3-05-101/9

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Silvia Truman (eesistuja), Ruth Virkus ja Oliver Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 27.november 2006, Tallinn Haldusasja number 3-05-101 Haldusasi T.Ri kaebus AS Falck Eesti 17.11.2004 viivistasu otsuse nr VTO 061003 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 24.04.2006 otsus haldusasjas nr 3-05-101 (endine 3-200/2005) Menetluse kohtus alus ringkonna- T.Ri apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev

1. november 2006 Menetlusosalised Kaebaja T.R Vastustaja AS Falck Eesti RESOLUTSIOON Jätta T.Ri apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 24.04.2006 otsus haldusasjas nr 3-05-101 (endine 3-200/2005) muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK AS Falck Eesti koostas 17.11.2004 viivistasu otsuse nr VTO 061003, mille kohaselt oli sõiduauto Chrysler registreerimismärgiga xxx XXX pargitud 17.11.2004 kell 15.37 tasulisel parkimiskohal Tallinnas x tänaval parkimistasu maksmata. Otsusega määrati liiklusseaduse (LS) § 50² lõigete 1 ja 6 alusel tasumisele viivistasu 480 kr. Viivistasu otsuse peale esitas 22.12.2004 vaide T. R, märkides, et ta on ainuke sõiduki kasutaja ega ole aastal 2004 aadressil x sõidukit parkinud, selleks puudus tal ka vajadus, kuivõrd kaebaja korter on kõrvaltänavas x ning seal on ka parkimiskoht tasuta parkimise piirkonnas. Tallinna Transpordiameti 19.01.2005 teatisega teavitati T. R sellest, et viivistasu otsus on vormistatud õiguspäraselt ega kuulu tühistamisele. Kaebuses ning puuduste kõrvaldamise määruse täitmiseks esitatud kaebuse täpsustustes palus T. R viivistasu otsus nr VTO 061003 tühistada. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei ole kaebaja x tänaval sõidukit parkinud, kuid on viivistasu otsuses märgitud ajal ja kohas peatunud kaupade laadimiseks teisele autole, milline tegevus ei ole käsitletav parkimisena ega eelda parkimistasu maksmist. Kohtuistungil selgitas kaebaja täiendavalt, et kaubaks oli kott dokumentidega, mille üleandmiseks teisele isikule ta oma autost korraks väljus, parkimiskontrolöre ei näinud ja autosse tagasi istudes viivistasu otsust sõiduki klaasil ei olnud. Vastustaja leidis, et vaidlustatud viivistasu otsus on koostatud seaduslikult. Tallinna Halduskohus jättis kaebuse rahuldamata järgmistel motiividel: Tallinna Linnavolikogu 30.01.2003 määruse nr 9 p 5 kohaselt kuulub x tänav Kesklinna avaliku tasulise parkimise alasse. Vaidlust ei ole selle üle, et sõiduauto Chrysler reg nr xxx XXX seisis 17.11.2004 kell 15.37 tasulisel parkimiskohal x tänaval parkimistasu maksmata; poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kõnealusel juhtumil oli tegemist parkimise või peatumisega. Liiklusseaduse § 3 lg 2 kohaselt määrab liikluskorra Vabariigi Valitsus liikluseeskirjaga. Liikluseeskirja § 2 lg 29 kohaselt mõistetakse parkimise all sõiduki ettekavatsetud seismajäämist kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks ning lg 31 kohaselt mõistetakse peatumise all sõiduki ettekavatsetud seismajätmist sõitjate peale- või mahamineku või veose laadimise ajaks. Eeltoodust järeldub, et sõiduki peatumine eristub parkimisest selle poolest, et peatumise korral ei saa toimuda muid toiminguid peale sõitjate peale- või mahamineku või veose laadimise. Kaebaja kohtuistungil antud seletuse kohaselt jättis ta viivistasu otsuses märgitud ajal ja kohas sõiduki seisma, väljus sellest, võttis sõidukist koti dokumentidega, andis selle üle teisele isikule ja suhtles temaga umbes kolm minutit. Seega juba kaebaja enda seletusest nähtuvalt toimus sõiduki seisma jätmine kahe isiku vaheliseks suhtluseks. Kusjuures sõiduk seisis selliselt niikaua, et vastustaja töötaja jõudis tulla sõiduki juurde, kontrollida, kas parkimise eest on mobiilside teel tasutud, koostada viivistasu otsuse ja sealt lahkuda. Vastustaja töötaja poolt parkimise eest mobiilside teel tasumise kontrollimine nähtub toimikus olevast vastustaja elektroonilise parkimise kontrolli andmebaasi väljatrükist, mille kohaselt tehti päring kõnealuse sõiduki kohta 17.11.2004 kell 15.
