sätetega ega ka kapitalirendilepingus nimetatud tingimustel. Kostjal oli võimalik oma kohustuste täitmatajätmisel loota muude sätete hulgas ka kapitalirendilepingu üldtingimuste p-le 6., mille kohaselt juhtudel, kui kostja ei ole täitnud lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt ja tähtaegselt on kostja hageja nõudmisel kohustatud enne lepingu eseme väljaostmise lepingulise tähtaja lõppemist lepingu eseme hageja valdusesse tagasi andma kuni kostja on täitnud lepingust tulenevad kohustused. Eelnimetatud regulatsiooni kohaselt ei oleks hageja tohtinud ilma kostjaga kooskõlastatud lepingu lõpetamiseta lepingu eset kolmandatele isikutele müüa. Hageja võttis kostjalt üle otsese valduse lepingu esemele, kuid ei lõpetanud kostjaga kapitalirendilepingut. Kasutusrendilepingu ühepoolne lõpetamine oli samuti vastuolus selle lõpetamise ajal kehtinud
. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks kätte saanud hageja kirja lepingu ülesütlemise kohta. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda. Kohtu põhjendused 2 Kohus, uurinud toimiku materjale, hinnanud kõiki kohtule esitatud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtuistungil jäi hageja hagis toodud nõude juurde. Kostja tunnistas hagi tasumata rendimaksete ja kindlustusmakse osas kokku summas 59 44,97 krooni ja vaidles vastu kahju hüvitamise nõudele kirjalikus vastuses toodud motiividel. Poolte vahel on sõlmitud kaks vaidlusalust lepingut: . a. kasutusrendi leping nr , mille esemeks oli sõidusauto ,4 FUN registrimärgiga ja . a. kapitalirendi leping nr , mille esemeks olid õmblusseadmed. Ülalnimetatud lepingutest tulenevalt kohustus hageja andma varad lepingute perioodiks kostja valdusesse ja kasutusse. Kostja aga kohustus tasuma hagejale lepingutes sätestatud makseid vastavalt lepingute lisades olevatele maksegraafikutele. Pooltel puudub vaidlus selles, et kostja graafikujärgseid makseid nõuetekohaselt pikema perioodi jooksul ei tasunud. Hageja saatis kostjale . a. tähitud kirjaga teatise lepingute ennetähtaegse lõpetamise kohta, milles informeeris kostjat võlgnevuse suurusest ja lepingute lõpetamisest juhul, kui viimane ei kustuta tekkinud võlgnevust hiljemalt 9 päeva jooksul. Kuna kostja ei kustutanud oma lepingutest tulenevat võlgnevust nõutud tähtajaks, lõpetas hageja lepingud ennetähtaegselt. Pärast lepingute ennetähategset lõpetamist asus hageja varasid võõrandama. Hageja poolt kohtule esitatud dokumentaalsete tõendite kohaselt müüdi uasõiduto müüdi hinnaga 8 474,58 krooni (käibemaksuta) ja õmblusseadmed müüdi hinnaga 70 508,6 krooni (käibemaksuta). Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § lõike kohaselt kohaldatakse enne .a. sõlmitud kestvuslepingutele alates .a. tsiviilseadustiku üldosa seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatut ning sama paragrahvi lõike kohaselt kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud .a., kohaldatakse seni kehtinud seadust. Kuna pooltevahelised vaidlusalused lepingud on sõlmitud enne VÕS jõustumist, nõustub kohus kostja seisukohaga, mille kohaselt kuuluvad käesoleva vaidluse lahendamisel kohaldamisele
sätted. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 58 järgi tekivad tsiviilõigused ja kohustused muu hulgas lepingutest. Pooled olid kasutusrendi lepingu punkti .3. ning kapitalirendi lepingu punkti .4 kohaselt kokku leppinud, et kostja kohustub tasuma makseid vastavalt lepingute lisaks olevatele maksegraafikutele. Kostja on jätnud korduvalt nimetatud kohustused täitmata ega ole tasunud hagejale lepingute maksegraafikutes sätestatud makseid tähtaegselt ja kohaselt. Kuivõrd kostja tunnistas kohtuistungil hageja nõuet tasumata rendimaksete ja kindlustusmakse osas kokku summas 59 44,97 krooni, kuulub hageja nõue selles osas tuginedes TsMS § 440 lg sätestatud kostja õigeksvõtule rahuldamisele. Lepingute punkti ... kohaselt on pooled kokku leppinud, et hagejal on õigus lepingud ennetähtaegselt lõpetada, juhul kui kostja jätab makse maksetähtpäeval tasumata või tasub mittetäielikult ning pole võlgnevust kustutanud 5 päeva jooksul pärast lepingutes sätestatud maksetähtpäeva. Kohus leiab, et kuivõrd kostja oli lepingujärgsed maksed jätnud tasumata, mida kostja on kinnitanud kohtuistungil, oli hagejal õigus tulenevalt eeltoodud sättest pooltevahelised lepingud ennetähtaegselt lõpetada. Nimetatust on hageja kostjat teavitanud kirjaga kostja lepingujärgsele aadressile . Kohus leiab, et kostja vastuväide selle kohta, et hageja oleks pidanud kostjale saatma teate kostja uuele aadressile, on vastuolus pooltevaheliste lepingute punktiga 3.3, milles on pooled kokku leppinud, et kõik lepinguosaliste vahelised teated seoses lepinguga esitatakse kirjalikult lepingus toodud aadressidel või muul aadressil, mille üks lepinguosaline on teisele lepinguosalisele teatavaks teinud. Kostja lepingujärgseks aadressiks on märgitud . Kohus leiab, et kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks hagejat teavitanud oma uuest aadressist, millest oleks hagejal tekkinud kohustus saata lepingujärgsed teated kostja uuele 3 asukohajärgsele aadressile. Eeltoodust tuleneval tasub kohus seisukohale, et hageja on teateid edastades toiminud vastavuses pooltevahelise lepinguga.
