Obsah (7)

§218§225§112§44§3§108§121

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus: Kohtunik: Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number: Haldusasi: Kohtuistungi toimumise aeg: Kohtuistungil osalejad: RESOLUTSIOON: Tallinna Halduskohus Sirje

) uus redaktsioon. Vastavalt

§218viidi T.-A.M.

teenistussuhe 06.10.2000 sõlmitud tegevteenistuslepinguga nr 100010309 vastavusse seaduse nõuetega. Alates 25.03.2002 oli lepingu muudatuse kohaselt T.-A.M. teenistuskohaks Kaitseliidu Peastaap ning ametikoha auaste ja nimetus: kapten, Kaitseliidu peamehhaanik. Vastavalt

§225pikendati lepingut sõlmiva ülemuse poolt 27.10.2004 käskkirjaga nr 744P T.-A.M.

06.10.2000 sõlmitud teenistuslepingut üle ettenähtud piirvanuse (kuni 17.03.2005). 2 Kaitseväe juhataja 18.02.2005 käskkirja nr 107P alusel vabastati T.-A.M. 17.03.2005 lepingulisest teenistusest seoses piirvanuse täitumisega ja arvati erru alates 18.03.

1. Seoses ajutise töövõimetusega vabastati T.-A.M. lepingulisest teenistusest 17.03.2005 asemel tegelikult 04.06.2005 ja arvati erru 05.06.2005 (Kaitseväe juhataja 03.06.2005 käskkiri nr 332P Kaitseväe juhataja 18.02.2005 käskkirja nr 107P muutmise kohta). 07.03.2005 esitas T.-A.M. Kaitseväe juhatajale vaide, milles palus 18.02.2005 käskkiri nr 107P tühistada ning jätkata (pikendada) temaga sõlmitud tegevteenistuslepingut nr
2. 30.03.2005 tegi Kaitseväe juhataja otsuse vaide rahuldamata jätmise kohta. Kaebuse motiivid ja nõue Kaebuse esitaja leiab, et Kaitseväe juhataja 18.02.2005 käskkiri nr 107P on põhjendamata ja ebaseaduslik järgmistel põhjustel:
3. 06.10.2000 sõlmis kaebaja tähtajatu tegevteenistuslepingu nr 100010309, olles 57 aastane. 27.10.2004 pikendati käskkirjaga nr 744P kaebaja tähtajatut tegevteenistuslepingut kuni 17.03.
4. Veebruaris 2005, olles 61 aasta ja 10,5 kuu vanune, esitas kaebaja vastavalt

§-le 225 taotluse tegevteenistuslepingu pikendamiseks koos omapoolse põhjendusega. Taotlust ei rahuldatud ja Kaitseväe juhataja vaidlustatava 18.02.2005 käskkirjaga nr 107P tegevteenistusleping kaebajaga lõpetati. Asjaolusid, mis tingisid lepingu lõpetamise, kaebajale ei selgitatud. 2. Teenistusse astumisel Kaitseliidu Peastaapi ei tekitanud kaebaja vanus

§112lg 1 p 3 järgi probleemi.

Kaitseliidu Peastaabi ülema major U.Mulla (Muld) poolt antud lubaduse kohaselt oli kaebajal võimalik jätkata teenistussuhet

§225kohaselt.

Teenistussuhte lõpetamine oli kaebaja suhtes sõnamurdlik.

1. Kaebaja leiab, et tähtajatu lepingu pikendamine ja selle tõlgendamine tähtajalise lepinguna tulenevalt Kaitseväe juhataja käskkirjadest ei ole õiguspärane.
2. Selged ei ole asjaolud, mis põhjustasid Kaitseväe juhataja otsuse teenistuslepingu lõpetamise kohta. Veel 2004.a. oktoobris leiti, et kaebaja on kõlbulik töötama tegevteenistuses ja täitma kaitseliidu peamehhaaniku ametikohustusi. Kogu

jõusoleku vältel alates 2000.a. kuni 2004.a. oktoobrini ei pööranud keegi tähelepanu ega teostanud mingeid toiminguid seoses sellega, et kaebaja piirvanus oli juba sel ajal täitunud.

