Tsiviilasi nr 2-05-2770 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse teinud kohtu nimi Harju Maakohus Otsuse kuupäev Tallinn, 27.septembril 2006 Kohtukoosseis kohtunik Imbi Sidok Kohtuasi AS-i hagi JS vastu 12 526.52 krooni saamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev 12.septembril 2006 avalikul sisulisel kohtuistungil Istungil osalenud menetlusosalised hageja esindaja RR kostja ja kostja esindaja advokaat MT Kohtuotsuse resolutsioon Jätta hagi rahuldamata. Mõista AS-lt välja JS´i kasuks kohtukulud 626.30 (kuussada kakskümmend kuus krooni 30 senti)krooni. Pooltel on õigus Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Harju Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 632 ja § 633). I Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled pangakaardi kasutamise lepingu (edaspidi leping), mille alusel väljastas hageja kostja kasutusse pangakaardi. Nimetatud pangakaardiga võimaldati kostjal kasutada krediiti summas 15 000.00 krooni. Perioodil – kasutas kostja krediiti kokku summas 6 263.26 krooni, mis on hagejale seniajani tagastamata. Hageja esindaja poolt saadeti võlgnevuse sissenõudmise menetluse käigus kostjale viis võlgnevuse tasumist meeldetuletavat kirja, kuid võla (maksegraafikujärgses) tasumises kokkuleppele ei jõutud. Hageja on arvestanud kostja võlgnevuselt viivist 0,1% tähtaegselt tasumata summalt päevas. Eeltoodu alusel palub hageja kostjalt välja mõista kokku 12 526.52 krooni, sh viivis 6 263.26 krooni ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja kirjalikus seisukohas kostja vastusele selgitas hageja, et kostjale väljastatud krediitkaartide vahearved näitasid üksnes eelneva kalendrikuu kasutatud krediiti. Seega oli kostja teadlik kasutatud krediidist ja tagastamise kohustusest. Hageja oli kohustatud andma vaid kostja 2 nõudmisel informatsiooni tema kaardi kasutamise kohta. Vastavat nõuet kostja esitanud ei ole. Kostja kohustus hagejale tasuma kõik kaardiga tehtud kulutused, kaardi teenustasud ja muud kaardiga seonduvad summad, sh summad, mis selguvad lepingu lõppemisest kahe kuu jooksul, vastavalt pangakaardi kasutamise tingimustele. Seega on hageja seisukohal, et antud nõue on muutunud sissenõutavaks. Kostja ei ole aga tõendanud, et arveldusarve deposiidi liikumiste aruandes sisalduv ei kattu kostjale igakuiselt saadetud andmetega tasumisele kuuluvate summade osas ja et kostja on tasunud võlgnevuse. Sisulisel kohtuistungil jäi hageja esindaja esitatud nõude ja põhjenduste juurde ning lisas, et kuna kostja ei esitanud arveldusarve väljavõttel kajastuvate tehingute peale protesti, siis järelikult oli kostja võlgnevusega nõus. Nimetatud arveid ei ole hagejal alles aga vastavalt raamatupidamisseadusele, mille kohaselt tuleb nimetatud andmeid/dokumente säilitada 7 aastat. II Kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnista, kuna leiab, et on tasunud hagejale pangakaardiga sooritatud tehingute eest vastavalt hageja poolt igakuiselt esitatud kaarditehingute nimekirjale. Hageja poolt kohtule esitatud arveldusarve deposiidi liikumiste aruandes sisalduv aga ei kattu kostjale igakuiselt saadetud andmetega tasumisele kuuluvate summade osas. Kostja on seisukohal, et nõue muutub sissenõutavaks alles peale igakuise tehingute nimekirja kostjale saatmist. Vastasel juhul puudub kostjal ülevaade, millise summa ta arve minimaalse jäägi taastamiseks arvele kandma peab. Hageja ei ole kostjale aga kuni käesoleva ajani esitanud kaarditehingute nimekirja, millest nähtuks võlgnevus summas 6 263.26 krooni ja/või selle tekkimine. Isegi kui kostjal on mingisugune võlgnevus hageja ees, on võlgnevus tekkinud hagejapoolse aruandluskohustuse täitmata jätmisest ning kui kohus asub seisukohale, et hageja nõue on muutunud sissenõutavaks, on hageja viivisenõue ikkagi põhjendamatu. Kostjale jääb ka arusaamatuks, miks ei esitanud hageja kostjale ühtegi võlgnevust meeldetuletavat kirja enne . Hageja esindaja on kostjale saatnud vaid ühe võlgnevust meeldetuletava kirja, millele kostja ka reageeris. Kokkulepet võlgnevuse tasumiseks kostjaga saavutada ei püütudki. Eeltoodu alusel palub kostja jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Sisulisel kohtuistungil jäi kostja esitatud seisukohtade juurde. III Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära poolte seletused ja uurinud ning hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta tõendamatuse tõttu rahuldamata. Poolte vahel puudub vaidlus, et sõlmisid nad lepingu (t lk 15-16) limiidiga kalendrikuus 15 000.00 krooni. Muuhulgas oli lepingu tingimustes kokku lepitud, et kaardi valdajal oli õigus saada pangast infot tema valdusesse antud kaardiga