) 60 lg 1 kohaselt vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last.
sätetest tulenevalt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise nõude esitanud vanema kasuks. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta (
Ka lapse vabatahtlikul ülalpidamisel saavad vanemad lähtuda oma varalisest seisundist. Hageja taotleb elatise maksmise lõpetamist, s.t. sisuliselt enda vabastamist lapse ülalpidamise kohustusest.
lg 6 sätestab, et kohus võib elatise jätta välja mõistmata või selle suurust vähendada alla kehtestatud miinimumi, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kohus leiab, et käesolevas asjas ei esine asjaolusid, mis annaksid alust hageja vabastamiseks elatise maksmise kohustusest. Mõlemal vanemal on nii õigus kui ka kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Hageja on osaühingu osanik ja juhataja, mistõttu on talle makstava töötasu suurus tema enda määrata. Kohus ei loe elatise maksmise lõpetamise piisavaks aluseks hageja väiteid, et ettevõtte on vähekasumlik, ei võimalda üle miinimumpalga töötasu maksta ning et lähiajal võib hageja töötasu veelgi väheneda. Hageja on töövõimeline noor mees. Juhul, kui ettevõtlusest saadav tulu ei ole kohustuste täitmiseks piisav, tuleb hagejal leida endale muu töö, mis tagaks vajaliku suurusega sissetuleku. Hageja ei ole väitnud, et teise töö leidmine oleks võimatu. Hageja seletusest kohtuistungil selgus, et ta ei soovi taluda teises kohas tööle sõitmisega kaasnevat liigset ajakulu. Kohtule esitatud kinnistusraamatu väljavõtetest (t.l. 32 – 39) nähtuvalt hagejale kuulub mitu kinnistut. Kohus ei pea tõeseks hageja väiteid, et kinnistud on väheväärtuslikud. Samuti kohus jätab hagi rahuldamise alusena arvestamata hageja väited, et kinnistud on halvasti hooldatud ja vajalikud pere igapäevases majapidamises. Maatulundusmaa kinnistute olemasolu annab võimaluse saada sissetulekuid küttepuude, põllusaaduste jms näol. Seega ei ole tõesed hageja väited, et tema majanduslik toimetulek sõltub osaühingust saadavast miinimumtöötasust. Samuti on võimalik vajadusel maad välja rentida, põllusaadusi müüa. Hageja väidab, et ei ole oma majandusliku seisundi tõttu võimeline ülal pidama kostja last. Samas on hageja ja tema elukaaslase perre sündimas uus laps, kelle ülalpidamisega hagejal tema enda sõnul raskusi ei tekkivat. Samuti on hageja väitnud, et kui kostja laps kasvaks hageja juures, siis hageja tuleks lapse ülalpidamisega toime kostjalt elatist nõudmata. Kõike eeltoodut arvesse võttes kohus järeldab, et hageja on võimeline last ülal pidama. Kostja viibib lapsehoolduspuhkusel ja sissetulekut töötasu näol käesoleval ajal ei saa. SEB Eesti Ühispanga tõendist (t.l. 40) nähtuvalt kostja sai viimati töötasu a. krooni ning ta viibib lapsehoolduspuhkusel kuni . Kostja peres kasvab ja tema ülalpidamisel on peale poolte ühise lapse veel .a. sündinud K Seega hageja vabastamine elatise maksmise kohustusest tähendaks sisuliselt hageja lapse ülalpidamise kohustuse panemist kostja elukaaslasele. Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel seisuga kostja nimele kinnisvara registreeritud ei ole, kostja nimele on registreeritud sõiduauto Mazda 323. Asjaolu, et kostja elukaaslase majanduslik seisund võimaldab perele uue eluaseme ehitamist või puhkusereise, ei saa olla aluseks hageja vabastamiseks elatise maksmise kohustusest. Kohus möönab, et kostja uue pere väidetavalt kõrgema elustandardi tõttu võivad olla suuremad ka lapse harjumuspäraste vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulutused (näiteks õppimine tasulises erakoolis, regulaarsed puhkusereisid jms). Vanemate erinevat elustandardit ja võimalusi tuleb arvestada elatise suuruse määramisel.
lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse a määrusega nr kehtestati alates kuupalga alammääraks 3000 krooni. Seega minimaalne igakuine elatusraha ühele lapsele on 1500 krooni. Hageja maksab miinimumilähedast elatist 1800 krooni kuus, mis kohtu hinnangul tagab lapse esmaste igapäevaste vajaduste rahuldamise, kuid ei võimalda ülemäärast luksust ja ebamõistlikke kulutusi. Kohus leiab, et hageja väited ühisvara jagamisel kostjale jäänud suurema vara kohta ei oma käeolevas asjas tähtsust ning jätab need arvestamata. Elatise maksmise kokkulepe sõlmiti pärast poolte abielu lahutamist ja ühisvara jagamist ning väidetav asjaolu, et kostjale jäi rohkem vara, oli kokkuleppe sõlmimise ajal oli hagejale teada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluses kannab kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsuse tegemisel kohus juhindus lisaks eelnevale TsMS § 438 – 442 sätetest. Heli Käpp Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.