§112

lg 1 p 4 kohaselt oleks juba 50-aastaseks saamisel tulnud kaebajaga tegevteenistusleping lõpetada või seda mitte sõlmida, kuna kaebaja vanus oli juba siis üle ettenähtud piirmäära (tegevteenistusleping nr 100010309 sõlmiti (uuendati) kaebajaga siis, kui ta oli 57-aastane). Kui Kaitseväe juhataja teadlikult sõlmis teenistuslepingu isikuga, kes juba 1997.a. ületas

§112

lg 1 p 3 fikseeritud 50-aastase vanuse piirmäära, ja pikendas seda lepingut 2004.a.

§225

alusel 5 kuuks, võis kaebaja lähtuvalt õiguspärase ootuse ja õiguskindluse põhimõtetest eeldada, et teenistuslepingut pikendatakse ka järgnevateks perioodideks kas kuni kaebaja pensioniea täitumiseni või kuni 2008.aastani, nagu lubab

§225

. Seega on arusaamatu, miks loeti kaebaja piirvanus täitunuks just 62-aastaseks saamisel. Kaitseväe juhataja 18.02.2005 käskkirjas nr 107P ei ole arvestatud

§-s 225 sätestatud erinormi, mis kehtestab nn üleminekuperioodi ja lubab motiveeritud taotluse alusel kuni 2008.aastani pikendada teenistusaega üle

§112ettenähtud piirvanuse.

Vaidlustatav käskkiri ei sisalda selgitusi ega viiteid sellele, miks ei ole kaebajapoolsed põhjendused olnud piisavad tegevteenistuslepingu pikendamiseks. Käskkiri on seetõttu motiveerimata ega vasta hea halduse tavadele. 3 Kaebaja on seisukohal, et tema tegevteenistusest vabastamisel ei olnud antud juhul määravaks objektiivsed ja põhjendatud asjaolud. Peamehhaaniku ametikoht on Kaitseliidu struktuuris jätkuvalt alles. Seega on arusaamatu, miks jäetakse kasutamata seaduslikult sätestatud võimalused teenistuslepingu pikendamiseks vastavalt

§225

ja vabastatakse teenistuja, kes on seni oma ülesandeid sellel ametikohal täitnud korrektselt ning on valmis neid endise hoolikusega täitma ka tulevikus. Distsiplinaarkaristusi teenistuskohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise eest kaebajal ei ole, samuti ei ole talle varem muul viisil tehtud etteheiteid ega viidatud mingitele puudustele seoses teenistusülesannete täitmisega. Materjalid, millest nähtuvalt esinesid kaebaja töös puudused, mille tõttu ei olnud võimalik jätkata temaga teenistuslepingut, on koostatud alles peale 18.02.2005 käskkirja nr 107P andmist kaebaja teenistusest vabastamise kohta (Kaitseliidu Peastaabi Tagalakeskuse ülema kapten M.R. seletuskiri Kaitseliidu peainspektorile 22.03.2005 ja kapten T.-A.M. teenistusalane iseloomustus 27.04.2005, Kaitseliidu ülema B.Leesiku seletus Kaitseväe juhatajale T.-A.M. kaebuse kohta 03.05.2005). Eeltoodu alusel palub kaebuse esitaja tühistada Kaitseväe juhataja 18.02.2005 käskkiri nr 107P ja kohustada Kaitseväe juhatajat ennistama kaebaja tegevteenistusse ja maksma kaebajale välja tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest summas 41 181,75 krooni. Vastustaja seisukoht Vastustaja kaebusega ei nõustu ja vaidleb selles toodud väidetele vastu. 1.

