← Eesti

3-05-519/7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Viive Ligi ja Ivo Pilving Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. detsember 2006, Tallinn Haldusasja number 3-05-519 A.Li ja M.Ti kaebused Are Vallavolikogu 11.02.2005 otsuste nr 16 ja nr 18 ning 27.05.2005 vaideotsuste nr 35 ja nr 36 tühistamiseks Tallinna Halduskohtu 28.02.2006 otsus haldusasjas nr 3126/2005 Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus A.Li ja M.Ti apellatsioonkaebused Asja läbivaatamise kuupäev
  2. november 2006 Menetlusosalised Kaebuse esitajad A.L ja vandeadvokaat Ants Nõmmik M.T, tema esindaja Vastustaja Are Vallavolikogu, esindajad Tammekänd ja vandeadvokaat Ulvi Reinmets Siret RESOLUTSIOON
  3. Muuta Tallinna Halduskohtu
  4. veebruari 2006 otsuse haldusasjas nr 3-126/2005 põhjendusi, täiendades neid käesoleva otsuse põhjendustega. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata ning A.Li ja M.Ti apellatsioonkaebused rahuldamata.
  5. Mõista A.Lilt ja M.Tilt välja Are Vallavolikogu kasuks menetluskulud kummaltki 885 (kaheksasada kaheksakümmend viis) krooni. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. Are Vallavolikogu 25.04.2003 otsusega nr 15 anti Are Vallavalitsusele nõusolek sõlmida A.Li ja M.Tiga maakasutuslepingud üheks aastaks või kuni maa kasutusvaldusse andmiseni. 3-05-519 Are vallavanem sõlmis eelnimetatud otsuse alusel 25.04.2003 A.Li ja M.Tiga põllumajandusliku maakasutuse lepingud, millega anti A.Li kasutusse 49,59 ha maad ja M. Ti kasutusse 24,35 ha maad. 20.01.2004 Are Vallavolikogule esitatud avalduses palus A.L pikendada maakasutust tema kasutuses oleva maa ulatuses. 27.01.2004 Are Vallavalitsusele esitatud avalduses palus M. T pikendada tema senist maakasutust. Are Vallavolikogu 30.01.2004 otsusega nr 9 anti Are vallas asuv x maaüksus 49,59 ha ulatuses A.Lile ajutisse maakasutusse üheks aastaks tingimusel, et maa-ala kasutatakse põllumajanduslikuks tootmiseks põllumaana. Are Vallavolikogu 30.01.2004 otsusega nr 10 anti Are vallas asuva x maaüksusest 24,35 ha M. Tile ajutisse maakasutusse üheks aastaks tingimusel, et maa-ala kasutatakse põllumajanduslikuks tootmiseks põllumaana. 28.01.2005 Are Vallavalitsusele esitatud avaldustes palusid A.L ja M. T pikendada senist maakasutuse õigust vastavalt x ja x maaüksusel.
  7. Are Vallavolikogu 11.02.2005 otsuse nr 16 kohaselt oli A.Liga
  8. ja
  9. aastaks sõlmitud üheks aastaks maakasutusleping 49,59 ha ulatuses. Vallavolikogu komisjon tuvastas, et A.Li kasutuses olnud põllud olid
  10. aastal kasutamata ja
  11. aastal suures osas kasutamata (sigalast lõunapoolsel tükil ca 3 ha ja põhjapoolsel tükil ca 10 ha). Lähtudes eeltoodust ja Vabariigi Valitsuse 05.02.1993 määrusest nr 48, Are Vallavolikogu 25.04.2003 otsusest nr 15 ja selle alusel A.Liga 25.04.2003 sõlmitud põllumajandusliku maakasutuse lepingust (lõppes 25.04.2004) ning Are Vallavolikogu 30.01.2004 otsusest nr 9 ja selle alusel A.Liga 25.04.2004 sõlmitud põllumajandusliku maakasutuse lepingust (lõpeb 25.04.2005) ja A.Li avaldusest, tuli Are Vallavalitsusel sõlmida A.Liga eelneva lepingu lõppedes kirjalik maakasutusleping tähtajaga üks aasta otsuses märgitud maatükkidele suurusega vastavalt 9,9 ha, 10,4 ha, 7,5ha ja 3,22 ha (kokku 31,02 ha). Are Vallavolikogu 11.02.2005 otsuse nr 18 kohaselt kasutas M. T
  12. a x külas asuva x maaüksusest 24,35 ha põllumaad Are Vallavolikogu 25.04.2003 otsuse nr 15 alusel 25.04.2003 üheks aastaks sõlmitud maakasutuslepingu järgi.
