← Eesti

3-05-1290/10

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise, Ivo Pilving ja Silvia Truman Määruse tegemise aeg ja koht

  1. detsember 2006, Tallinn Haldusasja number 3-05-1290 Haldusasi K.T (T) kaebus Loksa Linnavolikogu 15.12.2005 protokolli nr 26 punkti 5 otsuse tühistamiseks ning hüvitise summas 42 000 krooni väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 25.10.2006 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Loksa Linnavolikogu määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Tühistada Tallinna Halduskohtu 25.10.2006 haldusasjas nr 3-05-
  2. Rahuldada Loksa Linnavolikogu määruskaebus. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale ei saa tulenevalt HKMS § 5 lg-st 1, § 741 lg-st 1 ja TsMS § 360 lg-st 2 edasi kaevata. ASJAOLUD
  3. Loksa Linnavolikogu 02.11.2005 otsusega nr 89 vabastati viitega avaliku teenistuse seaduse § 113 lg-le 1 alates 03.11.2005 ametist Loksa linnapea K.T. K. T esitas Loksa Linnavalitsusele avalduse, milles palus maksta talle kolme kuu ametipalga ulatuses hüvitist seoses ametist vabastamisega. Linnavalitsus edastas taotluse linnavolikogule. Loksa Linnavolikogu 15.12.2005 istungi protokolli nr 26 punkti 5 kohaselt otsustati hüvitist mitte maksta. Istungit juhatas volikogu esimees O. G. K. T esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Loksa Linnavolikogu 15.12.2005 otsuse nr 26 p 5 ning mõista temale välja hüvitis summas 42 000 krooni.
  4. Loksa Linnavolikogu nimel kaebusele esitatud vastuses (tl 58-62), millele kirjutas alla Loksa linnapea A. K, paluti jätta kaebus rahuldamata. 3-05-1290 08.09.2006 saabusid kohtule Loksa Linnavalitsuse nimel esitatud ja kaebaja esindaja esitatud taotlused (tl 166-168) istungi edasilükkamiseks. Loksa Linnavalitsuse nimel esitatud taotlusele oli märgitud vastustaja esindajatena linnavolikogu esimehena R. H ja linnapeana H. L. Dokumendis teatati, et linnavalitsus arutas kaebaja taotlust ja tegi volikogule ettepaneku lülitada käimasoleva vaidluse küsimus kohtuvälise kokkuleppe küsimusena volikogu istungi päevakorda 18.09.
  5. 02.10.2006 esitati kohtule Loksa Linnavolikogu nimel 18.09.2006 vastu võetud otsus nr 52 (tl 182), mille p 1 kohaselt anti linnavalitsusele volitused kohtuvälise kokkuleppe sõlmimiseks K. T. Otsuse allkirjastas volikogu esimehena märgitud R. H. 17.10.2006 saabus kohtule Loksa Linnavolikogu seisukoht (tl 189), mille allkirjastas volikogu esimehena O. G ja milles palutakse jätkata haldusasja arutamist, sest linnavolikogu ei soovi kompromissi sõlmimist kaebajaga. Samas märgitakse, et 18.09.2006 otsus nr 52 on tühine ja ei ole vastu võetud volikogu poolt ning H. L pole Loksa linnapea ja R. H pole linnavolikogu esimees. Tallinna Halduskohtu 23.10.2006 istungil osalesid linnavolikogu esindajatena R. H, O. G ja advokaat R.S. Halduskohtu istungil esitas R. H kohtule muuhulgas järgmised dokumendid: V. F Loksa Linnavolikogu aseesimehena allkirjastatud linnavolikogu 01.09.2006 otsuse nr 33 (tl 191), millega loeti Loksa Linnavolikogu esimeheks valituks R. H, ja Loksa Linnavolikogu esimehena märgitud R.H allkirjastatud Loksa Linnavolikogu 18.09.2006 otsuse nr 53 (tl 190), mille kohaselt tunnistati kehtetuks Loksa Linnavolikogu 08.05.2006 otsus nr 21 „Volituste andmine“ (tl 212) seoses endisele volikogu esimehele O. G umbusalduse avaldamisega. O.G esitas kohtule Loksa Linnavolikogu 21.09.2006 otsuse nr 32/9 (allkirjastanud linnavolikogu esimehena O. G, tl 214-215), millega tehti kindlaks Loksa Linnavolikogu nime all 01.09.2006, 12.09.2006 ja 18.09.2006 koosolekutel vastu võetud otsuste nr 31-58 ja määruse nr 19 tühisus. Samuti esitas O. G halduskohtule Vabariigi Valimiskomisjoni 21.09.2006 otsuse nr 60 ja Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 29.09.2006 otsuse nr 3-4-1-11-06, leides, et osa Loksa Linnavolikogu liikmeid on alates 01.09.2006 hakanud omavoliliselt korraldama oma koosolekuid, mida nimetavad alusetult linnavolikogu istungiteks, ning võtma vastu otsuseid, mida nimetavad alusetult linnavolikogu otsusteks. Kaebaja esindaja esitas taotluse menetluse peatamiseks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 354 lg 2 ja § 355 alusel, põhjendusega, et vastustajal puudub seaduslik esindaja ja vastustaja seisukohad kaebuse suhtes on vastuolulised.
