← Eesti

2-04-32/10

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-04-32 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Malle Seppik ja Ulvi Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. november 2006, Tallinn Tsiviilasi AS R (pankrotis) hagi A.L vastu 205 236, 30 krooni saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  2. juuni
  3. a vaheotsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A.L apellatsioonkaebus Menetusosalised ja nende Hageja AS R (pankrotis),esindajad pankrotihaldur Peep Lillemäe ning Erki Casar, kostja A.L, esindaja adv Kaimo Räppo esindajad Menetluse liik kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  4. Tühistada Harju Maakohtu 13.06.2006 vaheotsus ja teha uus otsus, millega jätta hagi 205 236, 30 krooni saamiseks rahuldamata.
  5. Välja mõista AS-lt R (pankrotis) 1000 (üks tuhat) krooni riigilõivu A.L kasuks. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonimenetluse apellant või vastustaja esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest alates. Asjaolud ja menetluse käik
  6. 29.10.1997 otsusega kuulutati välja AS-i R pankrot ja nimetati pankrotihalduriks A.L. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 05.12.1997, kus otsustati võlgnik likvideerida, vara müüa ja võlausaldajate nõuded rahuldada. Kostja lõpetas töölepingud töötaja M.T 29.10.1997 ning H. A 01.12.1997 TLS § 86 p 2 alusel ning tasus võlgniku arvelt mõlemale lõpparve. Võlgniku juhatuse esimehe T. P ja raamatupidaja S. P lõpetas kostja töölepingud alles 01.04.1998 töölepingu seaduse (TLS) § 86 p 2 alusel ning tasus T. P pankrotimenetluse töötasu ja lõpparve summas 102 649, 10 krooni ja S. P pankrotimenetluse töötasu ja lõpparve summas 18 195, 20 krooni. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnikule tekitatud kahju kogusummas 205 236, 30 kroonini.
  7. Kostja ei tunnista esitatud hagi ning vaidleb sellele vastu. 27.04.2005 esitas kostja taotluse aegumise kohaldamiseks. Kostja palub kohaldada hagi aegumist ja teha vaheotsus, millega AS R (pankrotis) hagi A.L vastu 205 236, 30 krooni nõudes lugeda aegunuks.
  8. Hageja on seisukohal, et kostja taotlus tuleb jätta rahuldamata vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 41, mille kohaselt algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus. Esimese astme kohtu otsus
  9. Kohus jättis vaheotsusega kostja taotluse aegumise kohaldamiseks rahuldamata ja jätkas menetlust.
  10. Kohtuistungil tegi kostja ettepaneku kohtul teha vaheotsus aegumise kohaldamise küsimuse lahendamiseks kooskõlas TsMS § 449 lõikega
  11. Antud nõude lahendamisel kuulub kohaldamisele kuni 01.01.2004 kehtinud pankrotiseadus. PankrS § 34 lõike 5 kohaselt on halduri vastu esitatud nõuete aegumistähtaeg kolm aastat halduri vabastamisest.
  12. Tõenditest nähtub, et 12.01.2001 määrusega on haldur vabastatud pankrotihalduri kohustustest. Kuivõrd antud määrusele võis võlgnik esitada erikaebuse 10 päeva jooksul kohtu määrusest teada saamisest arvates, ei hakka tähtaeg kulgema määruse tegemise päevast, vaid määruse jõustumise päevast alates, seega 23.01.
  13. Kuna hagi on postitatud 13.01.2004, siis on hageja esitanud nõude seaduses sätestatud kolmeaastast tähtaega järgides ning selle tõttu ei tule kohaldada kostja nõudel hagi aegumist. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
  14. A.L esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu vaheotsuse ja teha uus otsus, millega rahuldada taotlus hagi aegunuks lugemiseks.
  15. Maakohtu vaheotsus on vastuolus Riigikohtu seisukohaga halduri nimetamise kohta. Nimelt on Riigikohtu tsiviilkolleegium leidud tsiviilasjas nr 3-2-1-76-02, et PankrS §-des 16 lg 3 ja 4, 17 lg 1 p 2 ning 30 sätestatust tulenevalt omandab pankrotihaldur seadusest tulenevad õigused ja kohustused kohtu poolt nimetamisega.
  16. Kohus on vaidlustatud otsuses tuvastanud, et halduri vastu kahju hüvitamise nõue on postitatud kohtule 13.01.
  17. A. L volitused lõppesid 12.01.2001 kohtumääruse tegemisega. Vaheotsuse motiivides on kohus aga leidnud, et hagi esitamise tähtaeg hakkab kulgema alles kohtumääruse jõustumisega, millega ei saa nõustuda. Hagi aegumise tähtaega tuleb hakata lugema halduri kohta määruse tegemise (halduri nimetamisega) mitte edasikaebeõiguse realiseerimisega. Analoogselt ei sätesta seadus eriklauslina, et volitused algavad alles siis, kui vastav kohtulahend on jõustunud.
  18. Kohus on väljunud hagi piiridest. Hageja ei ole tuginenud asjaolule, et aegumist ei saa kohaldada põhjusel, et tähtaja kulgemine algab alles peale kohtumääruse, millega haldur on vabastatud, jõustumist.
  19. Vaidlustatud otsus ei ole põhjendatud ning ei vasta seetõttu TsMS § 442 lg 8 nõuetele. Kohtupraktikas Riigikohtu tasandil on leidnud kinnitust, et vastava halduri nimetamise ja vabastamise määrus omab õiguslikku tähendust selle tegemisest ning mitte jõustumisest. Nimetatu on ka loogiline ja kooskõlas varasema PankrS § 33 lõikega
  20. Halduri 2

