1 2 – 05 – 1255 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus: Viru Maakohus Kohtunik: Johannes Külaots Otsuse tegemise aeg ja „06“detsembril 2006.a. Jõhvi linnas koht: Tsiviilasja number: 2 – 05 – 1255 Tsiviilasi: M K hagi P K A vastu 72 072.- krooni hooldajatasu nõudes. Menetlusosalised nende esindajad: ja Hageja: M K (isikukood: xxx, elukoht: xxx); Hageja lepinguline esindaja: M T (isikukood: xxx, elukoht: xxx); Kostja: P K A (registrikood: xxx, xxx, konto nr.1120213132 Hansapangas); Kostja lepinguline esindaja: M M (isikukood: xxx, töötab töölepingu alusel Põlevkivi Kaevandamise Aktsiaseltsis); Kohtuistungi toimumise „18“oktoober 2006.a. aeg: Kohtuistungist osavõtjad: Istungisekretär Laila Üleoja, hageja, M K ja tema lepinguline esindaja, M T ning kostja, Põlevkivi Kaevandamise Aktsiaseltsi, lepinguline esindaja, M M; RESOLUTSIOON: Hagi rahuldada. Mõista Põlevkivi Kaevandamise Aktsiaseltsilt (registrikood: xxx, Jaama 10, 41533 Jõhvi linn, konto nr.1120213132 Hansapangas) välja 72 072.- krooni (seitsekümmend kaks tuhat seitsekümmend kaks krooni ja 00 senti) hooldajatasu M K (isikukood: xxx, elukoht: xxx) kasuks. Kohtukulude jaotus: Kõik kohtukulud panna Põlevkivi Kaevandamise Aktsiaseltsi kanda. Mõista Põlevkivi Kaevandamise Aktsiaseltsilt (registrikood: xxx, Jaama 10, 41533 2 Jõhvi linn, konto nr.1120213132 Hansapangas) välja 2 478.- krooni (kaks tuhat nelisada seitsekümmend kaheksa krooni ja 00 senti) õigusabi kulusid M K (isikukood: xxx, elukoht: xxx) kasuks ning 4 000.- krooni (neli tuhat krooni ja 00 senti) riigilõivu Eesti Vabariigi (Rahandusministeeriumi konto nr.221023778606 Hansapangas, viitenumber 2900072136) kasuks. Toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §313 ettenähtud korras (tähitud kirjaga, väljastusteatega) ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §315 ettenähtud korras. Edasikaebamise kord: Menetlusosaline võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Viru Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD M K on esitanud kohtule hagiavalduse Põlevkivi Kaevandamise Aktsiaseltsi vastu 72 072.- krooni hooldajatasude ning kohtukulude nõudes põhjusel, et M K töötas Aktsiaseltsis Tammiku Kaevandus 4 – kategooria allmaaelektri lukksepana. 13.märtsil 1998.a. toimus M K tööõnnetus, mille tulemusena amputeeriti hagejal mõlemad käelabad. Tööõnnetuse – kutsehaiguse raportiga nr.TR-1/98 tunnistati, et M K toimunud tööõnnetuses oli tööandja süüdi 70%. Harju VEK – i 09.juuli 1998.a. otsusega määrati M K töövõime kaotuseks 100% ning M K tunnistati I – grupi invaliidiks. Samuti vajab M K, otsuse kohaselt, kõrvalabi. Ida – Virumaa VEK – i 09.juuli 1998.a. otsusega nr.018363 tuvastati M K raske puue, mis põhjustab hagejale lisakulutusi, samuti vajab M K kõrvalabi. Täiendavalt on M K kõrvalabi vajadus tuvastatud veel järgmiste dokumentidega: 1) Virumaa VEK – i 12.juuni 2001.a. otsusega nr.035805; 2) Virumaa VEK – i 17.juuni 2002.a. otsusega nr.014947 ning 3) Virumaa Pensioniameti AEK Kohtla – Järve kooseisu 08.juuni 2004.a. otsusega nr.