  6. Tallinna Halduskohtu 25.10.2006 määrusega peatati viitega TsMS §-le 355 asja menetlus, „kuni selgub, milline Loksa volikogu on õiguspärane ja kellel on esindusõigus“. Kohus põhjendas menetluse peatamist sellega, et vastustaja ja vastustaja esindajate esindusõiguse ebaselgus ja vastustaja vastuoluline seisukoht kaebuse suhtes ei võimalda vaidlust lahendada. Vaidlustatud otsuse tegemise ajal oli Loksa Linnavolikogu esimees O. G ning algses vastuses kohtule kaebust ei tunnistatud. Seejärel on kohtule esitatud volikogu otsused, millega on antud linnavalitsusele volitused kokkuleppe sõlmimiseks ja valitud volikogu esimeheks R. H, ning otsused, millega loetakse eeltoodud otsused tühiseks. Riigikohtu 29.09.2006 otsuses nr 3-4-111-06 märgitakse muuhulgas, et Vabariigi Valimiskomisjonile oli Vabariigi Presidendi valimiskokku esitatud kaks Loksa Linnavolikogu otsust ja Loksa linnas on kujunenud olukord, 2

(6)3-05-1290 milles O. G juhatusel toimunud volikogu istungil osalenud isikud peavad volikogu esimeheks O. G ja linnapeaks A. K ja R. H juhitud istungil osalejad peavad volikogu esimeheks R. H ja linnapeaks H. L. Samasugune olukord on jätkunud käesoleva kohtuvaidluse ajal. 23.10.2006 istungil teatas R. H, et on vastustaja esindaja, sest O. G Loksa Linnavolikogu 08.05.2006 otsusega nr 21 antud volitused on tühistatud. O. G leiab, et tulenevalt Riigikohtu otsusest nr 34-1-11-06 ja Loksa Linnavolikogu 21.09.2006 otsusest nr 32/9 on tema vastustaja esindaja. Kui lugeda esindusorganiks O. G juhitud volikogu ja arvestada selle otsuseid, siis vaidleb vastustaja kaebuse rahuldamisele vastu. Kui lugeda esindusorganiks R. H juhitud volikogu, siis on vastustaja võtnud vastu otsuse, mille kohaselt on volikogu õigustatud tasuma vastustaja ja kaebaja kokkuleppel kaebaja nõutud ja saamata jäänud hüvitise. Pole võimalik ka otsustada, kumma isiku juhitud volikogu seisukohta peaks lepinguline esindaja toetama. Kahe erineva seisukoha olemasolul ei saa kohus teha asjas sisulist otsust, sh esitada kohtuotsuses vastustaja seisukohta. Olemasolevatel andmetel ei saa otsustada, kes on pädev volikogu Loksa linnas ja Loksa linna esindusorgani määramine ei ole kohtu pädevuses. Tallinna Halduskohtu 09.11.2006 määrusega jäeti Loksa Linnavolikogu määruskaebus Tallinna Halduskohtu 25.10.2006 määruse peale rahuldamata ning edastati lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
  1. O. G allkirjastatud määruskaebuses palub Loksa Linnavolikogu tühistada halduskohtu 25.10.2006 määrus. Määruskaebuses leitakse, et halduskohtu seisukoht, et kohus ei saa teha olemasolevatel andmetel otsustust, kes on pädev volikogu Loksa linna esindama, on väär. Loksa Linna Valimiskomisjoni 27.10.2005 otsuse nr 9 kohaselt on Loksa Linnavolikogu esimees O. G ning Loksa Linnavolikogu 08.05.2006 otsuse nr 21 kohaselt on O. G Loksa linna esindaja. Riigikohus jättis 29.09.2006 otsuses nr 3-4-1-11-06 jõusse Vabariigi Valimiskomisjoni 21.09.2006 otsuse nr 60 osas, milles komisjon jõudis järeldusele, et Loksa Linnavolikogu 12.09.2006 otsus nr 43 on tühine. Vabariigi Valimiskomisjoni 21.09.2006 otsuse nr 60 kohaselt puudus Loksa Linnavolikogu liikmetel V. F, R. H, G. N, J. T, V.G, E. S, H.T ja K. V õigus koguneda 01.09.2006 omaalgatusliku volikogu istungi pidamiseks, mistõttu on kõik nimetatud volikogu liikmete poolt 01.09.2006 vastu võetud otsused tühised. Seega on tühine ka 01.09.2006 otsus nr
  2. Loksa Linnavolikogu 21.09.2006 otsuse nr 32/9 kohaselt on tühine ka Loksa Linnavolikogu 18.09.2006 otsus nr 63, milles tunnistatakse kehtetuks Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 otsus nr 21 „Volituse andmine“. R. H pole volikogu esimees.