  13. a maakasutuse leping sõlmiti Are Vallavolikogu 30.01.2004 otsuse nr 10 aluseks üheks aastaks ja lõpeb 25.04.
  14. Vallavolikogu komisjon tuvastas 26.09.2003, et M. Ti kasutuses olnud põllud olid kasutamata. Vallavolikogu komisjon tuvastas 29.09.2004, et M. Ti põllud oli suures osas kasutamata (Petri maaüksuse maatükk nr II pindalaga ca 10,79 ha). Lähtudes Vabariigi Valitsuse 05.02.1993 määrusest nr 48, Are Vallavolikogu 25.04.2003 otsusest nr 15, Are Vallavolikogu 30.01.2004 otsusest nr 10 ja M. Ti avaldusest, tuli Are Vallavalitsusel sõlmida M. Tiga eelneva lepingu lõppedes kirjalik maakasutuse leping tähtajaga üks aasta otsuses märgitud maatükile pindalaga 21,68 ha, millest 19,85 ha on põldu.
  15. A.L ja M. T esitasid Are Vallavolikogu 11.02.2005 otsuste peale vaided. Are Vallavolikogu 27.05.2005 otsusega nr 35 jäeti rahuldamata A.Li vaie. Are Vallavolikogu 27.05.2005 otsusega nr 36 jäeti rahuldamata M. Ti vaie.
  16. A.Li ja M. Ti kaebustes paluti tühistada Are Vallavolikogu 11.02.2005 otsused nr 16 ja 18 ning 27.05.2005 vaideotsused nr 35 ja
  17. Kaebuste kohaselt rikuvad Are Vallavolikogu 11.02.2005 otsused kui mittevajalikud kaebajate seadusest tulenevaid õigusi. Kaebajad sõlmisid 25.04.2003 lepingud maade kasutamiseks 2

(6)3-05-519 viieks aastaks ning sellest tulenevalt teinud investeeringuid seadmetesse, muretsenud loomi, parandanud ja korrastanud maaparandussüsteeme ja muutnud elukorraldust. Maakasutusleping kehtib kuni maa omaniku kindlaksmääramiseni maareformi käigus või kuni kolm aastat lepingu jõustumisest arvates. Kaebajad esitasid detsembris 2003 maa ostueesõigusega erastamise avaldused, mis eeldab maakasutuse kehtivust kuni omandiõiguse üleminekuni. Rikuti ka maareformi seaduse (MRS) § 32, sest maad, mille suhtes on esitatud maa ostueesõigusega erastamise avaldus, ei saa anda teistele isikutele lepingulisse kasutusse. Kaebajad taotlevad Are Vallavolikogu 27.05.2005 otsuste tühistamist, sest nendes sisalduvate põhjenduste tõttu on tegemist ühtse tervikuga. Otsustes on teadvalt ebaõigesti märgitud, et Are Vallavolikogu 11.02.2005 otsused nr 16 ja 18 on sisuliselt lõpetanud eelnevad maakasutuslepingud, kuna kaebajad olevat rikkunud
  1. ja
  2. a maakasutuse lepingu tingimusi. Kaebajad on tasunud maamaksu kogu lepinguga nende kasutusse antud maa eest. Are Vallavolikogu ei arvesta maa ostueesõigusega erastamise avaldusi. Kaebajad on lootnud heauskselt nende kasutuses oleva maa kasutamise kehtivust kuni maa omandisse saamiseni.
