Kostja esitas vastuhagi . Kostja ei tasunud kolmandat makseosa 55% tarnelepingu hinnast summas 928 336 krooni. Arve tasumise ajaks oli ilmnenud, et hageja viivitus oli põhjustanud kostjale kahju, mistõttu kostja jättis endale võimaluse selle tasaarvestada talle tekitatud kahjuga
234 kohaselt. Kostja teavitas hagejat tasaarvestamisest saadetud kirjaga, milles nõudis täiendavalt kahju hüvitamist 807 164 krooni ulatuses (tl 31-34). Hageja ei ole tasaarvestamisele vastu vaielnud, seega tuleb tasaarvestus lugeda lõppenuks. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja rahuldada vastuhagi ning tunnustada kahjunõuet summas 1 735 500 krooni, tunnustada 928 336 krooni tasaarvestamist, mõista välja kahju hüvitamiseks 807 164 krooni, viivist 36 322,35 krooni
kohaselt ja kostja kohtukulud, mis koosnevad vastuhagi esitamisel tasutud riigilõivust summas 40 180 krooni ja kuludest õigusabile summas 91 258.83 krooni. Kohtuotsuse põhjendused 5 2-03-242/34 Kohus, ära kuulanud poolte esindajate seletused, tunnistaja ütlused, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastuhagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vaidluse lahendamisel juhindub kohus Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse §-st 11, mille kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne , kohaldatakse enne nimetatud seaduse jõustumist kehtinud seadust. Põhihagi Vaidlust ei ole selles, et poolte vahel oli sõlmitud hankeleping
mõistes.
järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal ja
kohaselt on kohustise täitmisest ühepoolne keeldumine lubamatu.
sätestab võlgniku kohustuse maksta rahalise kohustise täitmisega viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt. tuleneb viivise saamise õigus VÕS §-st
§-le 173. Kostja selgitus eelnimetatud summa mittetasumiseks ei ole veenvad, kuna tähtaeg tasumiseks saabus viimastel päevadel ja esmane teade tasaarveldusest saadeti hagejale peaaegu aasta hiljem s.o . Esmase teate saatmist aasta hiljem kinnitas ka kostja esindaja kohtuistungil. Seega hagejal puudus teave tasaarvelduse kohta kuni kirja saamiseni. Kohus on seisukohal, et tasaarvelduse eelduseks vastavalt
lg-st 2 on ühe poole avaldus, mida ei pidanud kostja tarvilikuks teha enne kui 11 kuud hiljem. Ilmselgelt ei saa seda pidada mõistlikuks ajaks avalduse esitamiseks. Kohus on seisukohal, et kostja poolt eelnimetatud viisil käitumist ei saa pidada tasaarvestamiseks
sätestatud mõtte kohaselt, mistõttu on hageja õigustatud saama lisaks rahalise kohustuse täitmisele ka viivituse eest kostjalt viivist vastavalt seadusega kehtestatud suuruses ja viivitatud aja eest (
Kohus leiab, et hageja viivise arvestus on toimikus piisavalt selgelt lahti kirjutatud, mistõttu kohus ei pea vajalikuks viivise arvestust kohtuotsuses eraldi kirjutada ja analüüsida. Seega on hageja õigustatud saama viivist aastate eest summas 272 311,89 krooni ning alates 2006. aastast kuni põhinõude täitmiseni 9,25% põhinõudelt, s.o 928 336 kroonilt aastas. Vastuhagi
