2-06-19159/1

Tsiviilasi nr 2-06-19159 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Otsuse kuupäev 15.november 2006.a, Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-06-19159 Kohtuistungi toimumise aeg ja koht Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Menetlusosalised ja nende esindajad 02.november 2006.a. Liivalaia kohtumaja AS SK’i vastu 130 378,65 krooni väljamõistmiseks 15.november

1. a Liivalaia kohtumaja kantselei kaudu Hageja: AS Hageja esindaja AS jurist KK; Kostja: SK Kostja esindaja vandeadvokaat JT RESOLUTSIOON
2. Hagi rahuldada.
3. Mõista SK’ilt (isikukood ) välja 130 378 (ükssada kolmkümmend tuhat kolmsada seitsekümmend kaheksa) krooni ja 65 senti AS (registrikood ) kasuks.
4. Jätta menetluskulud SK’i kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võivad menetlusosalised esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest alates. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA HAGI PÕHJENDUSED toimus maanteel liiklusõnnetus, mille tagajärjel tekkis varaline kahju AS-ile ja tervisekahjustused TV. Vastavalt Põhja Politseiprefektuuri poolt väljastatud materjalidele põhjustas liiklusõnnetuse SK sõidukiga Volvo, . SKi tsiviilvastutus oli õnnetuse hetkel kindlustatud AS poolt. esitas AS hagejale pretensiooni hüvitada AS poolt kaskokindlustuse korras kannatanule AS-ile SKi poolt tekitatud kahju katteks tasutud 130 378,65 krooni. otsusega hüvitas AS liikluskindlustuse seaduse § 7 lg 1 kohaselt AS-ile 130 378,65 krooni. AS-il on õigus esitada tagasinõue kahju tekitanud sõiduki valdaja SK’i vastu, kes juhtis sõidukit alkoholijoobes. Hageja taotleb hagi rahuldada ja mõista välja kostjalt hageja kasuks 130 378,65 krooni ja kohtukulud. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja oma kirjalikus vastuses kohtule tunnistab hagi osaliselt. S. K tunnistab, et põhjustas alkoholijoobes olles autot juhtides liiklusõnnetuse ning hagejal on õigus esitada tema vastu tagasinõue. Kostja väidetel puudub tal igasugune vara ja sissetulek. Ta on päevase osakonna üliõpilane ja oma vanemate täielikul ülalpidamisel. Vanematel ei ole võimalik kahjusummat tasuda. Kostja tööotsingud iseseisva sissetuleku saamiseks ei ole andnud tulemusi. Alates kostja on arvele võetud piirkonnas tööotsijana. Peale kõrgkooli lõpetamist .a. kevadel kuulub kostja Kaitseressursside ameti otsuse alusel kutsealusena kutsumisele ajateenistusse alates .a. Eeltoodu alusel on tal võimalik hakata hagejale nõutavat summat tasuma alles kauges tulevikus. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD KOHTUISTUNGIL Kohtuistungil menetlusosalised jäid oma hagiavalduses ja vastuses esitatud kirjalike seisukohtade juurde. Hageja selgitas, et tegi kostjale kompromissettepaneku, mille kohaselt hageja vähendanuks nõutavat summat 100 000 kroonini, kui kostja oleks kahjusumma koheselt ühe maksena tasunud. Kostja sellega nõus ei olnud. Kohtuistungil hageja oli nõus kohtuotsuses otsuse täitmise korra kindlaksmääramisega selliselt, et ühes kuus makstav summa on vähemalt 1000 krooni ning maksed algaksid koheselt, maksete tasumise alguse tähtaja edasilükkamisega kostja sõjaväeteenistusest vabanemiseni hageja nõus ei olnud. Kostja kohtuistungil kinnitas, et ei vaidlusta liiklusõnnetuse põhjustamise fakti ega kahjusumma suurust, kuid reaalselt on tal võimalik hakata tekitatud kahju hüvitama alles 2008.aastal. Praegu kostja õpib tasulises erakõrgkoolis viimasel kursusel, õpingute eest tasuvad vanemad. Vanemate majanduslik olukord ei võimalda maksta kostja tekitatud kahju eest, kostja põhjustas õnnetuse täisealisena. Kostja palub arvestada, et õpingute kõrvalt töö leidmist takistab ka tema puudulik eesti keele oskus. Kostja taotleb vähendada nõutavat summat 100 000 kroonile ja määrata kohtuotsuses kindlaks tasumine osamaksetena alates .a. pärast kostja ajateenistusest vabanemist. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kuulanud menetlusosalised ära ja uurinud kõiki esitatud tõendeid ning hinnanud neid kogumis, kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja põhjustas liiklusõnnetuse, juhtides sõiduautot alkoholijoobes. Vaidlust ei ole kahjuhüvitise suuruse üle. Samuti puudub vaidlus selle üle, et kostja tsiviilvastutus oli kindlustatud AS-is, hagejal on õigus hüvitatud kahjusumma kostjalt tagasi nõuda ning kostja on kohustatud kindlustusandjale viimase poolt tehtud väljamakse hüvitama. Kostja poolt sõiduki juhtimine ja liiklusõnnetuse põhjustamine alkoholijoobes, liiklusõnnetuse läbi kannatanul kahju tekkimine ning kahjusumma suurus on tõendatud tsiviilasjas hageja poolt esitatud Põhja Politseiprefektuuri jõustunud otsusega väärteoasjas nr SKi karistamise kohta liiklusseaduse § 7417 lg 1 ja § 7419 lg 1 järgi mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ning liiklusõnnetusega varalise ja tervisekahjustuse tekitamise eest; AS poolt AS-le esitatud pretensiooni nr ja sellele lisatud sõidukikahju toimiku nr materjalidega; AS otsusega liikluskahju hüvitise summas 130 378,65 krooni väljamaksmise kohta AS-ile. Liikluskindlustuse seaduse (LKS) § 2 kohaselt liikluskindlustus on suurema ohu allika valdaja tsiviilvastutuse kindlustus ning käesoleva seaduse §-s 27 nimetatud juhtudel õnnetusjuhtumite kindlustus. LKS § 5 lg 1 kohaselt kohustusliku liikluskindlustuse kindlustusvõtja on sõiduki omanik. Sama paragrahvi
5. lõike kohaselt sõiduki valdaja on kindlustatu sõltumata sellest, kas valdus on seaduslik või ebaseaduslik. Sõidukit vallanud isik on kindlustatu vaatamata sellele, kas ta on teada või mitte. Vastavalt LKS § 7 lg-le 1 kindlustusandjal on kohustus hüvitada kindlustatu tekitatud liikluskahju. LKS § 48 lg 2 p 2 alusel on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu, kui sõiduki valdaja juhtis sõidukit, olles alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine mõju all. Kostja taotleb kohtult väljamõistetava hagisumma vähendamist, määrata kohtuotsuses kindlaks kohtuotsuse täitmise kord väljamõistetava summa maksmiseks osadena ja lükata kohtuotsuse täitmise algus edasi kuni kostja vabanemiseni väeteenistusest. Kohus leiab, et kahjusumma vähendamiseks ei ole seaduslikku alust. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 alusel juhul, kui kostja võtab hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Lisaks kohus ei pea õigeks kohtu poolt kahjusumma vähendamist olukorras, kus kostja ise ei soovi kahju hüvitamise nimel muuta oma senist elukorraldust ega loobuda saavutatud heaolutasemest. Hageja pakutud kompromissettepanekut kahjusumma vähendamiseks juhul, kui kahju tasutakse ühe maksena, kostja vastu ei võtnud. Kohtuistungil hageja taotles kogu hagisumma väljamõistmist. Kostja pani toime raske rikkumise: juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes ning põhjustas liiklusõnnetuse, millega tekitas varalist kahju ja mitmele inimesele tervisekahjustusi. Kostja väidab kohtuotsuse täitmise võimatust enne .aastat, kuna tal puuduvad vara ja sissetulekud. Samal ajal kostja ei tööta ja õpib tasulises õpingute eest tasuvad vanemad. Kohus leiab, et kostja ei ole teinud kõike endast olenevat, et tekitatud kahju hüvitada ning ainuüksi asjaolu, et kostjal puudub vara ja iseseisev sissetulek ei anna alust kahjusumma vähendamiseks. Üliõpilasena on kostjal võimalik saada näiteks õppelaenu, mis võimaldaks asuda kahjusummat hüvitama osade kaupa vastavalt hageja nõutule 1000 krooni kaupa kuus. Samuti kohus ei arvesta kostja puudulikku eesti keele oskust töö leidmise takistusena. Liht- või abitöödel töötamiseks ei ole kõrgtasemel eesti keele oskus nõutav. Lisaks sõltub keeleoskuse omandamine kostjast endast. Samuti kohus arvestab, et sissetulekute ja vara väidetavale puudumisele vaatamata oli kostjal võimalik palgata kohtuistungile esindajaks vandeadvokaat. Samuti ei pea kohus põhjendatuks kohtuotsuse täitmise ajatamist kuni kostja vabanemiseni ajateenistusest. Kohtul ei ole alust arvata, et pärast ajateenistusest vabanemist on kostja varaline seisund praegusest oluliselt erinev. Reaalselt ajateenistusse asumisel on kostjal võimalus taotleda kohtult täitemenetluse peatamist või täitmise pikendamist või ajatamist täitemenetluse seadustiku § 45 alusel. Kuna käesoleval ajal kostjal kindel sissetulek puudub, pärast õpingute lõppu kostja asub ajateenistusse ning ajateenistuses makstav hüvitis ei võimalda kohtuotsuse täitmiseks hageja soovitud suuruses maksete tegemist, siis kohus ei pea otstarbekaks kohtuotsuses otsuse täitmise korra kindlaksmääramist ja maksegraafiku kehtestamist. Kostjal on võimalik kohtuotsuse osade kaupa täitmises hagejaga kokku leppida täitemenetluse käigus. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi täies ulatuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluses kannab kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldas, jäävad menetluskulud kostja kanda. Kohtuotsuse tegemisel kohus juhindus lisaks eelnevale TsMS § 438 – 442 sätetest. Heli Käpp Kohtunik