- 21.juulil 1998.a. esitas M K Aktsiaseltsile Tammiku Kaevandus avalduse, milles palus seoses toimunud tööõnnetusega temale välja maksta igakuine regressiivtasu. Kostja, Põlevkivi Kaevandamise Aktsiaselts, tõlgendas M K poolt esitatud avaldust selliselt, et hakkas M K alates 09.juulist 1998.a. maksma ainult töövõime kaotuse toetust. Hooldajatasu M K maksma ei hakatud. 26.mail 2004.a. esitas M K Aktsiaseltsi Tammiku Kaevandus õigusjärglasele Aktsiaseltsile Viru Kaevandus kirjaliku avalduse, milles nõudis, et kostja poolt makstaks M K välja ka hooldustasu. Käskkirja nr.73 10.juunist 2004.a. alusel 3 hakkas kostja M K alates 01.maist 2005.a. välja maksma ka hooldajatasu 1 500.krooni kuus. M K esitas kostjale uue kirjaliku avalduse, milles taotles kostjalt Vabariigi Valituse määruse nr.172 10.juunist 1992.a. p.8 alusel temale ettenähtud hooldajatasu välja maksmist kogu tööõnnetuse kahju tekitamise aja eest tagasiulatuvalt alates 09.juulist 1998.a. kuni 30.aprillini 2004.a.. Kogu töövigastusega kahju tekitamise aja eest alates 09.juulist 1998.a. kuni 30.aprillini 2004.a. hooldajatasu väljamaksmisest kostja keeldus. M K asus hagiavalduses seisukohale, et lisakulutused töövigastuse tagajärjel kannatanu hooldamiseks kuuluvad tööandja poolt väljamaksmisele olenemata sellest, kes M K hooldab. Lisakulutused hooldamiseks määratakse kindlaks olenevalt kulutuste laadist ning need ei tohi spetsiaalselt meditsiinilist hooldust vajavatel invaliididel ületada riigieelarvest finantseeritava tervishoiuasutuse hooldusõe või sanitari kuupalga alammäära, teiste kannatanude osas, aga 60% eelpoolnimetatud määrast. M K on täielikult nõus temale kostja, kui tööandja, poolt määratud hooldajatasu suurusega, summas 1 500.- krooni ning soovib hooldajatasu saada kogu töövigastusega tekitatud kahju perioodi eest, mitte aga alates 01.maist 2004.a. nagu seda maksab kostja. M K asus hagiavalduses seisukohale, et kostja, Põlevkivi Kaevandamise Aktsiaselts, võlgneb temale ebaseaduslikult välja maksmata hooldajatasu summas 72 072.- krooni, lähtudes järgmisest arvestusest: 1) 1998.a. eest – 1 240.- krooni X 60% = 744.- krooni X 5 kuud = 3 720.- krooni; 2) 1999.a. eest – 1 460.- krooni X 60% = 876.- krooni X 12 kuud = 10 512.- krooni; 3) 2000.a. eest – 1 460.- krooni X 60% = 876.krooni X 12 kuud = 10 512.- krooni; 4) 2001.a. eest – 1 630.- krooni X 60% = 978.- krooni X 12 kuud = 11 736.- krooni; 5) 2002.a. eest – 1 930.- krooni X 60% = 1 158.- krooni X 12 kuud = 13 896.- krooni; 6) 2003.a. eest – 2 180 krooni X 60% = 1 308.- krooni X 12 kuud = 15 696.- krooni ning 7) 2004.a. eest – 2 500.- krooni X 60% = 1 500.- krooni X 4 kuud = 6 000.- krooni. Kokku võlgneb Põlevkivi Kaevandamise Aktsiaselts M K hooldajatasu kogu töövigastuse perioodi eest 72 072.- krooni, millise summa palus M K välja mõista Põlevkivi Kaevandamise Aktsiaseltsilt. Palus hagi rahuldada. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja, Põlevkivi Kaevandamise Aktsiaselts, kirjalikus vastuses hagile 19.maist 2005.a. (tl.29-31) hagi ei tunnista, vaidles hagile vastu ja palus hagi jätta rahuldamata, samuti palus Põlevkivi Kaevandamise Aktsiaselts M K kanda panna kõik kohtukulud. Kirjalikus vastuses asus Põlevkivi Kaevandamise Aktsiaselts seisukohale, et 13.märtsil 1998.a. toimunud tööõnnetuse tagajärjel määrati M K töövõimekaotust 90%. M K poolt 21.juulil 1998.a. esitatud kirjaliku avalduse alusel maksis Aktsiaselts Viru Kaevandus ja maksab edasi Põlevkivi Kaevandamise Aktsiaselts kuni käesoleva ajani M K igakuulist tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvist. 26.mail 2004.a. esitas M K Aktsiaseltsile Viru Kaevandus avalduse hooldajatasu maksmiseks. Eelnevatel 4 aastatel M K Aktsiaseltsile Viru Kaevandus sellist nõuet esitanud ei ole. Põlevkivi Kaevandamise Aktsiaselts asus kirjalikus vastuses seisukohale, et Vabariigi Valituse määrusega nr.172