§112

järgi piirvanuse täitumisel vabastatakse kaadrikaitseväelane lepingulisest teenistusest ning ta arvatakse reservi või erru. Vastavalt

§-le 225 võib kuni 2008.aastani lepingut sõlmiva ülema käskkirjaga pikendada

jõustumisel (16.04.2000) lepingulises tegevteenistuses oleva

-s kaadrikaitseväelasele esitatud nõuetele vastava kaadrikaitseväelase iga-aastase motiveeritud taotluse alusel tema teenistusaega üle

§-s 112 sätestatud piirvanuse. Seega saab piirvanuse saavutanud kaitseväelase teenistusaja pikendamine toimuda üksnes lepingut sõlmiva ülema nõusolekul (ülema käskkirjaga), võttes aluseks kaadrikaitseväelase motiveeritud taotluse. Seadusandja on nimetatud sätte juures ette näinud diskretsioonivõimaluse. Kaebuse esitaja lepingulisest teenistusest vabastamine vastab

-s ettenähtud nõuetele ning Kaitseväe juhataja 18.02.2005 käskkiri nr 107P on seaduslik ja põhjendatud. Õiguspärane haldusakt ei saa rikkuda kaebuse esitaja õigusi. 2. Vastustaja ei nõustu kaebuse esitaja väitega, et Kaitseväe juhataja 18.02.2005 käskkiri nr 107P on põhjendamata, ei sisalda endas selgitusi ega viiteid, miks kaebajapoolsed põhjendused pole piisavad teenistusaja (piirvanuse) pikendamiseks. Nõuded lepingulisest teenistusest vabastamise käskkirjale on sätestatud

§-s 121. Vaidlustatav käskkiri vastab nimetatud nõuetele ja on põhjendatud osas, mida näeb ette

. Seega on käskkiri seaduslik ja põhjendatud. Kaebaja pole viidanud ühelegi õigusaktile, mille norme oleks käskkirja koostamisel rikutud.

1. Põhjendamata on kaebuse esitaja väide temale antud lubaduste kohta teenistussuhte jätkamiseks. Jääb arusaamatuks, millistel alustel selliseid lubadusi anti. Samas ei saa sellised lubadused olla siduvad, kuna teenistusaja pikendamise õigus on vaid lepingut sõlmival ülemal, so antud juhul Kaitseväe juhatajal. Kaadrikaitseväelane ei saa tugineda lubadustele, mis on vastuolus seaduses sätestatud nõuetega.
2. Põhjendatud ei ole kaebuse esitaja väited õiguspärase ootuse ja õiguskindluse põhimõtete rikkumise kohta. 4 T.-A.M. võeti lepingulisse teenistusse alates 30.06.1997 vastavalt 16.06.1997 sõlmitud tegevteenistuslepingule nr 338/
3. Tegevteenistusleping oli sõlmitud määratud tähtajaks ning lepingu järgi oli tegevteenistuse viimane päev 30.06.
4. Tegevteenistuslepingu sõlmimise ajal kehtis vana

, mis kaotas oma kehtivuse 16.04.2000.

§44

lg 1 järgi arvati tegevteenistuse läbinud kaitseväelased reservi; §47 kohaselt kuulus reservväelastena arvestamisele vanemohvitserkoosseis kuni selle kalendriaasta lõpuni, mille jooksul nad saavad 60-aastaseks. Isik oli kaitseväekohustuslane aja jooksul, mil ta pidi täitma kaitseväeteenistuskohustust. Alates 18.03.2003 ei ole kaebuse esitaja kaitseväekohustuslane, kuna tulenevalt

§3lg 2 on Eesti kodanik kaitseväekohustuslane 16.

kuni 60.eluaastani. Kaitseväeteenistuses on piirvanuste kehtestamine vajalik, see on seotud kaitseväeteenistusele ja kaitseväelastele sätestatud nõuetega. Piirvanuse (teenistusaja) pikendamine rakendub nn üleminekuperioodil kuni aastani 2008 ja see saab toimuda vaid lepingut sõlmiva ülema nõusolekul. Lepingut sõlmiv ülem lähtub kaadrikaitseväelase teenistusaja (piirvanuse) pikendamisel eelkõige seaduses sätestatud nõuetest, kaitseväe ees seisvatest ülesannetest ja arvestab otsustuse tegemisel teenistust korraldava ülema seisukohta. NATO liikmesriigiks olemine alates 2004.a. seab Eesti kaitseväele ja Kaitseliidule ülesande täita NATO ees võetud kohustused. Osalemisel NATO operatsioonidel ja NATO poolt juhitud jõududes rakenduvad kaadrikaitseväelaste vanuseliste ja tervislike näitajate suhtes võrreldes seniste funktsioonide täitmisega tunduvalt kõrgemad nõuded. Kaadrikaitseväelastele kehtestatud piirvanuse ületamine ei välista teenistuse jätkamist avalikus teenistuses ametniku või abiteenistujana. Sellekohane ettepanek tehti ka kaebuse esitajale, kuid viimane keeldus sellest.

1. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega teenistusülesannete kohusetundliku ja korrektse täitmise kohta. Kaitseliidu ülema poolt 03.05.2005 esitatud seisukohas nr 0.4-2.2/1241 lähtuti kapten T.-A.M. lepingulisest teenistusest vabastamise taotlemisel ühe põhjusena teenistusülesannete täitmise kvaliteedist Kaitseliidu peamehhaaniku ametikohal. Teenistusaja pikendamist ei peetud vajalikuks taotleda tema töös esinenud puuduste tõttu.
2. Puudub alus kaebaja ennistamiseks tegevteenistusse, kuna tema tegevteenistuslepingu lõpetamine oli seaduslik. T.-A.M. on kaitseväekohustuslaste registrist kustutatud. Samuti puudub alus kaebajale tasu väljamõistmiseks teenistusest puudutud aja eest, kuna tegevteenistuslepingu lõpetamine oli seaduslik ja isik ei kuulu teenistusse ennistamisele. Vastustaja palub jätta T.-A.M. kaebus täies ulatuses rahuldamata. Kohtu põhjendused ja otsus
3. Kaitseväeteenistus on avaliku teenistuse eriliik, mis on sätestatud kaitseväeteenistuse seaduses (

). Kaitseväeteenistuseks loetakse teenistust kaitseväes, Kaitseliidus ja teistes seaduse alusel loodud sõjaväeliselt korraldatud asutustes ja üksustes sõjaväelise auastmega ametikohtadel.

-s ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (HMS) sätteid, arvestades

-i erisusi.

1. Kaebuse esitaja T.-A.M. oli kaitseväe lepingulises tegevteenistuses alates 30.06.
2. 06.10.2000 sõlmitud tegevteenistuslepinguga nr 100010309 viidi kaebuse esitaja teenistussuhe vastavusse 16.04.2000 jõustunud

uue redaktsiooni nõuetega (

§218). Alates 25.03.2002 oli lepingu muudatuse kohaselt T.-A.M.

teenistuskohaks Kaitseliidu Peastaap ning ametikoha auaste ja nimetus: kapten, Kaitseliidu peamehhaanik. 5 3. Kaadrikaitseväelase lepingulisest teenistusest vabastamise alused on sätestatud

§108lõikes 1.

Vastavalt nimetatud sätte alapunktile 4 vabastatakse kaadrikaitseväelane lepingulisest teenistusest seoses piirvanuse täitumisega. Kaadrikaitseväelase piirvanuse sätestab

§-s 112. Nimetatud paragrahvi lg 1 p 3 kohaselt võib nooremohvitseri auastmes kaadrikaitseväelane olla lepingulises teenistuses kuni 50-aastaseks saamiseni. Piirvanuse täitumisel vabastatakse kaadrikaitseväelane lepingulisest teenistusest ning ta arvatakse reservi (või erru, kui ta on ületanud 60-aastase vanusepiiri). Kaebaja on sündinud xx xx xxxx ning ta kuulub auastme poolest

§112lg 1 p 3 ettenähtud nooremohvitseride hulka (kapten).

