3-06-299/7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Oliver Kask, liikmed Viive Ligi ja Lauri Madise Otsuse tegemise aeg ja koht 30. november 2006, Tallinn Haldusasja number 3-06-299 Haldusasi I.I (varem Z) kaebus Kodakondsusja Migratsiooniameti 8. veebruari 2006. a ettekirjutuse nr 1010249151 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 22. märtsi 2006. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus I.I apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebuse esitaja I.I (isikukood xxxxxxxxxxx) Vastustaja Kodakondsusja Migratsiooniamet, esindaja Margot Pellmas RESOLUTSIOON Jätta I.I apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 4. septembri 2006. a otsus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättesaamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Moldova kodanik I.I saabus Eestisse 16.07.2004 viisa alusel, mille kehtivus lõppes 14.08.2004. Viisa tähtaja lõppedes ta Eestist ei lahkunud. 31.07.2004 abiellus ta Eesti kodaniku V. I. 08.02.2006 tegi Kodakondus- ja Migratsiooniamet (KMA) I. I ettekirjutuse nr 1010249151 Eestist lahkumiseks hiljemalt 14.02.2006. KMA 23.10.2006 otsusega nr 1010250010/TE anti I.I tähtajaline elamisluba kehtivusega 23.10.2006 kuni 23.10.2007. 2. I.I esitas halduskohtule kaebuse, milles paluti tühistada KodakondsusMigratsiooniameti 08.02.2006 ettekirjutus Eestist lahkumiseks nr 1010249151. ja 3. Halduskohtu 13.02.2006 määrusega peatati esialgse õiguskaitse korras ettekirjutuse kehtivus. Tallinna Halduskohtu 04.09.2006 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. 3-06-299 Kohtuotsuse põhjendused olid järgmised:

1. a)VMS § 51 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. Kaebuse esitaja suhtes ei esine ühtegi nimetatud paragrahvis märgitud alust. Asjaolu, et kaebuse esitaja on esitanud KMA-le tähtajalise elamisloa taotluse, ei seadusta tema Eestis viibimist.
2. b)Vastustajal ei olnud kaalutlusõigust lahkumisettekirjutuse tegemisel. Kaebaja puhul seadustamisettekirjutuse tegemiseks aluseid ei esine ning kaebaja ei lahkunud Eestist 7 päeva jooksul, mistõttu oli KMA kohustatud VSS § 7 lg 1 alusel tegema lahkumisettekirjutuse.
3. c)VSS §-st 16 tulenevalt on väljasaatmine kui toiming lahkumisettekirjutusest eraldi vaidlustatav. Seega lahkumisettekirjutuse täitmist takistavate põhjuste olemasolu saab haldusorgan kaaluda lahkumisettekirjutuse sundtäitmise etapis, s.o peale lahkumisettekirjutuse vabatahtlikuks täitmiseks määratud tähtaja möödumist. Seetõttu ei pidanud haldusorgan lahkumisettekirjutuse tegemisel, so VSS § 7 lg 1 kohaldamisel, kaaluma kaebaja poolt esile toodud väiteid Eestist lahkumisega kaasnevate negatiivsete tagajärgede kohta ning ka kohtul puudub vajadus kohtuotsuses analüüsida mõlema menetlusosalise väiteid seoses perekonnaelu kaitsega põhiseaduse ja EIÕK alusel. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 4. I. I esitas apellatsioonkaebuse, milles palutakse Tallinna Halduskohtu 04.09.2006 otsus tühistada ja kaebus rahuldada. Apellant leiab järgmist:
4. a)Apellandil oli Eestis viibimiseks seaduslik alus, mis tulenes vahetult välislepingust (EIÕK art 8). Sellise võimaluse näeb ette VMS § 51 lg 1 p 5. Apellant on abielus Eesti kodanikuga.
5. b)Eestis asub kogu apellandi vara, kodakondsusjärgses riigis (Moldovas) puudub tal eluja töökoht, ta pole seal elanud juba kaks aastat ning seetõttu ei ole tal võimalust sinna ka tagasi pöörduda.
6. c)Halduskohus ei hinnanud vaidlustatud haldusakti kooskõla põhiseadusega ja EIÕK arttega 3 ja 8.
7. d)Lahkumisettekirjutuse tegemine on ebaproportsionaalne, kui apellant on Eestis elanud üle kahe aasta ning elamisloa taotluse menetlemine ei kesta üle kolme kuu. 5. KMA vastuses apellatsioonkaebusele paluti jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 13 kohaselt lahkumisettekirjutus kehtib ettekirjutuse teatavaks tegemise päevast kuni ettekirjutuses välismaalasele pandud kohustuse täitmiseni või Eestis viibimisaluse saamiseni. Seega kaotas lahkumisettekirjutus, mille tühistamist kaebuse esitaja taotleb, kehtivuse talle elamisloa andmisega vastustaja poolt. Haldusakti tühistamine ei ole võimalik pärast selle kehtivuse lõppemist. Seetõttu saab ringkonnakohus hinnata asja läbivaatamisel üksnes seda, kas lahkumisettekirjutus oli õiguspärane selle andmise ajal. 7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust halduskohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses toodud põhjendustega kaebuse rahuldamata jätmise kohta ega pea vajalikuks neid korrata. Vaidlustatud haldusakt oli õiguspärane. 8. VMS § 51 lg 1 punktis 5 on silmas peetud selgesõnalist alust Eestis viibimiseks. Õigus perekonnaelu kaitsele selliseks aluseks ei ole, sest perekonnaelu on võimalik elada ka väljaspool Eestit. 2