KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Silvia Truman (eesistuja), Ruth Virkus ja Oliver Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 28.november 2006, Tallinn Haldusasja number 3-05-32 Haldusasi A.Vi kaebus Murru Vangla vastu kahju hüvitamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 04.07.2006 otsus Menetluse kohtus alus ringkonna- A.Vi apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
- november 2006 Menetlusosalised Kaebaja A.V Vastustaja Murru Vangla RESOLUTSIOON Jätta A.Vi apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 04.07.2006 otsus haldusasjas nr 3-05-32 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK A. V esitas 13.01.2005 halduskohtule kaebuse, milles palus mõista Murru Vanglalt välja kahjuhüvitis 6 500 kr, millist summat vähendas kohtumenetluses 610 kroonini. Kaebuse kohaselt lõhkusid vanglaametnikud 17.08.2004 kaebaja prillid, kui vägivalda tarvitades ta arsti kabinetist välja toimetasid ja kambrisse viisid. Et prillide üks klaas on katki, märkas kaebaja 18.08.
- Vangla ostis küll kaebajale uued prillid, kuid need on nõrgad ega vasta kaebaja nägemisvajadusele. Uute prillide ostmine aga tõendab, et vanad prillid lõhuti ära vanglatöötajate poolt. Murru Vangla palus jätta kaebuse rahuldamata. Vanglaametnikud ei ole kaebaja prille (mille väärtuseks luges kaebaja esialgu 6 500 kr ja mis tegelikult maksid 610 kr) lõhkunud ning seega ei ole vangla kaebajale tema väidetud kahju põhjustanud. Kaebaja prilliklaas oli aga tõepoolest 3-05-32 katki ning vangla ostis kaebajale (kes on raske nägemuspuudega) uued 1380 kr maksnud prillid. Uute prillide ostmine ei tähenda, et vastustaja on kaebaja vanade prillide lõhkumise omaks võtnud. Tallinna Halduskohus jättis kaebuse rahuldamata. Prillid, mille väärtuse hüvitamist kaebaja nõuab, maksid mitte 6 500, vaid 610 kr, ning seda tõendavad OÜ O 19.12.2003 arve ja A.V isikuarve väljavõte. Prillide väärtusest moodustasid 180 kr raamid ja 430 kr klaasid. Vaidlust ei ole selle üle, et prilliklaas on katki ja prilliraam on terve. Seega kaebaja võimalik kahju saaks olla 430 kr. Kaebaja väide, et prilliklaasi lõhkusid vanglaametnikud, on tõendamata. Kaebaja seletas, et tal tekkis 17.08.2004 konflikt arstiga, ta viidi korrapidaja poolt vägivalda kasutades (haaras selja tagant kinni, väänas käsi, mille tagajärjel kaebaja käes olnud prillid kukkusid maha) kambrisse tagasi, ning järgmisel päeval avastas ta, et üks prilliklaas on katki. Sellest kaebaja järeldab, et prilliklaas purunes 17.08.2004, kui korrapidaja ta kambrisse toimetas. Samas nähtub asja materjalidest, et kaebaja esitas 18.08.2004 kaebuse Sotsiaalministeeriumile ja Arstide Liidu esimehele ning justiitsministrile, milles kirjeldab 17.08.2004 toimunud vahejuhtumit arst V. K ja ohjeldusmeetmete kasutamist, kuid milles ei maini sõnagagi prillide purunemisest. Kaebaja poolt tõendina esitatud kinnipeetav D. K 17.08.2004 seletuskirjast nähtub, et viimane nägi pealt arsti juures toimunud vahejuhtumit A. V ja tema kambrisse toimetamist vanglaametniku poolt, kuid ka kaebaja kambrikaaslase seletuskirjas ei räägita midagi kaebaja prillide põrandale kukkumisest või nende purunemisest; seletuskirjast ilmneb, et kaebajal kukkus jalast suss, mille D. K üles tõstis ja kambrisse järele viis. Seega ei