Lepingulisest teenistusest vabastamisel Kaitseväe juhataja 18.02.2005 käskkirja nr 107P alusel 17.03.2005 ja erru arvamisel 18.03.2005 oli kaebuse esitaja 62-aastane. Seega oli kaebuse esitajal teenistusest vabastamise ajaks täitunud

§ 112

lg 1 p 3 sätestatud piirvanus ning sellest tulenevalt oli olemas

§108

lg 1 p 4 sätestatud seaduslik alus tema lepingulisest teenistusest vabastamiseks. 4.

§225

kohaselt võib lepingut sõlmiva ülema käskkirjaga pikendada kuni 2008.aastani käesoleva seaduse jõustumisel lepingulises tegevteenistuses oleva käesolevas seaduses kaadrikaitseväelasele esitatud nõuetele vastava kaadrikaitseväelase iga-aastase motiveeritud taotluse alusel tema teenistusaega üle

§-s 112 sätestatud piirvanuse. Kuna kaebajal oli

nõuetele vastava tegevteenistuslepingu sõlmimise ajaks 06.10.2000 täitunud

§-s 112 sätestatud piirvanus, oleks ta seadusest tulenevalt pidanud peale lepingu sõlmimist igal aastal esitama lepingut sõlmivale ülemale motiveeritud taotluse teenistusaja pikendamiseks. Kaebaja esitas Kaitseväe juhatajale taotluse temaga sõlmitud tegevteenistuse lepingu pikendamiseks

§225alusel esmakordselt alles 15.10.2004.

Kogu eelneva aja vältel oli kaebaja teenistusleping väidetavalt jätkunud ilma, et keegi oleks temalt §-s 225 sätestatud taotluse esitamist nõudnud. Kuna T.-A.M. ei ole oma kaebuses vaidlustanud vastustaja tegevusetust vastava taotluse nõudmisel ja teenistuslepingu pikendamist ilma vastava taotluse esitamiseta, siis puudub kohtul vajadus käesolevas kohtuvaidluses selgitada, mis põhjusel kaebajalt vastava taotluse esitamist ei nõutud. 18.10.2004 esitas kaebaja teenistust korraldav Kaitseliidu ülem major B.Leesik Kaitseväe juhatajale taotluse T.-A.M. tegevteenistuse aja pikendamiseks

§225alusel kuni 17.03.2005.

Taotluses on tegevteenistuse aja pikendamise vajadust põhjendatud planeerimisprotsessi lõpetamisega Kaitseliidu autotranspordi arengukava koostamisel. Kaitseväe juhataja 27.10.2004 käskkirjaga nr 744P pikendati kaebuse esitaja teenistusaega kuni 17.03.

1. Teenistuslepingu pikendamine ei saanud luua kaebuse esitajale õiguskindlust ega õiguspärast ootust, et peale nimetatud tähtaja saabumist tema teenistusaega uuesti pikendatakse. Õiguskindluse all tuleb mõista õiguse võimalikult heatasemelist realiseerimist tema rakendamise kaudu. Õiguskindluse põhimõte eeldab, et isikule peab olema tagatud võimalus õigust rakendava organi (ametniku) käitumist (haldusmenetluses) teatava tõenäosusega ette näha ja sellega arvestada. Uue taotluse esitamisel tegevteenistuse lepingu pikendamiseks 02.02.2005 oli kaebaja teadlik sellest, et tema tegevteenistuse piirvanus on ammu täitunud, et eelmisel korral oli Kaitseliidu ülema poolt kaebaja tegevteenistuse aja pikendamise vajadust põhjendatud ühe konkreetse teenistusülesande lõpuleviimise vajadusega (Kaitseliidu autotranspordi arengukava planeerimisprotsessi lõpetamine) ning et lepingut on pikendatud ainult kuni 17.03.
2. Seega ei saanud ta arvestada sellega, et lepingut suure tõenäosusega uuesti pikendatakse. Kaebuse esitaja väited õiguspärase ootuse ja õiguskindluse põhimõtete rikkumise kohta ei ole põhjendatud. 6 5.