- juunist 1992.a. kehtestatud „Ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide töötajatele tööülesannete täitmisel saadud vigastuse või mõne muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise ajutise korra“ p.18 sätete kohaselt, kuulub töötajale kahju hüvitamisele töötaja poolt vastavasisulise avalduse esitamise päevast. M K on Põlevkivi Kaevandamise Aktsiaseltsile tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise osas esitanud avalduse 21.juulil 1998.a. ning lisakulutuste (hooldajatasu) hüvitamiseks on M K esitanud avalduse 26.mail 2004.a.. Varasema aja eest hooldajatasu maksmisest M K Põlevkivi Kaevandamise Aktsiaselts keeldub. HAGEJA NÕUDED JA KOSTJA VASTUVÄITED ISTUNGIL Hageja, M K ja tema lepinguline esindaja, M T, palusid kohtuistungil hagi rahuldada ning Põlevkivi Kaevandamise Aktsiaseltsilt välja mõista 72 072.krooni saamata jäänud hooldajatasu, aga samuti mõista Põlevkivi Kaevandamise Aktsiaseltsilt välja 2 478.- krooni õigusabi kulusid M K kasuks ning 4 000.krooni riigilõivu Eesti Vabariigi kasuks. M K ja tema lepinguline esindaja, M T, selgitasid kohtuistungil, et M K oli kogu töövigastuse tagajärjel tekkinud puude aja jooksul vajanud, sellest puudest tulenevalt, kõrvalabi. Kui M K esitas avalduse kahju hüvitamiseks, siis pidas ta silmas kogu kahju hüvitamist, sealhulgas ka kõrvalabi kasutamisest tekkinud täiendavate kulutuste hüvitamist, mida aga Põlevkivi Kaevandamise Aktsiaselts omal algatusel ei teinud. Põlevkivi Kaevandamise Aktsiaselts hüvitas ainult töövigastuse tagajärjel saamata jäänud palga M K ning jättis hüvitamata lisakulutused kõrvalabile, kuigi meditsiinidokumentides oli selgelt kirjutatud, et M K vajas temal töövigastuse tagajärjel tekkinud puude tõttu kõrvalabi. Asusid kohtuistungil seisukohale, et M K hooldajatasu nõue Põlevkivi Kaevandamise Aktsiaseltsi vastu ei ole aegunud ning palusid Põlevkivi Kaevandamise Aktsiaseltsilt hooldajatasu M K kasuks välja mõista ka tagantjärgi, kogu aja eest. Põlevkivi Kaevandamise Aktsiaselts on ise hooldajatasu igakuulise maksmisega M K hooldajatasu nõude õigsust ja põhjendatust ka ise tunnistanud. Kostja, Põlevkivi Kaevandamise Aktsiaseltsi, lepinguline esindaja, M M, vaidles kohtuistungil hagile vastu, hagi ei tunnistanud ning palus jätta hagi rahuldamata. Kõik kohtukulud palus kostja lepinguline esindaja panna M K enda kanda. Põlevkivi Kaevandamise Aktsiaseltsi lepinguline esindaja, M M, asus kohtuistungil seisukohale, et alates 1998.a. maksab Põlevkivi Kaevandamise Aktsiaselts M K igakuulist töövõime kaotuse toetuse tasu, kuna tööandja oli tööõnnetuses süüdi 70% ulatuses. Ülejäänud osas oli süüdi M K ise. Hooldajatasu maksis Põlevkivi Kaevandamise Aktsiaselts M K alates 5 vastavasisulise avalduse esitamise päevast 2004.aastal. Varasema aja eest hooldajatasu Põlevkivi Kaevandamise Aktsiaselts nõus maksma ei ole. KOHTU POOLT ISTUNGIL UURITUD TÕENDID Kohus luges hagi tõendatuks järgmiste kirjalike tõenditega. Tööõnnetuse / kutsehaiguse raportiga TR`1/98 (tl.7). Harju VEK – i tõendiga nr. AS 060967 09.juulist 1998.a. (tl.8), mille kohaselt vajab M K kõrvalabi. Väljavõttega Harju VEK – i läbivaatuse aktist nr.906 / 907 09.juulist 1998.a. (tl.9). Ida – Virumaa VEK – i tõendiga nr. AS 119730 20.juunist 2000.a. (tl.10). Ida – Virumaa VEK – i otsusega nr.018363 05.märtsist 2001.a. (tl.11), mille kohaselt on M K raske puue, ta vajab lisakulutusi ning vajab igal päeval kõrvalabi. Virumaa VEK – i otsusega nr.035805 12.juunist 2001.a. (tl.12), mille