  3. Are Vallavolikogu palus jätta kaebused rahuldamata. 11.02.2005 otsused nr 16 ja 18 on põhjendatud, neis on toodud faktilised ja õiguslikud alused. Vallavalitsus arutas kaebajate ajutise maakasutuse saamise avaldusi 21.03.2003 ja saatis need Vabariigi Valitsuse 15.02.1993 määruse nr 48 p 8 alusel otsustamiseks volikogule, kes leidis 25.04.2003 istungil, et ajutise maakasutuse lepingud sõlmitakse üheks aastaks ja andis vallavalitsusele sellekohase loa. Kaebajad kutsuti 23.05.2003 vallavalitsusse lepingut sõlmima, kuid nad keeldusid lepingule alla kirjutamast, kuna soovisid sellega lähemalt tutvuda ja võtsid ühe eksemplari kaasa. Vallavalitsusse jäänud lepingu eksemplaridel on kaebajate allkirjad puudu. Kaebajad olid teadlikud, et leping kehtib 1 aasta, sest nad esitasid vallale nii
  4. kui ka
  5. taotlused maakasutuse pikendamiseks. Volikogu leidis, et kaebajate maakasutus üheks aastaks hakkas kehtima 25.04.2003 ja
  6. a otsuste kohaselt pikenes see veel üheks aastaks. Volikogu poolt moodustatud komisjon tuvastas, et kaebajate kasutuses olnud põllud olid
  7. ja
  8. a suures osas kasutamata. Vallavolikogu 11.02.2005 otsused olid tingitud sellest, et kaebajate maakasutusõigus lõppes 25.04.2005 ja nad esitasid uued avaldused. Vallavalitsus võis sõlmida maakasutuslepingud volikogu otsuses nimetatud maatükkide kasutamiseks. Kaebajad esitasid maa ostueesõigusega erastamise taotlused hilinenult. Tallinna Ringkonnakohtu 07.01.2004 otsuse haldusasjas nr 2-3/22/2004 kohaselt on kehtiv Are Vallavalitsuse 23.04.2002 korraldus nr 39 M. Tile maa erastamisest keeldumise kohta loomakasvatus- hoone juurde soovitud suuruses. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse kohaselt haldusasjas nr 2-3/138/03 kohaselt on kehtiv Are Vallavalitsuse 17.04.2002 korraldus nr 36, millega keelduti A.Lile maa erastamisest sigala juurde soovitud suuruses ja tehti ettepanek sigala teenindamiseks vajaliku maa määramiseks. Kuni nimetatud vallavalitsuse korraldused on kehtivad, peab kohalik omavalitsus neid erastamise menetluses järgima. 03.11.2005 määrusega liideti haldusasjad ühte menetlusse.
  9. Tallinna Halduskohtu 28.02.2006 otsusega jäeti kaebused rahuldamata ning M. Tilt ja A.Lilt mõisteti kummaltki Are Vallvolikogu kasuks välja kohtukulud 1 295 krooni. Vabariigi Valitsuse 15.02.1993 määrusega nr 48 kinnitatud „Põllumajandusliku maa kasutada andmise korra“ p 9 kohaselt otsustab maa kasutada andmise vastavalt kohaliku omavalitsuse aluste seaduse §-le 8 esmatasandi kohaliku omavalitsuse volikogu üldjuhul vastavalt maakasutusplaanile (maakorralduskavale) ning ühismajandi reformikavale. Korra p 11 alusel fikseeritakse otsuses maa kasutada andmise kohta senise maakasutaja maakasutusõiguse lõpetamise alus, isik, kellele maa antakse, maa suurus ja kõlvikuline koosseis, maa kasutada andmise tähtaeg, piirangud ja vajaduse korral muud olulised tingimused. Korra p 12 täpsustab, et eelnevates punktides märgitud otsused on kohaliku omavalitsuse täitevorganile aluseks 3