§-s 225 on sätestatud Kaitseväe juhataja kaalutlusõigus otsustamaks, kas pikendada kaadrikaitseväelasega sõlmitud teenistuslepingut üle seaduses ettenähtud piirvanuse või mitte. Tulenevalt HMS §4 lg 2 tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Kohus leiab, et antud juhul on Kaitseväe juhataja kui teenistuslepingut sõlmiv isik tegutsenud oma volituste piirides, lähtudes kaalutlusõiguse eesmärgist ning õiguse üldpõhimõtetest. Kaebuse esitaja teenistusaja pikendamisest keeldumise otsustamisel on Kaitseväe juhataja arvestanud olulisi asjaolusid - nii kaebaja piirvanust, tema senist teenistusülesannete täitmist ja teenistust korraldava ülema arvamust. Kaebaja enda arvamust, et ta on oma teenistusülesandeid täitnud korrektselt ja mingeid puudusi selles ei ole esinenud, ei saa pidada objektiivseks hinnanguks. Samuti ei oma antud olukorras tähtsust kaebaja väide, et teda ei ole teenistusülesannete täitmatajätmise või mittekohase täitmise eest enne lepingulisest teenistusest vabastamist distsiplinaarkorras karistatud. Teenistusaja pikendamise või sellest keeldumise üle otsustamisel tuli kaaluda ühelt poolt kaebaja põhjendatud huvi teenistust jätkata vähemalt kuni üldise pensioniea saabumiseni (so 63-aastaseks saamiseni) või kuni seaduses ettenähtud 2008.aastani, ja teiselt poolt avalikku (üldist) huvi, et Eesti kui NATO liikmesriigi kaitsevägi oleks komplekteeritud kvalifitseeritud ning vanuseliste ja teenistusalaste näitajate poolest nõuetele vastavate kaadrikaitseväelastega. Kaitseväe juhataja on põhjendatult leidnud, et antud juhul kaalub avalik huvi üles kaebuse esitaja erahuvi teenistuse jätkamiseks. Seega on Kaitseväe juhataja diskretsiooniotsus mitte pikendada tegevteenistuslepingut T.A.M.ga ja vabastada ta lepingulisest teenistusest 17.03.2005 seoses piirvanuse täitumisega kooskõlas diskretsiooni piiride ja eesmärgiga ning vastab proportsionaalsuse ja õiguskindluse põhimõtetele. Otsus on seaduslik ja õiguspärane. 6. Tõendatud ei ole, et kaebuse esitajale oleks antud siduvaid lubadusi teenistussuhte jätkamise kohta

§225alusel pensionieani või kuni aastani 2008.

Kaitseliidu Peastaabi ülem major U.Muld on kohtus tunnistajana antud ütluste kohaselt kaebajaga vestelnud võimaliku töötamise jätkamise teemal kuni pensionieani, kuna kaebaja piirvanus oli juba teenistusse asumisel Kaitseliitu 2002.a. täitunud, kuid see ei tähendanud tingimata teenistuslepingu jätkamist. Teenistusaja pikendamise õigus on vaid lepingut sõlmival ülemal, so antud juhul Kaitseväe juhatajal. Kaitseliidu Peastaabi ülema pädevusse ei kuulu tegevteenistuse lepingute sõlmimise, pikendamise ega lõpetamisega seotud küsimuste otsustamine, seega ei saanud tunnistaja selliseid lubadusi anda. Kui kaebuse esitaja ekslikult tõlgendas temaga räägitut lubadusena teenistusaja pikendamiseks, siis ei saa ta teenistuslepingu lõpetamise vaidlustamisel tugineda lubadustele, mis on vastuolus seaduses sätestatud nõuetega.