ole vahetult 17.08.2004 ega järgmisel päeval 18.08.2004 kaebaja ise ega tema kaaskinnipeetav maininud midagi sellest, et kaebaja prillid tehti katki. Prillide lõhkumisest kirjutas A. V esmakordselt 17.09.2004 Justiitsministeeriumile saadetud vaides, milles nõudis Murru Vangla arsti V. K karistamist ja prillide lõhkumisega tekitatud kahju 6 500 kr hüvitamist. Sellest, et ühes prilliklaasis on mõra, kirjutas kaebaja alles oma 28.09.2004 avalduses Justiitsministeeriumile. Eeltoodud asjaolud annavad alust järeldada, et tegelikult 17.08.2004 vangla töötajad kaebaja prille ei lõhkunud ning kaebaja väidetud kahju ja vanglaametnike 17.08.2004 tegevuse vahel puudub põhjuslik seos. Kahjunõude rahuldamiseks ei oleks põhjust ka siis, kui oleks tuvastamist leidnud, et kaebaja prillid lõhuti vanglaametnike poolt. Vastustaja ostis kaebajale uued prillid (vangistusseaduse § 49 ja 491 annab selleks võimaluse), kõrvaldades sellega väidetava õigusvastase toimingu negatiivse tagajärje (RVastS § 11 lg 3 ja § 11 lg 2). ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES A. V apellatsioonkaebuses paluti tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt hindas kohus tõendeid vääralt, tugines otsuse tegemisel vaid vastustaja selgitustele ning jättis tähelepanuta kaebaja väited ja põhjendused. Halduskohus põhjendamatult ei rahuldanud kaebaja taotlusi kaasistujate kaasamiseks ja tunnistaja D. K tunnistajana ülekuulamiseks. Enne kohtuistungit kaebajale tutvumiseks esitatud toimik ei sisaldanud paljusid materjale (vastustaja vastuväited, kohtu määrused, ringkonnakohtu määrused), mis seal olema oleks pidanud ja kohtuistungil kohtuniku käes olnud toimik ei olnud sama, mida sekretär kaebajale tutvustas. Halduskohtu istungi protokolli on jäänud olulised asjad kirja panemata, kohus põhjendamatult ei võtnud vastu ja lükkas tagasi kaebaja kirjalikud parandused protokollile. Seetõttu palub apellant lisaks kohtuotsusele tühistada ka halduskohtu 21.06.2006 istungi protokoll ja kohustada halduskohut kaebaja taotletud parandused protokolli sisse viima. Vastustaja hilines kohtunõudele vastamisega poolteist kuud, kohus põhjendamatult jättis kohaldamata HKMS § 100 sätestatud võimaluse vastustaja trahvimiseks. 2
(4)3-05-32 Mõistmatu on kohtuotsuses tehtud viide Murru Vangla arsti V. K ütlustele kaebaja agressiivse käitumise kohta 17.08.2004, olukorras, kus kohtutoimikus puudub V. K seletus ja keda ei kuulatud üle kohtuistungil. Kuivõrd prilliklaase ei asendata ühe kaupa, siis leidis kohus ekslikult, et kaebaja kahju seisneb ühe purunenud prilliklaasi väärtuses st 430 kr. Vangla ostis küll uued prillid, kuid kohus jättis tähelepanuta, et need ei sobi kaebajale. Vanad prillid olid miinus 17, uued on aga miinus 22; haigusloo väljavõttest nähtub hoopis, et jaanuaris 2006 vajas kaebaja prille miinus 10,5 ja miinus 11.
- Seega on selgusetu, millised prillid peavad kaebajal olema. Prillide purunemise avastas kaebaja 18.08.2004 ja kirjutas sellest Justiitsministeeriumile. Kui vangla poleks olnud süüdi kaebaja prillide lõhkumises, poleks nad ka talle uusi prille muretsenud. Kohtuotsuses on ebaõigesti märgitud selle peale edasikaebamise tähtaeg, so alates teatavaks tegemisest 04.07.
- Kaebaja on kinnipeetav ja talle sai kohtuotsuse sisu teatavaks kolm päeva hiljem, so 07.07.