2. Kaebaja seletuse kohaselt ta vastustaja töötajaid sõiduki juures ei näinud. Eeltoodud asjaolud annavad alust arvata, et kaebaja poolt sõiduki seisma jätmine toimus ilmselt kauemaks kui kaebuses väidetud ning kuna kaebaja sõiduki juures toimuvat ei näinud, oli ta selle juurest järelikult ka lahkunud. Kaebaja väidete usaldusväärsust vähendavad ka nendes sisalduvad vastuolud. Nimelt kohtule esitatud kaebuse kohaselt toimus sõiduki seismajätmine kaupade laadimiseks teisele autole, kohtumenetluses väideti, et dokumentide üleandmiseks. Väites kohtuistungil kohtumist kinnisvaramaakleriga, ei osanud kaebaja samas kohtule öelda selle isiku kohta vähimaidki andmeid. Seega järeldas vastustaja õigesti, et kaebaja mitte ei peatunud, vaid parkis sõiduki viivistasu otsuses märgitud ajal ja kohas ning viivistasu otsuse koostamine oli õiguspärane. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES T. R apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellant väidab jätkuvalt, et ta ei parkinud oma sõidukit viivistasu otsuses märgitud kohas ja ajal ning et kohus on kaebaja selgitusi sõiduki peatumise asjaolude kohta tõlgendanud valesti. Kaebaja seletas halduskohtu istungil, et ta 17.11.2004 umbes kella 15.30 paiku peatus x tn ning kui tema sõiduki kõrvale jäi seisma kinnisvaramaakleri, kellele kaebaja pidi dokumendid üle andma, sõiduk, olid kaebaja toimingud järgmised: ta avas autoukse, väljus autost, võttis pakiruumist koti dokumentidega, sulges pakiruumi, läks kotiga kõrvalauto juurde ja kui selle autojuht väljus, andis koti dokumentidega üle ja teatas, mis on kotis, naasis oma auto juurde, avas ukse, istus autosse ja sõitis minema. Kogu see tegevus, mitte ainult suhtlemine teise juhiga, nagu ekslikult märgib halduskohus, võttis aega 2-3 minutit. Ilmselt parkimiskontrolör kirjutas kaebaja auto numbri üles eemalt auto juurde tulemata. Juhul kui kontrolör auto juurde tõepoolest tuli, siis pidi ta aru saama, et mootor töötab ja seetõttu pole arusaadavalt tegemist parkimisega. AS Falck Eesti vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Apelleeritud halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Käesoleva vaidluse esemeks on viivistasu määramise otsus, millega määrati kaebajale tasumiseks 480 kr põhjusel, et mootorsõiduk oli pargitud tasulisel parkimisalal ja parkimise eest ei olnud tasutud. Kohalike maksude seaduse § 5 p 10 kohaselt on parkimistasu kohalik maks ning maksukorralduse seaduse § 150 lg-s 1 sätestatud maksukohustuslase kohustus tõendada maksu valesti määramist on kohaldatav ka kohaliku maksu puhul. Mis eesmärgil kaebaja x tänavale sõitis, ei oma antud juhul tähendust, kuid vaide- ega kohtumenetluses ei lükanud kaebaja ümber vastustaja järeldust, et viivistasu otsuses märgitud sõiduk oli 17.11.2004 kell 15.37 x tn asuval tasulisel parkimisalal pargitud, mitte peatunud. Ühtegi tõendit, mis vastupidist tõendaks, kaebaja esitanud ei ole. Kaebaja väide, et parkimiskontrolör võis viivistasu otsuse koostada ka eemalt, sõiduki juurde üldse tulemata, on oletuslik ega ole ka tõsiseltvõetav. Halduskohus märkis otsuses õigesti, et sõiduki parkimine liikluseeskirja § 2 p 29 tähenduses nähtub lisaks muule ka kaebaja enda vastuolulistest seletustest, ning kohus ei ole seejuures kaebaja seletusi vääralt tõlgendanud. Asjaolust, et apellandi väitel on halduskohus ebaõigesti tuvastanud kaebaja teise sõidukijuhiga suhtlemise ajaks kolm minutit, eeltoodud seisukohta ei väära. Viivistasuotsus on koostatud kell 15.37, apellatsioonkaebuses märgib kaebaja, et jättis oma auto x tänaval seisma umbes kell 15.30, parkimiskontrolör tegi mobiilside päringu kell 15.
3. Seega, kui lähtuda kaebaja enda seletusest, siis järeldub sellest, et kõnealune sõiduk seisis selle seismajätmisest kuni viivistasuotsuse koostamiseni tasulisel parkimiskohal parkimistasu maksmata ca 7 minutit, milline aeg ületab ilmselgelt aja, mis on vajalik ühe dokumentide koti üleandmiseks kõrval peatunud sõiduki juhile. Apellatsioonkaebuses märgitakse ning ringkonnakohtu istungil kinnitas apellant, et kinnisvaramaakleriga kokkulepitud kohta jõudis ta esimesena ja jäi teist sõidukit ootama, ning kui viimane kohale jõudis ja sõiduki tema auto kõrvale seisma jättis, viis kaebaja teise autosse koti varem kokkulepitud dokumentidega, kusjuures andis veel ka selgitusi kotis olevate dokumentide kohta. Seega järeldub kaebaja enda seletustest, et ta jättis sõiduki seisma mitte sõitjate pealevõi mahamineku või veose laadimise ajaks, vaid teise sõiduki ootamiseks ja seejärel, lisaks dokumentide üleandmisele, ka teise sõidukijuhiga suhtlemiseks. Kohtunikud Oliver Kask Ruth Virkus Silvia Truman