← Eesti

3-05-1255/5

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Silvia Truman ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. november 2006, Tallinn Haldusasja number 3-05-1255 Haldusasi E.Le kaebus lisapensioni maksmiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu
  2. veebruari
  3. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus E.Le apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Apellant E.L Vastustaja Pärnu Pensioniamet RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
  4. veebruari
  5. a otsus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättesaamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. E.L töötas avaliku teenistuse seaduse (ATS) jõustumise ajal
  7. jaanuaril 1996 Saaremaal x metskonnas metsnikuna. Vabariigi Valitsuse
  8. märtsi
  9. a määrusega nr 97 kehtestati Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olnud asutuste ja organisatsioonide ametikohtade loetelu, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka. Vabariigi Valitsuse
  10. aprilli
  11. a määrusega nr 100 rakendati
  12. märtsi
  13. a määrust tagasiulatuvalt alates
  14. jaanuarist
  15. Lähtudes ATS §-st 57, Vabariigi Valitsuse
  16. märtsi
  17. a määrusest nr 97 ja
  18. aprilli
  19. a määrusest nr 100 arvestati H.. L pension ümber alates
  20. jaanuarist
  21. H. L taotles Pärnu Pensioniametilt pensioni vaheraha arvestamist ja maksmist ajavahemiku
  22. aprill 2000 kuni
  23. jaanuar 2001 eest. Pärnu Pensioniamet jättis taotluse rahuldamata.
  24. Halduskohtule esitatud kaebuses palus H. L tuvastada õigus ATS §-dest 57 ja 182 tulenevale lisapensionile alates
  25. aprillist 2000 ja kohustada Pärnu Pensioniametit välja arvutama ja maksma pensioni vaheraha ajavahemiku
  26. aprill 2000 kuni
  27. jaanuar 2001 eest. 3-05-1255
  28. Tallinna Halduskohtu otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjustel. Kohus leidis, et õiguslik alus vanaduspensionide ümberarvestamiseks on olemas juhul, kui on täidetud kaks tingimust: ametikoht on kantud Vabariigi Valitsuse määrusega vastavasse loetellu ja isik oli avaliku teenistuse seaduse jõustumise hetkel avalikus teenistuses. ATS § 182 lg-de 1 ja 3 alusel kehtestati Vabariigi Valitsuse
  29. märtsi
  30. a määrus nr 97, mille § 3 lg 2 järgi rakendatakse määrust alates jõustumisest
  31. märtsist
  32. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse
  33. aprilli
  34. a määrusest nr 100, millega rakendati
  35. märtsi
  36. a määrust nr 97 tagasiulatuvalt alates
  37. jaanuarist 2001, tekkis kaebuse esitajal õigus vanaduspensioni ümberarvestamiseks alates
  38. jaanuarist
  39. Järelikult ei saa taotleda ATS § 57 lg-s 2 sätestatud lisapensioni maksmist alates
  40. aprillist 2000 ja Pensioniameti kohustamist vaheraha maksmiseks
  41. aprilli
  42. a kuni
  43. jaanuari
  44. a eest. Kohus ei tuvastanud ohtu kaebaja õigustele ega vastustaja poolt kaebajale seadustega tagatud õiguste rikkumist. Kaebajale tagati pensioni arvestamisel seadusega sätestatud õigused ja seega ei ole rikutud põhiseaduse (PS) § 14 sätteid. Kaebajal ei ole pensioni arvestamise tagajärjel hävinud või rikutud vara, samuti ei ole asjas esitatud väiteid selle kohta, et pensioni arvestamisel on põhjustatud kaebajale füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Seega ei ole Vabariigi Valitsuse
  45. märtsi
  46. a määruse nr 97 rakendamine alates
  47. jaanuarist 2001 vastuolus PS §-dega 13, 14 ja
  48. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
  49. H. L apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus järgmistel põhjustel. Pärnu Halduskohtu
  50. aprilli
  51. a otsusega nr 3-43/2005 tuvastati, et kaebuse esitaja töötas avaliku teenistuse seaduse jõustumisel alates
  52. jaanuarist 1996 Saaremaal x metskonnas metsnikuna. Pensioni määramise õigusliku aluse kaks tingimust on täidetud. Kaebuse esitajal on põhiseaduslik õigus pensioni suurenemisele ajavahemiku
  53. aprillist 2000 kuni
  54. jaanuarini 2001 eest. Arusaamatuks jääb, miks Vabariigi Valitsuse
  55. märtsi
  56. a määrust nr 97 ei rakendatud tagasiulatuvalt alates
  57. jaanuarist
  58. Pärnu Pensioniameti vastuses palutakse jätta halduskohtu otsus muutmata. Vastustaja nõustub halduskohtu seisukohtadega ja lisab järgmist. Põhjusel, et riikliku pensionikindlustuse seaduses (RPKS) puudus regulatsioon Vabariigi Valitsuse
  59. märtsi
  60. a määruses nr 97 nimetatud ametikohtadel töötanud isikute vanaduspensioni tagasiulatuvaks ümberarvestuseks, täiendati sotsiaalministri
  61. juuli
  62. a määrusega nr 92 sotsiaalministri
  63. detsembri
  64. a määrust nr 167 §-ga 531, mille kohaselt ATS § 182 lg 3 alusel kehtestatud ametikohtadel töötamisel RPKS alusel pensionide ümberarvutamisel arvutatakse pension ümber tagasiulatuvalt alates
  65. jaanuarist 2001 juhul, kui avaldus koos dokumentidega on esitatud hiljemalt
  66. septembril
  67. Vabariigi Valitsuse
  68. märtsi
  69. a määrus nr 97 kehtib tagasiulatuvalt
  70. jaanuarist 2001 ega sätesta pensioni tagasiulatuvat ümberarvutamist
  71. aprillist
  72. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  73. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on seadust õigesti kohaldanud. Vabariigi Valitsuse
  74. märtsi
  75. a määrust nr 97 tuli rakendada tagasiulatuvalt alates
  76. jaanuarist 2001, sest nimetatud päeval jõustus ATS § 182 lg
  77. Alles nimetatud sättest tulenevalt tuli kaebaja tööd metsnikuna hakata arvama avaliku teenistuse staaži hulka. Varem riigil selline kohustus puudus. PS §-dest 13, 14 ega 15, samuti muudest põhiseaduse sätetest ei tulene, et seadusandja oleks avaliku teenistuse seaduse jõustumisel, s.o
  78. jaanuaril 1996 pidanud riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutusele allunud ettevõttes, asutuses või organisatsioonis töötatud aja koheselt 2

(3)3-05-1255 võrdsustama avalikus teenistuses töötatud ajaga. Põhiseadus ei sätesta avalike teenistujate ega riikliku järelevalve funktsiooni varem täitnud isikute õigust lisapensioni saamiseks. Seadusandja otsustus pensioni sätestamisel ei saa kaasa tuua kõigi samaväärse tähtsusega ameti- või töökohtadel töötanud isikute ootust pensioni saamiseks. Asjaolu, kas isik töötas riigi või kohaliku omavalitsuse asutuses või sellele allunud asutuses, ei olnud ebamõistlik ega meelevaldne kriteerium teenistusstaaži arvestamisel. Seega ei ole käesolevas asjas rikutud ka võrdse kohtlemise ja õiguspärase ootuse põhimõtet. Samale seisukohale asus ringkonnakohus 2. juuni 2006. a otsuses haldusasjas nr 3-05-1240. Seetõttu tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Ivo Pilving Silvia Truman Ruth Virkus 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.