HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-05-14146 (endine nr 2/19-7354/05) Otsuse kuupäev 26.juuni 2006 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi HE hagi TT ( vastu 39 999,40 krooni nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 05.juuni 2006 Istungil osalenud isikud Hageja esindaja adv. AE ja kostja TT Resolutsioon Jätta HE hagi TT vastu 39 999,40 krooni nõudes rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hagi nõue. sõlmis HE nimel AE lepingu TT asuva tänavapoolse elumaja esimese korruse koridori remonttöödeks. Remonttööde teostamiseks kohustus TT varuma oma kutseoskuste ja kogemuste järgi tööks vajaliku ehitusmaterjali ning vajadusel kasutama hageja kui töö tellija poolt juba varutud ja temale üle antud ehitusmaterjali. Poolte vahel sõlmitud lepingut tuleb käsitleda ühise tegutsemise lepinguna, mille tingimuste järgi pidi kostja hankima kõik vajalikud kooskõlastused enne remonttööde alustamist ning tegema kõik kokkulepitud tööd tasuta lepingus nimetatud tähtajal omapoolse panusena. Remonttööde teostamiseks andis hageja kostjale üle ehitusmaterjali 9 999,40 krooni väärtuses, mille saamist on TT kinnitanud oma allkirjaga. Lepingu punktis 1.3.8 leppisid pooled kokku, et need materjalid, mis tal ehitustööde käigus üle jäävad, kohustub kostja tagastama HE.
- TT ei ole käesolevaks ajaks täitnud mitte ühtegi lepinguga võetud kohustust, sealhulgas kohustust tagastada talle remonttööde teostamiseks üle antud 9 999,40 krooni väärtuses ehitusmaterjali. Kostja poolt lepinguliste kohustuste täitmata jätmise tõttu oli hageja sunnitud nimetatud tööd tellima teiselt töövõtjalt ja leidma selleks rahalisi vahendeid muudeks kuludeks ettenähtud vahendite arvel. Eelnevast lähtudes palub hageja kostjalt välja mõista 9 999,40 krooni.
- Lepingu punktis 2.7 leppisid pooled kokku, et juhul kui TT ei jõua temast olenevatel põhjustel lepingu punktis 2.1 sätestatud tähtajaks töödega valmis, on hagejal kui tellijal õigus nõuda T T viivist üleantud materjalide maksumusest 0,5 % iga viivitatud päeva eest. Seega lisaks alusetult omandatud vara eest võlgneb kostja ka lepingus sätestatud viiviseid kokku 1 795 päeva eest (ajavahemikus kuni ), summas 89 750 krooni. Kuna käesolevaks ajaks on TT kogunenud viiviste nõude summa võrreldes põhivõlgnevusega ebaproportsionaalselt suur, vähendab hageja viivisenõuet 30 000 kroonini Seega palub hageja kostjalt välja mõista kokku 39 999,40 krooni. Kohtukulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited.
- Kostja hagi ei tunnista. Leiab, et HE ei ole lepingu pooleks. Samuti ei nähtu lepingust, et A E oleks tegutsenud lepingu sõlmimisel HE esindajana. Tegemist ei ole asjakohase hagejaga, hageja nõuded on alusetud ning ei kuulu rahuldamisele. Kuna lepingus ei ole sätestatud, et tellija tasub töö eest töövõtjale, siis ei saa nimetatud lepingust tuleneda ka töövõtja kohustust ilma tasuta töid teostada. Töövõtulepingus sätestatud viisis on ülemäära suur.
- Kostja leiab, et esitatud hagi on ka sisuliselt põhjendamata ning pahatahtlik. aasta aprillist kuni juunini teostas kostja elamu koridoris remonti. Kostja hankis ise ehitusmaterjalid, sh hagiavalduses loetletud. Osaliselt tasusid materjalide eest hiljem kolmandad isikud, nende hulka ei kuulu HE.
- Kõik hangitud ja kostjale üle antud materjalid paigutas ta remondi käigus elamu koridori. Remont jäi pooleli kostjast mittesõltunud põhjustest. Aastatel teostati elamus uus remont, mille käigus eemaldati osaliselt kostja poolt paigaldatud cyprocplaadid koos karkassiga. aastal Kohtu järeldused.
- Kohus, arutanud asja kohtuistungil ning kuulanud ära tunnistajate TV ja LP ütlused ning võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid, leiab, et hagi ei kuulu rahuldamisele.
- Hageja tugineb oma nõudes kostja vastu sõlmitud remonttööde töövõtulepingule. Nimetatud leping on sõlmitud AE kui tellija ja TT kui töövõtja vahel. Lepingust ei nähtu, et see oleks sõlmitud AE poolt HE nimel. Selle asjaolu tõendamiseks ei ole kohtule esitatud mingeid tõendeid. notariaalselt tõestatud volikiri, millega HE volitas AE sõlmima korter valitsemiseks ja käsutamiseks kõiki seadusega lubatud tehinguid, on koostatud pärast töövõtulepingu sõlmimist. Kostja väite kohaselt sõlmis ta lepingu AE. Seega ei ole HE lepingu pooleks, kelle õigusi on väidetavalt lepingu tingimuste mittetäitmisega rikutud. 2
- Isegi kui lepingu pooleks oleks olnud HE, puudub hagejal alus nõuda kostjalt ehitusmaterjali või selle maksumust kostjalt, sest ostetud ehitusmaterjal kasutati vastavalt lepingule elamu koridori remontimisel, mida tõendavad tunnistajad TV ja LP. TV ütluse kohaselt oli kogu elamu koridori esimesest kuni neljanda korruseni paigaldatud cyprocplaat, millest pärast tehtud remonti jäi seina suhteliselt vähe. LP kinnitas remondi tegemist aastal ning cyprocplaadi elamu koridori seina paigaldamist. Tunnistaja ütluse kohaselt kandsid remondikulud maja elanikud.
- Selle kohta, et tehtud remondi järgselt oleks ehitusmaterjali üle jäänud, tõendid puuduvad. Asjaolu, et KÜ moodustamisel otsustati teostada majas uus remont ning remondi käigus eemaldati osa cyprocplaate koridori seintelt, ei anna alust tellijal nõuda töövõtjalt paigaldatud ja uue remondi käigus eemaldatud cyprokplaatide maksumust. Tunnistaja LP ütluse järgi tehti majas ajutine remont selleks, et oleks puhas ja koridorid ei haiseks. teostatud remondi tulemusel saadud hüve kasutasid korteriomanikud neli aastat. Ka ei ole tõendatud, et remonttööde tegemisega TT viivitas, mis annaks aluse tellijale nõuda viivist lepingu punkt 2.7 järgi.
- Antud vaidluses ei kuulu hageja nõue rahuldamisele ka TsK § 477 lg 1 ja 3 järgi, millele hageja oma esialgses hagiavalduses viitas, sest tõendamata on kostja poolt vara omandamine hageja arvel. koridoris tehtud remondi käigus kasutatud ehitusmaterjali ei ole kostja omandanud, see paigaldati vastavalt kokkuleppele kõigi korteriomanike kaasomandi mõttelises osas oleva elamu osa seina. Tõendamata on lepingus näidatud ehitusmaterjali kuuluvus HE või nimetatud materjali ostmiseks kostjale rahaliste vahendite andmine HE poolt.
- Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.01.2006) alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Vastavalt TsMS § 60 lg 1 jäävad hagi rahuldamata jätmisel kohtukulud hageja kanda. Koidula Laurisaar kohtunik 3