  3. K.T palus vastuses määruskaebusele jätta see rahuldamata. Vaidlus esindusõiguse üle toob kaasa ebaselguse küsimuses, milline on vastustaja seisukoht kaebuse osas. Vaidlus selles, kes on pädev vastustajat esindama, on eriti olukorras, kus mõlema esindaja seisukohad on omavahel vastuolus, mõjuv põhjus menetluse peatamiseks TsMS § 355 alusel. Kohus leidis õigesti, et tal ei ole pädevust määrata Loksa linna pädev esindusorgan. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 3
(6)3-05-1290 I
  1. Esmalt peatub ringkonnakohus vastustaja esindusõiguse seadusest tuleneval regulatsioonil.
  2. Kaebuses taotletakse: 1) Loksa Linnavolikogu 15.12.2005 otsuse nr 26 p 5 tühistamist; 2) kaebuse esitaja kasuks hüvitise väljamõistmist. Kaebuses ei ole küll otseselt märgitud, milliselt organilt hüvitise väljamõistmist kaebuse esitaja soovib, kuid sellest, et vastustajana on kaebuses märgitud Loksa Linnavolikogu, võib aru saada, et kaebuse esitaja taotleb volikogult hüvitise väljamõistmist. Seega on Loksa Linnavolikogu antud asjas HKMS § 14 lg 2 p 2 mõttes menetlusosaline, kelle tegevuse peale on kaebus esitatud.
  3. Käesolevas asjas ongi hüvitise maksmise küsimuse KOKS § 541 lg-s 1 sätestatud pädevuse alusel otsustanud linnavolikogu. Viidatud säte näeb ette, et palgalisel ametikohal töötavale linnapeale tema selles sättes loetletud asjaoludel vabastamisel võib volikogu otsusega maksta hüvitust sättes märgitud ulatuses. Linnavolikogu on haldusorgan, kellel on seadusest ja linna põhimäärusest tulenevalt iseseisev pädevus. Sellele vastab ka õigus olla iseseisvaks protsessiosaliseks halduskohtumenetluses HKMS § 14 lg 2 p 2 alusel. Kui halduskohtus tõusetub vaidlus linnavolikogu pädevuses olevates küsimustes, ei ole menetlusosaliseks linn kui kohaliku omavalitsuse üksus.