kohaselt on M K raske puue, ta vajab lisakulutusi ning vajab igal päeval kõrvalabi. Virumaa VEK – i Kohtla – Järve koosseisu otsusega nr.014947 17.juunist 2002.a. (tl.13), mille kohaselt on M K raske puue, ta vajab lisakulutusi ning vajab igal päeval kõrvalabi. Arstliku ekspertiisi otsusega nr.122912 08.juunist 2004.a. (tl.14), mille kohaselt on M K raske puue, mis põhjustab lisakulutusi. Arstliku ekspertiisi otsuse nr.122912 sisulise põhjendusega (tl.15-16), mille kohaselt vajab M K kõrvalabi igal ööpäeval, kuna ei tule iseseisvalt toime: söömisega, hügieenitoimingutega ning riietumisega. M K avaldusega 21.juulist 1998.a., kus M K palub Aktsiaseltsil Tammiku Kaevandus välja maksta igakuine regressiivtasu. Aktsiaseltsi Tammiku Kaevandus käskkirjaga nr.36 22.juulist 1998.a. (tl.18) M K hüvise määramise kohta. Aktsiaseltsi Viru Kaevandus käskkirjaga nr.73 10.juunist 2004.a. (tl.19) M K alates 01.aprillist 2004.a. hooldajatasu määramise kohta. M K kirjaliku avaldusega 14.juunist 2004.a. Aktsiaseltsile Viru Kaevandus (tl.20), kus M K nõuab hooldajatasu väljamaksmist kogu töövigastuse perioodi eest alates 09.juulist 1998.a.. Aktsiaseltsi Viru Kaevandus käskkirjaga nr.43 03.maist 2004.a. (tl.21). Aktsiaseltsi Viru Kaevandus kirjaliku vastusega nr. VS 816.1.13 – 244 10.juunist 2004.a. (tl.22). M K kirjalike avaldustega 06.septembrist 2004.a. ja 15.veebruarist 2005.a. (tl.23-24). M K volikirjaga lepingulisele esindajale, M T (tl.25). Põlevkivi Kaevandamise Aktsiaseltsi kirjaliku vastusega hagile koos lisadega (tl.29-31). Sotsiaalkindlustusameti kirjaga nr.11.SKA65/218 10.veebruarist 2005.a. (tl.41-42), mille kohaselt ei ole M K hooldajatasu nõue Põlevkivi Kaevandamise Aktsiaseltsi vastu aegunud. Kassa sissetuleku orderiga nr.20 18.aprillist 2005.a. (tl.43), mille kohaselt maksis M K õigusabi eest Osaühingule Bellum Õigusabi 2 478.- krooni. KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada Eesti Vabariigi Valitsuse määrusega nr.172 10.juunist 1992.a. kinnitatud „Ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide töötajatele tööülesannete täitmisel saadud vigastuse 6 või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise ajutise korra“ p.7, p.8 ja p.18 sätteid. Korra p.7 sätestab, et kannatanule töövigastuse tagajärjel endisest sissetulekust ilmajäämise või selle vähenemisega seotud kahju hüvitamise ulatus määratakse kindlaks protsentides sellest sissetulekust vastavalt tema kutsealase töövõime kaotuse astmele. Pensionid, mis on määratud kannatanule muudel alustel nii enne kui pärast töövigastust, võetakse kahju hüvitamise ulatuse kindlaksmääramisel arvesse selles invaliidsuspensioniga võrdses osas, mida kannatanul on õigus saada seoses töövigastusega. Korra p.8 kohaselt hüvitab kahju eest vastutav organisatsioon kannatanule järgmised lisakulutused, kui nende kulutuste vajadus on kinnitatud arstliku ekspertiisiga: 1) proteesid ja abivahendid; 2) retseptiravimid; 3) sanatooriumituusikud; 4) sõidukulud raviasutusse või sanatooriumi; 5) kulutused kannatanu kõrvaliseks hoolduseks. Lisakulutuste suuruse kindlaksmääramisel ei võeta arvesse kannatanu süü astet töövigastuse saamisel. Lisakulutused kannatanu hooldamiseks hüvitatakse olenemata sellest, kes teda hooldab. Nende kulutuste suurus määratakse kindlaks olenevalt vajatava hoolduse laadist ning need ei tohi spetsiaalset meditsiinilist hooldust vajavatel invaliididel ületada riigieelarvest finantseeritava tervishoiuasutuse hooldusõe või sanitari