§-le 21 lg 1 abielu lahutatakse kohtu poolt kui abikaasadel on ühised alaealised lapsed või kui üks abikaasadest ei nõustu abielu lahutamisega.
lg 1 kohaselt kohus lahutab abielu ilma abielu lahutamise motiive välja selgitamata, kui abielu lahutamiseks on abikaasade, kellel on ühised alaealised lapsed, vastastikune nõusolek.
lg 1 kohaselt abielu lahutamisel kohtus võivad abikaasad esitada kohtule kokkuleppe, kellega neist hakkavad koos elama lapsed, laste ja (või) töövõimetu abikaasa ülalpidamiseks vahendite maksmise korra, nende vahendite suuruse või ühisvara jagamise kohta. Pooled seletasid kohtule, et nende abielusuhted lõppesid 2003.a detsembrist, 2004.a aprillis sõitis hageja koos lastega Venemaale, kus elab käesoleva ajani. Kohus leiab, et poolte abielu tuleb lahutada.
lg 1 järgi abielu lahutamise korral kohtus lõpeb abielu kohtuotsuse jõustumise päevast. VF perekonnaseadustiku § 25 lg 2 kohaselt abielu lahutamine kohtus kuulub riiklikule registreerimisele korras, mis on sätestatud riiklikule perekonnaseisuaktide registreerimisele. Kohus on kohustatud kolme päeva jooksul abielu lahutamise kohtuotsuse jõustumisest saatma väljavõtte sellest otsusest perekonnaseisuaktide kande tegemise organile abielu registreerimise asukoha järgi. Abikaasad ei või uuesti abielluda enne, kui saavad perekonnaseisuaktide kande tegemise organilt kätte abielu lahutamise tunnistuse ükskõik kumma elukoha järgi.
Laste ülalpidamise korra ja vormi määravad vanemad iseseisvalt. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui vanem ei osuta oma alaealistele lastele ülalpidamist, mõistetakse elatis laste ülalpidamiseks välja kohtu korras.
lg 1 lähtudes kui vanemate vahel puudub kokkulepe laste ülalpidamiseks ja juhul kui vanem, kes on kohustatud elatist maksma, omab ebaregulaarset või muutuvat töötasu või muud sissetulekut või see vanem saab töötasu või muud sissetulekut natuuras või välisvaluutas või tal töötasu või muu sissetulek puudub, samuti teistel juhtudel, kui elatise väljamõistmine osana töötasu suhtes või muu sissetuleku suhtes on võimatu, 3
Vastavalt
lg 2 kohtu poolt väljamõistetud elatise maksmine lõpetatakse lapse täisealiseks saamisel või kui lapsed saavad enne täisealiseks saamist täieliku teovõime. Hageja muutis 01.11.2006 kohtuistungil oma nõuet ja palus mõista kostjalt välja tema kasuks kahe lapse ülalpidamiseks alates 19.07.2004 kuni vanema poja täisealiseks saamiseni, s.o kuni 26.03.2005, elatis igakuiselt summas 1000 krooni igale lapsele; edaspidi kuni noorema poja täisealiseks saamiseni ehk kuni 01.08.2011, summas 1300 krooni kuus. Kostja võttis selle õigeks. Kuna kostja ei täitnud laste ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt ja arvestades, et kostja võttis hagi elatise nõudes õigeks tuleb see rahuldada täies ulatuses. TsMS 468 lg 3 kohaselt elatise väljamõistmise otsuse tunnistab kohus viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Kohus leiab, et otsus kuulub viivitamatult täitmisele väljamõistetud summa ulatuses. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvesse võtta, et kostja tasus hagejale elatise näol ajavahemikul alates 19.07.2004 kuni 06.11.2006 - 5950 vene rubla, mis teeb Eesti Panga keskmise kursuse järgi ajavahemikul 19.07.2004 - 06.11.2006 (0,45) – 2677,50 eesti krooni. Tsiviilasja nr 2-04-884 menetlus ühisvara jagamise nõude osas kuulub jätkamisele. MENETLUSKULUD Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMS ja TMS RakS) § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Pooled ei esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ja ei palunud selle väljamõistmist teiselt poolelt abielulahutuse nõudes. Seega tuleb kuni 01.01.2006.a kehtinud TsMS § 60 lg 3 alusel poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. Tulenevalt kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 47 lg 1 p 1 tuleb hagilt tasuda riigilõivu seaduses sätestatud suuruses. Vastavalt riigilõivuseaduse (RLS) § 16 lg 1 p-le 2 oli hageja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagi esitamisel. TsMS § 64 lg 1 järgi mõistab kohus riigilõivu, mille tasumisest hageja oli vabastatud, välja kostjalt. Vastavalt TsMS § 48 lg 1 p 3 määratakse hagihind elatise hagis – aasta elatusrahaga. Arvestades, et hagiavaldus oli esitatud 19.07.2004 ja kostja peab kuni 26.03.2005 (seega 8 kuud) maksma elatis kahe lapsele summas kokku 2000 krooni, edaspidi summas 1300 krooni, moodustab hagihind käesolevas asjas 21200 krooni ((2000 krooni * 8 kuud) – (1300 krooni * 4 kuud)) ning riigilõivu suurus antud summalt vastavalt Riigilõivuseaduse § 37 lg 1 ning lisale nr 2 (enne 01.01.2006 kehtinud määrad) – 1750 krooni, seepärast tuleb kostjalt mõista riigituludesse välja riigilõiv 1750 krooni. Kohtuotsus (osaotsus) on tehtud eeltoodust lähtudes ning juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 444 lg 1, 450, 468 lg 1 p 1, 630, 632. Tamara Šabarova Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.