Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. Kohus, kuulanud ära poolte esindajad ja tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega, leiab, et hagi kuulub osaliselt rahuldamisele. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PKS § 61 lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida oma ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise nõude esitanud vanema kasuks. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PKS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis on käesoleval ajal 3000 krooni. Seega ei või elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1500 krooni kuus. Kostja on osalenud lapse ülalpidamisel, kuid mitte regulaarselt ja piisavas suuruses. Kohtule esitatud kontoväljavõttega perioodil – (t lk 15-29) on tõendatud, et kostja on ostnud sel perioodil lastekaupu summas 424 krooni, samuti on perioodil – .a. maksnud elatist viiel korral aastas. Nimetatu aga ei ole piisav võrreldes lapsele tehtavate kulutustega. Kohus leiab, et laps vajab ülalpidamist pidevalt ja seega on lapse huvides, et elatise maksmine oleks regulaarne, st igakuiselt ja piisav. Kostja on elatist tasunud ebaregulaarselt, mistõttu ei ole ta oma ülalpidamiskohustust vajalikul määral täitnud ning elatise väljamõistmine on põhjendatud. Hageja on esitanud laste kulude kalkulatsioonis andmed, mille kohaselt lapsele kulub tal kuus 6713 krooni. Kostja nõustub maksma elatist kuus 1800 krooni. Hageja taotletud elatusraha määr vastab küll lapse vajadustele, kuid arvestades, et kostja ülalpidamisel on ka teine laps ning kostja sissetulekuks on tema väitel umbes 10 000 krooni, siis leidis kohus, et on põhjendatud ühele lapsele mõista välja 1800 krooni kuus kuni lapse täiealiseks saamiseni. PKS § 70 lg 1 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest, s.o .a. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele osaliselt ning kostjalt kuulub välja mõistmisele elatis lapse ülalpidamiseks 1800 krooni kuus.
lg 3 ja § 445 lg 3 järgi tuleb elatise otsuses määrata kindlaks otsuse täitmise viivitamatus hagejale hädavajalikus ulatuses. Kohus leiab, et otsus kuulub täitmisele viivitamatult poja ülalpidamiseks igakuiselt 1800 krooni. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (
lg 3).
lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui poolte osad kohtukuludes on võrdsed, jäävad kohtuvälised kulud kummagi poole enda kanda. Seoses hagi osalise rahuldamisega ning arvestades kostja osalist hagi õigeksvõttu, peab kohus õiglaseks jätta käesolevas asjas kummagi poole menetluskulud poole enda kanda.
lg 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Riigilõivuseaduse (RLS) § 16 lg 1 p 2 kohaselt oli hageja käesoleval juhul hagi esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud. RLS § 37 lg 1 kohaselt tulnuks riigilõivu tasuda vastavalt hagi hinnale. Kooskõlas
lg 2 on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Käesoleval juhul on hagihinnaks seega 16 200 krooni (9 x 1 800) ning RLS § 37 ning seaduse lisa 2 järgselt tasumisele kuuluv riigilõiv 1250 krooni.
lg 1 alusel kuulub tasumata või vähem tasutud riigilõiv ja muud menetluskulud, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, sissenõudmisele Eesti Vabariigi kasuks pärast menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumist. Vastavalt
Menetluskuluna on
Järelikult kuulub riigilõiv summas 1250 krooni pärast kohtuotsuse jõustumist käesolevas asjas kostjalt riigi kasuks sissenõudmisele. Lukiina Vismann kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.