Obsah (4)

§ 409§ 398§ 399§ 412

KOHTUMÄÄRUS Tsiviilasja number 2-06-436 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19. detsember 2006. a, Tallinn Kohtukoosseis Ülle Jänes, Gaida Kivinurm, Margo Klaar Tsiviilasi E OÜ

§ 409

lg 1 p 1 alusel hagi läbi vaatamata, kuna hageja esindaja ei ilmunud 17.10.2006 toimunud eelistungile. Määruse kohaselt oli hageja esindaja eelistungi toimumisest teadlik, kuid ei teavitanud kohut oma mitteilmumisest ega taotlenud eelistungi edasilükkamist. 2. Hageja esitas 10.11.2006 maakohtule määruskaebuse, milles palus kohtumääruse tühistada ja menetluse taastada. Tsiviilkohtumenetluse seadustik eristab eelistungit kui korraldavat istungit (

§ 398

) ja asja arutamiseks määratud istungit (

§ 399

). Kaebuse kohaselt on hagi läbi vaatamata jätmine võimalik vaid juhul, kui hageja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile. Antud juhul ei ilmunud hageja esindaja eelistungile, mitte asja arutamiseks määratud istungile, mistõttu ei olnud alust jätta hagi läbi vaatamata.

1. Harju Maakohus jättis 20.11.2006 määrusega määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
2. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leidis, et vaidlustatud maakohtu määrus on seaduslik ning selle tühistamiseks ei ole alust. 5.

§ 409

lg 1 p 1 sätestab, et kui hageja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, siis võib kohus kohale ilmunud kostja taotlusel jätta hagi läbi vaatamata. Ekslik on määruskaebuse seisukoht, et kohtul ei olnud õigust jätta hagi nimetatud sätte alusel läbi vaatamata seetõttu, et 17.10.2006 oli määratud eelistung, mitte kohtuistung. Viidatud käsitlus ei ole kooskõlas protsessiseadusega. Tsiviilkohtumenetluse seadustikus on kohtule vastamata jätmise ja menetlusosalise kohtuistungilt puudumise tagajärjed sätestatud

1. peatükis, mille sisust tulenevalt hõlmab see ka eelmenetlusega, s.h eelistungiga, seotud toiminguid (näit § 416 lg 2). Nimetatud peatükis paiknev § 409 sätestab hageja kohtuistungilt puudumise tagajärjed, mis on kohaldatavad ka siis, kui kohus oli määranud asjas eelistungi. Kõnealune tõlgendus on normitehniliselt ainuvõimalik, sest ka kohtuistungit hagimenetluses reguleeriv seadustiku
2. peatükk hõlmab eelistungit (§ 398). Nii asja arutamise (sisulise lahendamise) istung kui eelistung on kohtuistungid.
3. Antud juhul ei ole vaidlust selles, et hageja esindaja ei ilmunud 17.10.2006 toimunud eelistungile, kuigi oli selle toimumise ajast teadlik. Hageja ei teatanud kohtule mitteilmumise põhjust ega taotlenud eelistungi edasilükkamist. Sellest tulenevalt oli kohtul õigus jätta hagi

§ 409lg 1 p 1 alusel läbi vaatamata.

Kuna asja materjalist nähtuvalt oli hageja esindaja haigestunud, on tal õigus taotleda

§ 412lg 3 alusel (selles nimetatud tingimuse esinemisel) menetluse taastamist.

Ü.Jänes G.Kivinurm M.Klaar 2