tekitamisest tuleneva kohustuse tekkimise vajalikud tingimused: kahju olemasolu, põhjusliku seose olemasolu tekitatud kahju ja kahju tekitanud teo vahel, kahju tekitanu teo õigusvastasust ja kahju tekitanu süüd. Narva Linnakohtu 19.10.2001 otsusega kriminaalasjas nr 1-63/2001 (tl 5-15), mis jõustus 25.03.2002 (tl 15 pöördel) tuvastati A.U süü L. F nimele väljaantud Venemaa kodaniku välispassi ebaseadusliku kasutamises, A. F väljarändetoetuse summas 4497 krooni omastamises, L. F väljarändetoetuse summas 4497 krooni omastamises ja 50000 krooni, mille F-d said korteri aadressil Narva, müümisest, omastamises. Seega on Narva Linnakohus 19.10.2001 kohtuotsusega tuvastanud kahju tekitamisest tuleneva kohustuse tekkimise vajalikud tingimused: kahju olemasolu, põhjusliku seose olemasolu tekitatud kahju ja kahju tekitanud teo vahel, kahju tekitanu teo õigusvastasust ja kahju tekitanu süü. Kohus jättis vaid kannatanute F-de hagid läbivaatamiseks tsiviilkohtumenetluse korras hagisummade täpsustamiseks. Kohus leiab, et peale kostja hagi osalise omaksvõtu summas 50000 krooni, hagi on selles summas tõendatud kriminaalasjas nr 1-63/01 asuva 03.10.1997 ostu-müügi lepinguga (köide 3, tl 138), mille punktide 1, 3.1 ja 4.1 kohaselt A.F (müüja) müüs S.B-le (ostja), piiratud teovõimega, kes tegutseb oma seadusliku esindaja – ema J.B nõusolekul, kahetoalise lodžaga korteri nr 54 asukohaga Narva linnas, Daumani tänaval, majas nr 13, 50000 krooni eest, millise summa ostja on tasunud müüjale täielikult käesoleva lepingu sõlmimisel, mille saamist müüja tõendab oma allkirjaga käesoleval lepingul. 4
(6)Tsiviilasi nr 2-04-860 Tunnistajana ülekuulatud J.B andis ütlusi (köide 3, tl 133-134) sellest, et ta tõesti ostis 03.10.1997 Narvas, asuva kahetoalise korteri oma alaealisele pojale S.B-le. Nad leidsid korteri ja 03.10.1997 vormistasid tehingu notari juures. Tehingu vormistamisel anti A. F-le üle raha summas 50000 krooni, ta luges selle üle ja pani ümbrikusse, mida hoidis käes. Tehingu vormistamisel oli veel tunnistaja abikaasa. Peale tehingud kõik läksid laiali. Tunnistajana kuulati üle ka M.B (köide 3, tl 135-136), kes avaldas, et nad soovisid abikaasaga osta korterit oma 12-aastasele pojale ja just nemad tegelesid dokumentide vormistamisega. Korteri müümise tehingu juures olid A. F, tunnistaja ja tema abikaasa. A. F-le anti kilekotis üle raha summas 50000 krooni, ta luges selle üle ja hoidis käes. Tunnistaja soovitas A. F-le panna raha kilekotti ja taskusse. Kohus leiab ka tõendatuks hagi summas 4497 krooni A.F kasuks ja summas 4497 krooni L.R kasuks. Eesti Maapanga 10.09.1997 väljamakseorderiga on tõendamist leidnud raha saamine summas 4497 krooni L.F poolt (köide 1, tl 133). Eesti Maapanga 11.10.1997 väljamakseorderiga on tõendatud A.F poolt raha saamine summas 4497 krooni (köide 1, tl 138). Kõike ülaltoodud kogumis arvestades leiab kohus põhjendatuks ja täielikult tõendatuks kostja poolt hagejatele materiaalse kahju tekitamist hagejale L.R-le summas 4497 krooni ja hagejale A.Fle summas 4497 krooni. Kohus leidis samuti põhjendatuks ja täielikult tõendatuks kostja poolt materiaalse kahju tekitamist summas 50000 krooni, mis on tekitatud A.F-le, kui müüdud korteri omanikule, ja kuulub kostjalt väljamõistmisele ainult A. F kasuks. Vastavalt 02.04.1997 ostu-müügilepingule ostis Narvas, asuva korteri A.F (kriminaalasja köide 3, tl 137). 03.10.1997 ostu-müügi lepingu punkti 3.2 kohaselt (köide 3, tl 138) lepinguobjekt (Narvas, asuv korter) on registreeritud müüja (A.F) omandina Ida-Virumaa Hooneregistri Narva filiaalis, mille tõendusena müüja on esitanud Ida-Virumaa Hooneregistri Narva filiaali 02.10.1997 õiendi nr 9611. MENETLUSKULUD Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMS ja TMS RakS) § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Vastavalt TsMS § 61 lg 1 p 1 poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. TsMS § 60 lg 3 järgi kui pool ei esitanud enne kohtuvaidlusi kohtule kohtukulude nimekirja ja kuludokumente, ei ole tal õigust kulude hüvitamist nõuda. Hagejate esindaja esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt need koosnevad A. F volikirja vormistamise kuludest summas 42.50 krooni, L. R volikirja vormistamise kuludest summas 42.50 5
(6)Tsiviilasi nr 2-04-860 krooni ja A. F õigusabikuludest summas 2350 krooni. Kohus loeb hagejate poolt kantud kohtukulusid põhjendatuks. Seega kuulub kuni 01.01.2006.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 alusel kostjalt väljamõistmisele vajalik ja põhjendatud hagejate L. R ja A. F kohtukulu volikirja vormistamise eest summas 42,50 krooni. A. F kasuks kuulub veel väljamõistmisele kohtukulu summas 2392,50 krooni õigusabi eest vastavalt TsMS 61 lg 1 (54497 *0,05 = 2724,85). Kuna kostja ei esitanud kohtule kohtukulude nimekirja ja kuludokumente, siis TsMS § 60 lg 1 järgi tuleb jätta A. U kohtukulud tema enda kanda. Vastavalt enne 01.01.2006 kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 16 lg 1 p 4 redaktsioonile vabastatakse hageja kuriteoga või haldusõiguserikkumisega tekitatud varalise kahju hüvitamise hagis riigilõivu tasumisest, seejuures vastavalt TsMS § 64 lg 1 mõistab kohus riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Vastavalt kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 48 lg 1 p 8 redaktsiooni määratakse hagihind mitmest varalisest nõudest koosnevas hagis – kõikide nõuete summaga. Seega moodustab hagihind käesolevas asjas 58994 krooni (50000 krooni + 4497 krooni * 2) ning riigilõivu suurus antud summalt vastavalt RLS § 37 lg 1 ning lisale nr 2 (enne 01.01.2006 kehtinud määrad) – 4000 krooni, seepärast tuleb kostjalt mõista riigituludesse välja riigilõiv 4000 krooni. Kohtuotsus on tehtud eeltoodust lähtudes ning juhindudes TsMS §-dest 434–436, 438-439, 441442, 452-453, 632. Tamara Šabarova Kohtunik 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.