2-06-1820/1

Tsiviilasi nr 2-06-1820 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse teinud kohtu nimi Harju Maakohus Otsuse kuupäev Tallinn, 23.mail 2006 Kohtukoosseis kohtunik Imbi Sidok Kohtuasi AO hagi OÜ vastu pooltevahelise võlasuhte puudumise tunnustamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev 04.mail 2006 avalikul sisulisel kohtuistungil Istungil osalenud menetlusosalised hageja ja hageja esindaja PT kostja esindaja TL Kohtuotsuse resolutsioon Jätta hagi rahuldamata. Kohtukulud jäävad hageja kanda. Pooltel on õigus Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Harju Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 632 ja § 633). I Asjaolud Laenulepinguga nr võttis AO (edaspidi hageja) abikaasa AJ VKP lühiajalist laenu 300 000.00 krooni tagastamise tähtajaga ja pantis laenu tagatiseks talle kuuluva kahekorruselise aiamaja. Narva Linnakohtu tagaseljaotsusega mõisteti laenusaajalt laenuandja õigusjärglase AS-i kasuks välja 379 854.00 krooni ja määrati otsuse täitmiseks pöörata sissenõue panditud varale. Otsuse täitmiseks algatati täitemenetlus ja müüdi selle käigus panditud vara, kusjuures kogu nõue rahuldatud ei saanud. suri A.J . Tema testamendi- ja seadusejärgseks pärijaks on hageja. Lepinguga loovutas AS (pankrotis) laenulepingust tuleneva nõude OÜ-le (edaspidi kostja). viidi täitemenetluses nr Viru tööpiirkonna kohtutäituri KM poolt läbi A.J pärandvara hulka kuulunud elamu enampakkumine. II Hageja nõue ja põhjendused 2 Hagiavalduse kohaselt on hageja seisukohal, et laenulepingu täitmise tagamiseks panditud vara võõrandamisega on laenulepingust tulenev nõue rahuldatud. Hageja poolt pärandvara vastuvõtmise avalduse esitamisel aga selgus, et ka elamule asukohaga ja sõiduautole Audi on tagaseljaotsuse alusel seatud võõrandamise keelumärked. Viru Ringkonnakohtu määrusega tsiviilasjas nr tunnistati kõik endise Ida-Viru Maakohtu täitevosakonna töötajate toimingud ja määrused seadusvastaseks ning need tühistati. Vaatamata eeltoodule on taas nimetatud tagaseljaotsuse alusel algatatud täitemenetlus, mille käigus on pärandvara arestitud põhjusel, et esialgne vara müük ei katnud kogu võlgnevust. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 295 lg 1 ja pandilepingu punktide 2 ja 3 ning kohtu tagaseljaotsuses määratud otsuse täitmise viisi alusel on hageja seisukohal, et tema abikaasa ja laenusaaja vaheline laenulepingust tulenenud võlaõigussuhe oli lõppenud panditud aiamaja sundvõõrandamisega ega läinud pärimise tulemusena temale üle. Seega puudub võlaõigussuhe ka tema ja kostja vahel. Juhul, kui panditud vara müügist saadud rahasumma ei katnud võlga täielikult, oleks laenuandja pidanud esitama kohtusse vastava hagi ja nõudma võlgnikult ülejäänud võlasumma välja mõistmist. Lisaks on hageja seisukohal, et kostja nõue on aegunud vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg-le 1 (aegumise tähtaeg alates aastat). Eeltoodu alusel palub hageja tunnistada pooltevahelise võlasuhte puudumist. Samuti palub hageja jätta menetluskulud kostja kanda. Sisulisel kohtuistungil jäi hageja esitatud nõude ja põhjenduste juurde. III Kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnista. Kostja leiab, et pandiusaldaja nõue lõpeb ulatuses, millises see rahuldatakse pandieseme enampakkumisel saadud summaga ning kui pandieseme müügist saadud summast ei piisa nõude rahuldamiseks, võib nõude pöörata üldises korras võlgniku muule varale. Nimetatud tagaseljaotsusest ei tulene, et sissenõuet võib/saab pöörata ainult A. J ’i panditud varale. Kui panditud asja omanik on ühtlasi ka võlgnik, siis tema kohustused tulenevad lisaks pandilepingule ka laenulepingust. Seega ei vastuta pantija ja võlgniku isiku kokkulangemise korral pantija ainult panditud asjaga vaid kogu oma varaga. Hageja väide nagu kostja nõue oleks aegunud on väär. Sisulisel kohtuistungil jäi kostja esindaja esitatud seisukohtade juurde ja lisas, et pärandavaraga läksid hagejale üle ka kõik pärandaja kohustused. IV Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära poolte seletused ja uurinud ning hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi rahuldamiseks puuduvad alused. Poolte vahel puudub vaidlus pärimisseaduse (PärS) § 130 lg 1 tõlgendamise üle. Nimetatud sätte kohaselt lähevad