1. Tunnistajate A.H. (Kaitseliidu Peastaabi personalijaoskonna ülem) ja M.S. (Kaitseliidu Peastaabi personalijaoskonna vanemspetsialist) ütlustega on tõendatud, et tegevteenistuslepingu lõpetamisega ei oleks vältimatult kaasnenud kaebuse esitaja tööta jäämine 1 aasta enne pensioniikka jõudmist. Personaliosakond tegi kaebajale ettepaneku arutada muid võimalusi peale tegevteenistuse lepingu lõpetamist töötamise jätkamiseks mõnel muul sobival ametikohal kuni pensionieani ( näit avaliku teenistujana), kuid sellest kaebaja keeldus põhjusel, et on tegevteenistusest vabastamise vaidlustanud. Soov pakkuda kaebajale teist tööd oli selgelt väljendatud ja temale arusaadav, kuid kaebuse esitaja ei soovinud seda vastu võtta. Vajalik kaitseväeteenistuse staaž ei oleks kaebajal täitunud ka siis, kui tegevteenistuse lepingut oleks jätkatud kuni 2008.aastani. 7 Tunnistajate A.H. ja M.S. ütlustega on tõendatud, et T.-A.M. vahetu ülemus, Kaitseliidu Peastaabi Tagalakeskuse ülem kapten M.R. ei olnud tema töö kvaliteediga rahul. See nähtub ka M.R. 22.03.2005 seletuskirjast Kaitseliidu peainspektorile ja kapten T.-A.M. teenistusalasest iseloomustusest 27.04.2005 ning Kaitseliidu ülema B.Leesiku 03.05.2005 seletusest Kaitseväe juhatajale T.-A.M. kaebuse kohta. Eelpoolnimetatud seletuskirjas märgitu kohaselt küsiti M.R.lt arvamust T.-A.M. poolt veebruaris 2005 esitatud tegevteenistuslepingu pikendamise taotluse kohta. Vahetu ülem on pädev andma hinnangut alluva tööle. M.R. arvamuseks oli, et T.-A.M. ei sobi jätkama Kaitseliidu peamehhaanikuna töös esinevate puuduste tõttu. Oma arvamuse tegi M.. teatavaks ka kaebuse esitajale.
2. Kaebaja lepingulisest teenistusest vabastamine on vormistatud Kaitseväe juhataja 18.02.2005 käskkirjaga nr 107P. Vastavalt

§121

lg 1 sätestatule märgitakse lepingulisest teenistusest vabastamise käskkirjas kaadrikaitseväelase: 1) isikuandmed; 2) viimane teenistuskoht ja ametikoht; 3) ametikohalt ja lepingulisest teenistusest vabastamise kuupäev ja alus viitega seadusesättele; 4) väljateenitud kaitseväeteenistuse staaž. Vaidlustatav käskkiri vastab seaduses toodud nõuetele. Käskkiri sisaldab selle õiguslikku ja faktilist motivatsiooni ning käskkirja adressaadil on võimalik aru saada, miks ja millisel õiguslikul alusel on Kaitseväe juhataja otsustanud ta lepingulisest teenistusest vabastada ja erru arvata. Asjaolu, et käskkiri on piisavalt motiveeritud ja kaebuse esitajale arusaadav, tõendab ka see, et kaebajal pole olnud takistusi selle vaidlustamiseks vaidemenetluses ega halduskohtumenetluses.

ei sätesta lepingut sõlmiva ülema (Kaitseväe juhataja) kohustust kajastada käskkirjas kõiki asjaolusid, mida Kaitseväe juhataja kaalus teenistuslepingu lõpetamise otsuse tegemisel, samuti motiive, mis olid kaebaja poolt esitatud teenistuslepingu pikendamise taotluses.

1. Eeltoodu alusel kohus leiab, et Kaitseväe juhataja 18.02.2005 käskkiri nr 107P on seaduslik ja põhjendatud ning alused selle tühistamiseks kaebuses toodud motiividel puuduvad. Seetõttu tuleb T.-A.M. kaebus vaidlustatava käskkirja tühistamise nõudes jätta rahuldamata.
2. Kuna T.-A.M. lepingulisest teenistusest vabastamine Kaitseväe juhataja 18.02.2005 käskkirja nr 107P alusel oli õiguspärane, siis ei käsitle kohus pikemalt kaebuses esitatud taotlusi teenistusse ennistamiseks ja teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu väljamaksmiseks, vaid jätab need taotlused rahuldamata nende ilmse põhjendamatuse tõttu. Seega tuleb Sirje Tromp kohtunik T.-A.M. kaebus jätta tervikuna rahuldamata.