(3)vabastamisel sundkorras oleks ilmselt mõeldamatu, et haldur loeb end veel 10 päeva mittevabastatuks, kuna määrus pole jõustunud. Vastustaja seisukoht
  1. AS R (pankrotis) ei pea apellatsioonkaebust õigeks, vaidleb selle vastu ning palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
  2. Kolleegium leiab, et maakohtu vaheotsus aegumise küsimuses tuleb tühistada ja uue otsusega rahuldada kostja taotlus aegumise kohaldamiseks.
  3. Kohus leidis õigesti, et antud nõude lahendamisel kuulub kohaldamisele kuni 01.01.2004 kehtinud pankrotiseadus. PankrS § 34 lg 5 sätestas, et aegumistähtaeg halduri vastu esitatud nõudes on kolm aastat halduri vabastamisest. A.L vabastati halduri kohustustest Tallinna Linnakohtu 12.01.2001 määrusega. Vaidlust ei ole selles, et A.L on alates nimetatud kuupäevast halduri kohustustest vabastatud. Seega puudub põhjus, miks seda ei saa lugeda tähtaja kulgemise alguseks.
  4. Õige on hageja viide TsMS §-le 41, mille kohaselt algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus. Hageja on aga kolme aasta lõppemist ebaõigesti arvutanud. Tähtaja algust määravaks sündmuseks on halduri vabastamine, mis toimus 12.01.2001, seega algas tähtaja kulg
  5. jaanuarist 2001 ja lõppes 3 aasta möödumisel, see on
  6. jaanuaril
  7. Kuna hagi esitati 13.01.2004, see on peale aegumistähtaja möödumist, kohaldab ringkonnkohus kostja nõudel aegumist ja jätab hagi aegumise tõttu rahuldamata. Tegemist on TsMS § 449 lg-s 3 sätestatud lõppotsusega.
  8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 sätestab, et enne 01.01.2006 alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud seaduses sätestatut. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lõike 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Seega kannab kohtukulud hageja. Kostja kohtukuluks on apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 1000 krooni, mis tuleb hagejal kostja kasuks välja mõista. G. Kivinurm M. Seppik U. Loonurm 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.