pärandi vastuvõtmisega pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. Lisaks puudub vaidlus järgmiste asjas tähtsust omavate faktiliste asjaolude üle: 1) Narva Linnakohtu tagaseljaotsus on jõustunud; 2) selle täitmiseks oli laenusaaja elu ajal sundvõõrandatud pandilepinguga panditud laenusaaja vara; 3) sundvõõrandatud vara väärtus ei katnud kogu võlgnevust; 4) hageja on laenusaaja pärija ja pärandi vastu võtnud. Vaidluse lahendamiseks tuleb tuvastada, kas pärandi avanemise hetkel oli pärandajal võlgnevus laenulepingu alusel laenuandja (tema õigusjärglase) ees või mitte. Jaatava vastuse korral ei saa olla vaidlust, et see võlgnevus läks kui pärandaja kohustus pärijale üle ning juhul, kui pärandvarast ei piisa kogu võla tasumiseks ning ei ole tehtud pärandi inventuuri ega pärandvara eraldatud, on hageja pärijana kohustatud tasuma pärandaja võla ka oma vara arvel. 3 Vastavalt sõlmitud laenulepingu p-le 5.3 andis laenusaaja laenu tagatiseks pandi. pandilepingu p 2 ja 3 kohaselt andis laenusaaja laenulepingust tulenevate nõuete ja kohustuste (sealhulgas kõrvalnõuete) täpse ja õigeaegse täitmise garanteerimiseks pandi. Vastavalt AÕS § 276 lg-le 1 võis asja pandiga koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks pant oli seatud, oli õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud vara arvel, kui nõuet ei olnud kohaselt täidetud. AÕS § 295 lg 1 kohaselt loetakse pantija kohustus täidetuks panditud asja müügist saadud raha ulatuses, millest on maha arvatud vajalikud müügikulud. Viimati nimetatud sätte mõtte kohaselt lõpeb pandipidaja/võlausaldaja asjaõiguslik nõue panditud asja omaniku vastu panditud asja müügiga, kuid juhul, kui panditud asja omanik on ühtlasi ka võlgnik võlaõigussuhtest tulenevalt, ja pandieseme müügist saadud summast ei piisa nõude rahuldamiseks kogu ulatuses, on võlausaldajal õigus pöörata ülejäänud osas nõue täitmisele üldises korras (see tähendab võlgniku muu, mittepanditud vara arvelt). Et selliselt olid AÕS-i mõttest saanud aru ka laenulepingu sõlmijad, nähtub lepingu p-st 7, milles oli kokku lepitud, et laenusaaja kannab täielikku materiaalset vastutust lepingu täitmise eest. Seega on eeltooduga tõendatud, et kuna panditud aiamaja müügist saadud rahasummast ei piisanud täielikult laenusaaja võlgnevuse katmiseks ja jõustunud kohtuotsus oli osaliselt täitmata, oli laenuandjal (tema õigusjärglastel) õigus pöörata täitmata osas nõue laenusaaja (tema õigusjärglase) vastu. Kuna oli olemas jõustunud kohtuotsus, puudus laenuandjal nii võimalus kui ka vajadus sama võla teistkordseks välja mõistmiseks kohtu poole pöördumiseks. Kuna pärandi avanemise ajal oli kohtuotsus osaliselt täitmata, läks pärijale üle ka pärandaja kohustus see täita. Kuna hagiavalduse esitamise ajal oli kohtuotsus veel pärija poolt täitmata, siis eksisteeris tema ja laenuandja õigusjärglase (kostja) vahel võlaõigussuhe ning puudub alus hagi esitatud alustel rahuldada. Asjaolu, et asja sisulise arutamise ajaks oli kohtuotsus kogu ulatuses sundtäidetud ja kostja nõue rahuldatud, jätab kohus otsuse motiveerimisel tähelepanuta, kuna hageja esindaja ei loobunud nõude alustest ja on toimunud enampakkumise vaidlustanud. Hageja viide kostja nõude aegumisele tema vastu on kohtule arusaamatu. Vastavalt TsÜS § 142 lg-le 1 tähendab mõiste „aegumine“ õigust nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaja) jooksul. Viidatud TsÜS § 146 lg 1 sätestab tehingust tuleneva nõude aegumistähtaja. Tehingust, s o laenulepingust 09.06.1995, tulenev nõue on laenusandja poolt laenusaaja vastu juba esitatud ja lahendatud jõustunud kohtuotsusega . Edasi on juba tegemist jõustunud kohtuotsuse täitmisega (jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõudega), mille aegumistähtajaks on vastavalt TsÜS § 157 lg 1 30 aastat. Hageja seisukohad vaidlusaluse kohtuotsuse täitmisega seotud erinevate täitetoimingute ebaseaduslikkuse ja laenuandja õigusjärglaste esindajate käitumise ebaeetilise kohta ei saa omada antud asja lahendamisel tähtsust ja seetõttu jätab kohus need tähelepanuta ega analüüsi neid otsuses. Hagi rahuldamata jäämisel jäävad hageja kohtukulud tema enda kanda. Kostja kohtukulude taotlust ei esitanud. Imbi Sidok (allkiri) kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE: I.Sidok