sätestab kahjude hüvitamise kohustuse, kui ei täidetud kohustusi nõuetekohaselt ja kahjude all mõistetakse tehtud kulutusi, vara kaotsiminekut või rikkumist, saamata jäänud tulu, mis ta oleks saanud, kui võlgnik oleks kohustuse täitnud. Kohustise mittetäitmine võib olla osaline s.o puudulik täitmine sealhulgas mittliteetne täitmine. Selleks, et järgneks eelnimetatud tsiviilõiguslik 6 2-03-242/34 vastutus, on vaja, et kohustise mittetäitmine oleks õigusvastane, esineks objektiivne põhjuslik seos võlgniku õigusvastase käitumise ja kahju vahel ning võlgniku süü. Kas või ühe eelnimetatud tingimuse puudumisel vabaneb võlgnik vastutusest. Kohus on seisukohal, et OÜ esindaja põhjendused nagu AS oleks talle põhjustanud kahju varustuse hilisema tarnimisega on jäänud paljasõnaliseks. OÜ ja vahel sõlmitud lepingu täitmise tähtaeg oli . seega hageja ja kostja vahel 25.06.2001 sõlmitud leping välistas igasuguse võimaluse, et hageja oleks põhjustanud kostja lepingu mittetäitmise, kuna täitmise tähtaeg oli saabunud enne lepingu sõlmimist. Kostja selgitus, et nad said ajalist pikendust kuni ei muuda eelnimetatud kohtu seisukohta, kuna poolte vahel sõlmitud lepingu täitmise viimane tähtaeg oli . Seega 1,5 kuud hiljem kui kostja väidetav aja pikendus -lt lõppes. Analüüsides hageja tarnitava varustuse nimekirja asub kohus seisukohale, et esemed, mida hageja tarnis ei olnud oma iseloomult sellised, mis oleks olulised Kadrioru Staadioni renoveerimistööde teostamisel. Seega hageja poolt tarnitav varustus ei saanud omada olulist takistavat mõju kostja tööde tegemisel. Viimane varustus anti üle kostjale (tl 18). Üleandmis-vastuvõtu aktil märgitud varustusest eeldab paigaldust kõrgushüppe ja teivashüppe matid ning tõkked. Kohus on veendunud, et eelnimetatud esemete paigaldus ei vaja märkimisväärset aega, mistõttu ei ole põhjendatud asjaolu, et Kadrioru Staadioni anti tellijale üle alles . Kohus leiab, et eelnimetatut kinnitavad ka kohtule esitad . a kiri ile (tl 37-38, tõlge tl 39-40), milles nähtub, et viivise arvestamise põhjuseks on viivitus ehitustööde üleandmisel. kiri a (tl 55, tõlge tl 56), milles on esitatud ülevaade puudustest ehitustöödes ja tarnitud varustuses. Kirja lisana esitatud ning a allkirjastatud tarvikute vastuvõtuaktide kokkuvõtte (tl 59-64) punktis 2 on toodud loetelu tarvikutesse puutuvatest puudustest. Ühegi loetelus viidatud tarviku tarnimise kohustus ei lasunud hagejal. Vaidlust ei ole selles, et peale hageja oli veel teisigi tarnijaid. Hageja viivitusega polnud põhjuslikus seoses ka poolt ile eelneva, s.o .a esitatud pretensioonid (tl 52, lisad tl 53-54) puudujääkide kohta tööde ja varustuse üleandmisel. Asjaolu, et viivise nõudmine ilt ei olnud tingitud viivitustest varustuse üleandmisel, vaid viivitusest rekonstrueerimistööde üleandmisel, tõendavad lisaks ka hageja poolt taotletud tunnistaja TV ütlused. Kuna viiviste tasumise nõue ei tulenenud hilinemisest inventari tarnes, puudub kostjal väidetavalt tekkinud kahju ja hageja viivituse vahel kahju hüvitamise eelduseks olev põhjuslik seos. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostjal tekkinud kahju ei ole põhjuslikus seoses hageja käitumisega, mistõttu kostja ei olnud õigustatud tasaarveldama arves märgitud tasumisele kuuluvat summat. Eeltoodud põhjendustel vastuhagi ei kuulu rahuldamisele täies mahus. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et vastuhagi esitamise ajal oli kostja nn tööandja saanud Tallinna linnalt enamus tasu summas 4 913 658 krooni kohtuliku kokkuleppe sõlmimisega kätte (tl 115). Menetluskulud Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS §-ga 60 lg 1 ja TsMS § lg 1 p 1 tuleb kostjalt välja mõista hageja kohtukulud so. riigilõiv, mis tuli tasuda hagi esitamisel summas 46 000 krooni ja kulud õigusabile nii põhihagi kui vastuhagi osas kokku summas 84 824,30 krooni. 7 2-03-242/34 Maire Lukk Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.