kuupalga alammäära, teiste kannatanute osas aga 60% sellest määrast. Vastavalt korra p.18 makstakse hüvist: 1) kannatada saanud töötajatele alates päevast, mil nad töövigastuse tagajärjel jäid ilma senisest sissetulekust; 2) isikutele, kellel on õigus saada hüvist seoses toitja surmaga, alates tema surma päevast, kuid mitte enne, kui nad on omandanud õiguse hüvise saamiseks. Kui avaldus kahju hüvitamiseks esitatakse kolme aasta möödumisel p.18 alapunktides 1 ja 2 märgitud tähtaegadest, hüvitatakse kahju avalduse esitamise päevast arvates. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus luges tõendatuks, et M K hagi Põlevkivi Kaevandamise Aktsiaseltsi vastu on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus luges tõendatuks, et M K pöördus esimest korda tööõnnetusega tekitatud tervisekahjustusega seotud kahju hüvitamiseks Aktsiaseltsi Tammiku Kaevandus poole 21.juulil 1998.a. paludes endale välja maksta igakuine regersiivtasu, mille all mõtles M K nii hüvitist töötasu kaotamise eest, kui ka kõiki teisi kehtiva seadusandlusega ettenähtud hüvitise liike (sealhulgas ka hooldajatasu). Kohtuistungil selgus, et M K ei oma juriidilist haridust, mille tõttu ta ei osanud nimetada avalduses oma nõuet juriidiliselt õige nimega. See asjaolu oli kogu aeg teada ka Aktsiaseltsile Tammiku Kaevandus, kuhu avaldus esitati. Töövõtjana pidas M K temale seadusandlusega ettenähtud hüvitisi millekski palgataoliseks, mida makstakse igakuuliselt tööõnnetuse tagajärjel invaliidistumise eest. Kohus asus seisukohale, et Aktsiaselts Tammiku 7 Kaevandus töösuhte tugevama poolena oleks pidanud M K selgitama, millised hüvitused M K tegelikult, vastavalt kehtivale seadusandlusele, saada on ja kuidas neid hüvitisi juriidiliselt korrektselt nimetatakse. Samuti oleks seda pidanud tegema kohalik ametiühing (juhul kui M K oli ametiühingu liige). Eeltooduga luges kohus tõendatuks, et M K esitas oma hooldajatasu nõude tööandja vastu õigeaegselt, kuid tööandja jättis M K selle toetuse lihtsalt maksmata. Hagiavalduse kohtusse esitamise päevaks ei olnud M K nõue tööandja vastu hooldajatasude tagantjärgi sissenõudmiseks veel aegunud, mille tõttu tuleb M K hagi rahuldada ja Põlevkivi Kaevandamise Aktsiaseltsilt välja mõista M K kasuks ebaseaduslikult vähemmakstud hüvitis summas 72 052.krooni (hooldajatasu näol). Põlevkivi Kaevandamise Aktsiaseltsi kanda tuleb panna ka kõik kohtukulud. Hooldajatasu suuruse arvestuse vastu kostja vaielnud ei ole. Kohus luges tõendatuks, et lisaks kannatanule töövigastuse tagajärjel endisest sissetulekust ilmajäämise või selle vähenemisega seotud kahju hüvitamisele, mille ulatus määratakse kindlaks protsentides sellest sissetulekust, vastavalt tema kutsealase töövõime kaotuse astmele, pidi tööandja maksma M K, kui kannatanule, järgmised lisakulutused, kui nende kulutuste vajadus on kinnitatud arstliku ekspertiisiga: 1) proteesid ja abivahendid; 2) retseptiravimid; 3) sanatooriumituusikud; 4) sõidukulud raviasutusse või sanatooriumi; 5) kulutused kannatanu kõrvaliseks hoolduseks. Tööandjal lasus kohustus M K hüvitisi maksta alates päevast, mil M K töövigastuse tagajärjel jäi ilma senisest sissetulekust, kui M K esitas oma esimese nõude hiljemalt kolme esimese aasta jooksul. Hiljem kui kolme aasta jooksul esitatud avalduse korral makstakse hüvitisi alates avalduse esitamise päevast. Põlevkivi Kaevandamise Aktsiaseltsi vastuväited hagile tuleb, kui põhjendamatud, tagasi lükata. Johannes Külaots Kohtunik