  4. Käesolevas asjas on kaebusele Loksa Linnavolikogu nimel vastuse (tl 58-62) esitanud linnapea. Asjas on esitatud ka volikiri (tl 93), mille kohaselt on Loksa Linnavalitsus, keda esindab linnapea, volitanud R. S esindama käesolevas haldusasjas Loksa linna. Kui kohtumenetluse pooleks olevaks haldusorganiks ei ole linn, vaid linnavolikogu, ei määra haldusorgani seadusjärgset esindusõigust kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 10 lg 1, mis sätestab, et nii vald kui ka linn on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja omavalitsusüksuse põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, valla- või linnavalitsus ning vallavanem või linnapea või nende poolt volitatud esindajad. Samuti ei tulene sel juhul vahetut seadusjärgset esindusõigust KOKS § 50 lg 1 p-st 2, mille kohaselt esindab vallavanem või linnapea omavalitsusüksust ja valla- või linnavalitsust vastavalt seadusega, valla või linna põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele, või KOKS § 55 lg 4 p-st 6, mis sätestab, et valla- või linnasekretär esindab valda või linna kohtus või volitab selleks teisi isikuid. Nendest sätetest tuleneb esindusõigus olukorras, kus kohtumenetluse pooleks on vald või linn avalik-õigusliku juriidilise isikuna. Linnavalitsusel, linnapeal või linnasekretäril ei ole aga vahetult seadusest tulenevat õigust esineda kohtus linnavolikogu pädevusse kuuluvates küsimustes linnavolikogu nimel ning anda sellekohaseid volitusi muudele isikutele. Eeltoodu ei keela neile linnavolikogu kohtus esindamiseks volituse andmist linnavolikogu seadusliku esindaja poolt.
  5. Linnavolikogu seadusjärgse esindamise õiguse määramisel tuleb juhinduda KOKS § 42 lg 1 p-st 2, mis sätestab, et volikogu esimees esindab omavalitsusüksust ja selle volikogu vastavalt seadusega, valla või linna põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele. II
  6. TsMS § 355 alusel võib kohus poolest tuleneval mõjuval põhjusel menetluse peatada kuni põhjuse äralangemiseni. Halduskohus on menetluse peatamise mõjuvaks põhjuseks pidanud 4
(6)3-05-1290 asjaolu, et tal ei ole võimalik kindlaks teha, kellel on õigus Loksa Linnavolikogu kohtus esindada. Käesolevas asjas tuleb seega selgitada, kellel on Loksa Linnavolikogu esimehena KOKS § 42 lg 1 p-st 2 tulenev linnavolikogu seadusjärgse esindamise õigus. Vastus sellele küsimusele sõltub ka hinnangust asjas esitatud otsuste kehtivusele linnavolikogu esimehe valimise või vabastamise kohta. Ringkonnakohtu hinnangul võimaldab asjas esitatud materjal selle küsimuse lahendamist. Samuti ei takista küsimuse lahendamist halduskohtu pädevuse piirid, sest halduskohtul on võimalik tuvastada kõik asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud, sealjuures hinnata kohtule esitatud aktide kehtivust. Seetõttu ei olnud menetluse peatamiseks alust.
  1. Asjas esitatud materjalidest (Vabariigi Valimiskomisjoni 21.09.2006 otsuse nr 60 (tl 216219) p 1 ja Riigikohtu 29.09.2006 otsuse nr 3-3-1-11-06 p 1) nähtuvalt on vaidlus O. G volituste üle saanud alguse järgmistest asjaoludest. Loksa Linnavolikogu kogunes istungile
  2. septembril
  3. aastal. Istungi päevakorras oli muude küsimuste hulgas Loksa Linnavolikogu esindaja valimine Vabariigi Presidendi valimiskokku. Istungi alguses luges volikogu esimees O. G ette Loksa Linna Valimiskomisjoni otsused nr 36 ja 37, millega peatati volikogu liikmete E. S ja V. G volikogu liikmete volitused ning määrati volikogu liikmeteks L. O ja A. N. Pärast istungi päevakorra kinnitamist jäi osa Loksa Linnavolikogu liikmeid volikogu esimehe O. G juhtimisel istungit pidama. Volikogu aseesimehe V. F ettepanekul lahkusid V. F, R H, G.N, J. T, V. G, E.S, H. T ja K.V kõrvalruumi istungit isekeskis jätkama. Seal avaldasid nad muu hulgas ka umbusaldust volikogu esimehele O. G ning valisid uueks volikogu esimeheks R. H. Nagu nähtub
  4. septembril
  5. aastal R. H ning V. F allkirjastatud Loksa Linnavolikogu istungi protokollist, ei nõustunud nimetatud volikogu liikmed sellega, et linna valimiskomisjoni otsusega peatati V. G ja E.S volikogu liikme volitused, mistõttu nad ei nõustunud edasi osalema istungil, mida juhib O. G. Sellega kujunes olukord, kus O. G juhatusel toimunud volikogu istungil osalenud isikud peavad volikogu esimeheks O. G ja linnapeaks A. K; V. F ja R. H juhitud istungil osalenud volikogu liikmed aga volikogu esimeheks R. H ja linnapeaks H. L (vt Riigikohtu 29.09.2006 otsuse nr 33-1-11-06 p 23). Edaspidi kogunesid R. H kutsel eraldi istungitele need volikogu liikmed, kes olid lahkunud
  6. septembril
  7. aastal O.G juhitud istungilt, ning võtsid samuti vastu otsuseid Loksa Linnavolikogu nimel.