lg kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele, selliste sätete puudumise korral aga vastavalt tavaliselt esitatud nõuetele. Kohus leiab, et kuna kostja ei ole tasunud kokkulepitud maksegraafikujärgseid summasid tähtaegselt ja kohaselt, siis ei ole ta täitnud oma kohustisi nõuetekohasel viisil, samuti ei ole kostja teavitanud hagejat oma aadressi muutumisest.
Pooltevaheliste lepingute punktis .3 on pooled kokku leppinud, et kui liisingfirma lõpetab lepingu ennetähtaegselt tulenevalt rentnikupoolsest lepingu mittekohasest täitmisest, kuulub vara liisingfirma poolt võõrandamisele, mida ka hageja asus tegema. Ülaltoodud lepingute p 5.7 ja 5.9 alusel on rentnik kohustatud, juhul kui liisingfirma lõpetab lepingu ennetähtaegselt ning võõrandab vara, hüvitama liisingfirmale vara võõrandamisest tekkinud kahju ( st vara võõrandamisest saadud summa ja vara jääkmaksumuse vahe) ning kulud ( st vara valduse ülevõtmine, vara hoidmine, vara müügikõlblikuks seadmine). Kuivõrd kostja oli teadlik oma pikaajalisest võlgnevusest ja pooled olid vaidlusalustes lepingutes kokku leppinud kahjude hüvitamise kohustuse varade realiseerimisel, siis leiab kohus, et kostja pidi ette nägema temal tekkiva kohustuse kahju hüvitamiseks hagejale. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et ta oleks huvi tundud varade realiseerimise kohta ja pöördunud hageja poole sooviga osutada kaasabi varade realiseerimisel, et püüda varad võõrandada võimalikult kõrgema hinnaga. Hageja on kandnud otsest varalist kahju kostja süülisest käitumisest tulenevalt kogusummas 4 75,04 krooni. Kohus leiab, et kostjapoolsete lepingust tulenevate kohustuste täitmisel ei oleks hagejal nimetatud kahju tekkinud. Hageja on esitanud kohtule tõendid vara realiseerimise ja selleks tehtud kulutuste kohta. Kostja ei ole kohtule tõendanud, et vara oleks olnud võimalik realiseerida kõrgema hinnaga. Sõiduato üleandmise-vastuvõtmise aktist ( tl 94) nähtub, et sõiduk oli mootoririkkega, mis mõjutab oluliselt müügihinda. Samuti on eeltoodud rikke tõttu põhjendatud ka puksiirteenuse kasutamine ja selle eest tasumine summas 860,7 krooni . Õmblusmasinad on müüdud hinnaga 70 000 krooni, seega kallimalt kui hindamisaktis nr ( tl 43) määratud hinnaga. Kostja ei ole ka selle kohta esitanud kohtule tõendeid, et õmblusmasinad oleks olnud võimalik veelgi kõrgema hinnaga realiseerida.
§ lg-st tuleneb, et kui võlgnik ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahju. Sama sätte lg järgi mõistetakse kahjude all kreeditori tehtud kulutusi, tema vara kaotsiminekut või rikkumist, samuti kreeditori poolt saamata jäänud tulu, mis ta oleks saanud, kui võlgnik oleks kohustise täitnud. Sellise nõude rahuldamise eeldusteks on, et võlgnik rikub oma kohustusi, hagejal tekib kahju ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos. Võlgnik vabaneb
Kohus leiab, et kostja oma süü puudumist kohtule tõendanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Vastavalt TsMS rakendamise seaduse §-ile 3 kuulub enne kehtiva TsMS jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisel ja nende kindlaksmääramisel kohaldamisele seni kehtinud TsMS. Lähtudes kuni 3..005 kehtinud TsMS § 60 lõikest tuleb hageja kohtukulud tasutud riigilõivuna summas 9000 krooni välja mõista kostjalt. Tiia Mõtsnik 4 Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.