sooritatud operatsioonide kohta (punkt 4.2, sisuliselt sama ka punkt 5.1), et kaardi valdajal oli õigus avaldada pangale protesti kaardiga tehtud operatsioonide arvestamise õigsuse kohta alates operatsioonilülitamisest panga poolt kaardi valdajale väljastavasse aruandesse (punkt 4.4, sisuliselt sama ka 5.4), et pank oli kohustatud andma kaardi valdaja/arve omaniku nõudmisel infot kaardi kasutamise kohta (punkt 6.1) ning et arve omanik oli kohustatud taastama arve minimaalse jäägi kaardiga sooritatud arvelduste kuule järgneva kalendrikuu viie esimese pangapäeva jooksul (punkt 8.3). Lisaks sisaldas taotlus kaardi saamiseks kostja nii arve omanikuna kui kaardi taotlejana soove saada tehingute nimekiri iga kuu postiga koju. Vaidlus tuleb lahendada võlaõigusseaduse jne rakendamise seaduse (VÕSRS) § 11 kohaselt võlasuhte tekkimise ajal kehtinud seaduse alusel. Seega tuleb antud vaidlus lahendada kuni kehtinud tsiviilkoodeksi (TsK) ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) sätete alusel. TsK § 173 lg 1 kohaselt tuli kohustis täita nõuetekohaselt vastavalt lepingus kokkulepitud tingimustele ja tähtaegadel. TsÜS § 64 kohaselt tuli lepingut tõlgendada lähtudes selle teinud isikute tegelikust tahtest, kui tehingu sisust ei tulenenud teisiti. Ka tuli tõlgendamisel eelistada 3 tõlgendust, mille kohaselt tehing jäi kehtima võimalikult suuremas ulatuses ning kahtluse korral kohustatud isiku kasuks. Arvestades asjaolu, et taotlus moodustas osa allkirjastatud lepingust, on kohus seisukohal, et lepingu allkirjastamisega võttis pank täitmiseks, see on lepingujärgseks kohustuseks, saata igakuiselt postiga kostjale koju tehingute nimekiri. Hageja esindaja nimetatud kohustust ei eita, seletades, et kõik aruanded ka saadeti. Kostja seletuse kohaselt tõepoolest aruandeid saadeti ning et kõikides aruannetes näidatud rahasummad ta pangale ka tasus. Eeltoodust tulenevalt puudub vaidlus, et hagejal oli kohustus igakuiselt aruandeid saata ning et seda ka tehti. Samas ei tõendanud hageja kohtumenetluse ajal selle kohustuse täitmist muuhulgas ka vaidlusaluste tehingute osas. Kohus ei nõustu hageja esindaja seisukohaga nagu oleks olnud hageja kohustus tõendada saadud aruannetes vaidlusaluste tehingute mittesisaldumist. On inimlikult arusaadav ja mõistetav olukord, et tasudes ära aruannetes sisaldunud rahasummad, ei säilitanud kostja paberkandjal saadud algdokumenti. Kostja, olles enda teada täinud lepingujärgsed kohustused, ei pidanud eeldama, et tal tuleb enam kui 7 aastat hiljem samas asjas kohtumenetlus. Kohus on seisukohal, et vaidlusaluste tehingute kohta aruannete saatmise tõendamise koormus lasub hagejal, kuid hageja seda ei teinud. Asjaolu, et kohtuvaidluse ajaks vastavad dokumentaalsed tõendid säilinud ei ole, ei saa kuidagi mõjutada tõendamiskoormust ega kanda seda üle kostjale. Vastavalt TsMS-i nii kuni 01.01.2006 kehtinud § 91 lg-le 1 kui alates 01.01.2006 kehtivale § 230 lg-le 1 peab hageja tõendama neid asjaolusid, millele tugineb tema nõue. Antud juhul tugineb hageja nõue muuhulgas asjaoludele, et aruanded oli saadetud, kuid kostja ei vaidlustanud tehinguid vastavalt lepingu punktides 4.4 ja 5.4 kokkulepitule ning kohustus tasuda muutus sissenõutavaks. Hageja oli teadlik võlgnevusest juba enne aastat ja andis sissenõudmise menetluse üle oma esindajale. Seega pidi hageja olema valmis oma nõuet ka tõendama. Hagiavalduse kohtusse esitamine ei ole võlausaldaja kohustus, vaid õigus. Eeltoodust tulenevalt nõustub kohus kostja seisukohaga, et tõendatud ei ole hageja nõude sissenõutavaks muutumine, kuna tõendatud ei ole, et hageja oleks täitnud oma lepingujärgset kohustust aruannete saatmise kohta hagetavate tehingute osas. Kuna hageja ei esitanud ka kohtumenetluses nimekirja, mis võimaldaks kostjal kontrollida tehingute arvestuse õigsust, tuleb nõue jätta tõendamatuse tõttu rahuldamata. Kohus ei saa ainult hageja poolt esitatud kontoliikumiste arvutiväljatrüki alusel eeldada hageja arvestuse õigsust, kui kostja on sellele põhjendatult vastu vaielnud. Põhinõude rahuldamata jäämisel puudub alus ka kõrvalnõude (viivise) sisse nõudmiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 alusel kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist (01.01.2006) alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Seega kuulub hagejalt kostja kasuks välja mõistmisele kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS-i § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 p 1 alusel õigusabikulud 5% rahuldamata hagisummast. Imbi Sidok (allkiri) kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE: I.Sidok
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.