  8. Loksa Linna Valimiskomisjoni 27.10.2005 otsusega nr 9 (tl 94) tunnistati KOKS § 44 lg 3 alusel O. G valituks Loksa Linnavolikogu esimeheks. Kohtumenetluses ei ole väljendatud seisukohta, et O. G puudusid
  9. septembrile 2006 eelnenud ajal volikogu esimehe volitused.
  10. Vabariigi Valimiskomisjoni 21.09.2006 otsuses nr 60 on hinnatud alljärgnevate volikogu liikmete poolt 12.09.2006 volikogu esindaja Vabariigi Presidendi valimiskogusse valimise kohta vastu võetud otsuse nr 43 kehtivust ja asutud seisukohale, et Loksa Linnavolikogu liikmetel V. F, R.H, G.N, J. T, V. G, E. S, H. T ja K.V puudus kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest tulenevalt õigus koguneda
  11. septembril 2006 omaalgatusliku volikogu istungi pidamiseks, mistõttu on nimetatud volikogu liikmete poolt vastu võetud otsused tühised (p-d 4-7). Seda seisukohta jagas ka Riigikohus 29.09.2006 otsuses, märkides järgmist: „KOKS § 44 lg 1 sätestab: "Volikogu tööd korraldab ja istungeid juhatab volikogu esimees või tema asendaja. Esimehe või tema asendaja puudumisel juhatab istungit kohalolevatest volikogu 5
(6)3-05-1290 liikmetest vanim liige. Volikogu töökorra kehtestab volikogu." Seega ei anna KOKS § 44 lg 1 olukorras, kus volikogu esimehe juhatusel toimub volikogu istung, kellelegi teisele õigust juhatada volikogu istungit. Sellist õigust ei anna ega saagi anda ka Loksa linna põhimääruse § 10 lg 2, mis sätestab, et volikogu aseesimees asendab volikogu esimeest tema äraolekul või volituste peatumisel ning et volikogu esimeest asendava aseesimehe määrab volikogu esimees. Ka ei näe seadus ette võimalust, et volikogu liikmetest osa lahkub istungilt ja jätkab pärast seda volikogu istungit volikogu aseesimehe või mõne teise isiku juhatusel.
  1. Riigikohus on küll aktsepteerinud kohaliku omavalitsuse volikogu istungi jätkamist, kui valla põhimääruse järgi istungi juhatamiseks pädev isik on kuulutanud istungi katkenuks ja lahkunud istungilt (
  2. juuni
  3. aasta otsus haldusasjas nr 3-3-1-35-01). Kuid haldusasjas nr 3-3-1-35-01 lahendatud juhtumil puudusid volikogu liikmetel oma õiguste kaitseks volikogu esimehe meelevaldse tegevuse vastu muud tõhusad võimalused, mistõttu halduskolleegiumi teistsugune seisukoht oleks tähendanud seda, et ühe isiku meelevaldsest tegevusest istungi juhatamisel oleks sõltunud vallavolikogu tegutsemisvõimetuks osutumine ja selle liikmete volituste lõpetamine. Praegusel juhul ei saanud volikogu esimehe tegevusel selliseid tagajärgi olla.“ Eelnimetatud seisukohad rakenduvad ka Viktor Fjodorovi poolt Loksa Linnavolikogu nimel allkirjastatud linnavolikogu 01.09.2006 otsuse nr 33 suhtes, millega loeti Loksa Linnavolikogu esimeheks valituks R. H.
  4. Seega puuduvad haldusasjas tõendid, millest järelduks, et O. G on minetanud linnavolikogu esimehe volitused. Seega tuleb Loksa Linnavolikogu seaduslikuks esindajaks lugeda O. G.
  5. Käesoleva määruse p-des 11-15 toodud põhjendustel tuleb Tallinna Halduskohtu 25.10.2006 määrus menetluse peatamise kohta haldusasjas nr 3-05-1290 tühistada. Loksa Linnavolikogu määruskaebus rahuldatakse. Lauri Madise Ivo Pilving Silvia Truman 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.