- Enne kohtuotsuse sisu teadmata pole võimalik apellatsioonkaebust esitada. Murru Vangla vastuses paluti jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja nõustuti halduskohtu otsuse motiividega. Kaebaja taotlus tühistada halduskohtu istungi protokoll on arusaamatu. Ei olnud alust määrata vastustajale rahatrahvi HKMS § 100 alusel kaebusele vastuväidete esitamisega viivitamise eest, kuivõrd kõnealune viivitus ei põhjustanud asja arutamise edasilükkamist ning ka trahvihoiatust ei olnud vastustajale tehtud. Kinnipeetav D. K tunnistajana ülekuulamise taotluse tagasilükkamine oli põhjendatud, sest tema 17.08.2004 seletuses pole juttu kaebaja prillidest. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Asjaolu, et apellant kohtuotsusega ei nõustu, ei anna alust väita, et kohus on asjas tähtsust omavad asjaolud ebaõigesti tuvastanud, eksinud tõendite hindamisel või jätnud tähelepanuta kaebaja väited ja rikkunud eeltooduga oluliselt kohtumenetluse norme. Paljasõnaline ja tõendamata on apellandi väide, et halduskohus ei tutvustatud talle kõiki kohtutoimikus olevaid materjale ja kaebaja õigusi kohtumenetluses. Halduskohtu istungi protokollist nähtub, et istung algas 21.06.2006 kell 14.00, kohtunik andis kõigepealt kaebajale toimiku sellega tutvumiseks, seejärel avas istungi ja selgitas menetlusosalistele nende õigused ja kohustused. Kohtuistungi protokoll on kaebaja poolt allkirjastatud ning vastuväiteid protokolli sisule ta ei esitanud. Seetõttu on põhjendamatu etteheide kohtumenetluse käigu ning kaebaja ütluste ebaõige ja puuduliku protokollimise kohta. Kohus põhjendas asjakohaselt, miks ei pea vajalikuks tunnistaja D. K tunnistajana üle kuulamist ning ka seda, et halduskohtumenetluses ei ole kaasistujate institutsiooni. Kirjalikest pöördumistest halduskohtule ei nähtu kaebaja soovi asja läbivaatamiseks kolmeliikmelises kohtukoosseisus (HKMS § 19 lg 3), mistõttu ei saanud esimese astme kohus nimetatud küsimuses seisukohta võtta. Halduskohus selgitas kaebajale, miks ta jättis kohtunõudele vastamisega viivitamise eest vastustajale rahatrahvi määramata (vastavalt HKMS § 100 lg 4 tuli enne teha trahvihoiatus); ringkonnakohus märgib siinjuures täiendavalt, et vastustaja esitas kirjalikud vastuväited kaebusele ja kaebaja sai nendega tutvuda enne halduskohtu istungit, ning vastustaja kõnealune viivitus ei viinud kohut ebaõige lahendi tegemisele. Esimese astme kohtu otsuse peale edasikaebamise kord ja tähtaeg on sätestatud seaduses ning HKMS § 31 lõiked 1, 4 ja 5 kuni 01.09.2006 kehtinud redaktsioonis sidusid edasikaebe tähtaja alguse kohtuotsuse kuulutamise või avalikult teatavaks tegemise kuupäevaga; kõnealune kord ja tähtaeg kehtivad ka kinnipeetavate suhtes. Seetõttu on ekslik apellandi väide, mille kohaselt 3
(4)3-05-32 on kohus ebaõigesti märkinud otsuses selle peale edasikaebamise tähtaja alguse kuupäeva. Kohus ei ole otsuse tegemisel tuginenud Murru Vangla arsti V. K ütlustele ega tema kirjalikule seletusele, kuivõrd sellist seletust kohtutoimikus ei ole ja kohtus tunnistajana V. K üle ei kuulatud. Kohus on otsuse sissejuhatuses tsiteerinud vaid kaebaja enda väidet: „..V. K sõnade kohaselt ma olin agressiivne..“. RVastS § 7 lg 1 ja kahju hüvitamise üldpõhimõtete kohaselt on avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeltingimuseks taotlejal kahju tekkimine, mis on põhjuslikus seoses kahju tekitaja avalik-õiguslikus suhtes toimunud õigusvastase käitumisega, millega rikuti taotleja õigusi. Seega lisaks kahju olemasolule peab olema tõendatud, et kannatanu õigusi on rikutud avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes. Käesolevas asjas väitis kaebaja, et tema kahju seisneb prillide, mis lõhuti Murru Vangla ametnike (nimesid nimetamata) poolt 17.08.2004, väärtuses. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja prillid olid katki, vaidlus on selles, millal ja kes prillid lõhkus ning kas see võis toimuda kaebaja väidetud ajal ja viisil. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu seisukohaga, et asjas tuvastatud asjaolud ja tõendid kogumis ei kinnita kaebaja väiteid tema varaliste õiguste rikkumisest avalik-õiguslikus suhtes ning kaebaja väidetud kahju ja vanglaametnike 17.08.2004 tegevuse (kaebaja arsti kabinetist kambrisse toimetamine) vahel puudub põhjuslik seos. Kohtunikud Oliver Kask Ruth Virkus Silvia Truman 4
(4)