(6)3-05-519 maasaajaga kehtestatud vormikohase maakasutuslepingu sõlmimisel. Seega otsustab maa kasutada andmise kohaliku omavalitsuse volikogu. Täitevorgan ei saa sõlmida lepingut pikemaks tähtajaks, kui volikogu on ette kirjutanud. Lepingus kehtivuse aja märkimata jätmisest ei saa järeldada, et leping on tähtajatu. Korra p 13 kohaselt kehtib maakasutusleping kuni maa omaniku kindlaksmääramiseni maareformi käigus või kuni kolm aastat lepingu jõustumisest arvates. Järelikult on taolised lepingud olemuselt tähtaegsed ja korraga ei saa maad anda kasutada pikemaks perioodiks kui kolm aastat. Seejärel tuleb olukord üle hinnata. Lepingu võib sõlmida ka lühemaks perioodiks. Vallavolikogu 25.04.2003 otsusega nr 15 lubati vallavalitsusel sõlmida leping üheks aastaks või kuni maa kasutusvaldusesse andmiseni. Maakasutuslepingutel on kehtivus fikseerimata, kuid lepingute sissejuhatavas osas on viide vallavolikogu 25.04.2003 otsusele nr
  1. Ka 30.01.2004 otsustega nr 9 ja 10 otsustati maakasutuse küsimus üheks aastaks. Seega nähtub haldusasja materjalidest, et maa kasutada andmine on toimunud ühe aasta kaupa, nagu soovis ka volikogu. Kaebajate väited tähtajatust lepingust ei ole kooskõlas asja materjaliga. Kaebajad esitasid
  2. a vallale avaldused ja taotlesid senise maakasutuse pikendamist. Vallavolikogu otsuste nr 9 ja 10 kohaselt anti maaüksused kaebajatele teatud tingimustel uuesti üheks aastaks kasutusse. Ka
  3. a esitasid kaebajad vallavalitsusele avaldused senise maakasutuse õiguse pikendamiseks. Sellele järgnesid vaidlustatud vallavolikogu 11.02.2005 otsused nr 16 ja
  4. Eeltoodu alusel nõustus kohus vastustajaga, et maakasutuse lubamine toimus ühe aasta kaupa. Kaebaja väide, mille kohaselt
  5. ja
  6. a esitatud avalduste puhul oli tegemist valla informeerimisega maakasutuse jätkamisest, ei lükka vastustaja käsitlust ümber. Tähtajatu leping ei eelda lepingupartneri iga-aastast informeerimist lepingu jätkamisest. Kaebajate viite kohta Korra p-le 13, mille kohaselt on maa kasutajal õigus koristada jooksva aasta saak, leidis kohus, et see teema ei seostu vaidlustatud otsustega, sest jooksva aasta saagi koristamine peaks olema võimalik ka juhul, kui uut maakasutuse lepingut ei sõlmita. Kuna vaideotsused vaidlustati seetõttu, et need moodustasid otsustega nr 16 ja 18 ühtse terviku, kuid kaebused jäid rahuldamata - jäävad rahuldamata ka vaideotsuste tühistamise nõuded. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
  7. A.Li ja M. T apellatsioonkaebustes paluti tühistada kohtuotsus ja rahuldada uue otsusega kaebused. 1) Kohus hindas ebaõigesti kaebajate esitatud maa ostueesõigusega erastamise avaldusi ja maakasutuslepinguid ning leidis ekslikult, et kaebajatel puudub vastavalt õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõttele alus eeldada, et nad saavad kasutada vaidlusalust maad tähtajatult kuni ostueesõigusega erastamise lõpuleviimiseni. 2) Ebaõige ja vastuolus õiguskindluse põhimõttega on kohtu seisukoht, et tähtajatu leping ei eelda lepingupartneri iga-aastast informeerimist lepingu jätkamisel. 3) Kaebajad selgitasid ammendavalt põhjusi, miks iga-aastased avaldused kirjutati. Seetõttu leiavad nad, et kohus rikkus ka kaebajate õiguspärast ootust ja usaldust, et neilt ei võta ära vastustaja poolt antud õigust, mida kaebajad juba mitme aasta jooksul heauskselt realiseerisid. 4) Põhjendamatu on kohtu seisukoht, millest järeldub, et kuigi kaebajatel on õigus korra p 13 kohaselt koristada jooksva aasta saak, on vastustajal õiguslik alus lõpetada leping vegetatsiooniperioodil. Kohus ei ole soovinud välja selgitada, kuidas on võimalik ka juhul, kui uut maakasutuse lepingut ei sõlmita, koristada jooksva aasta saak, sest kolmas isik on eelnevalt juba vastustaja nõusolekul kaebajate poolt haritud maad kasutama hakanud.
  8. Vastustaja jäi oma seisukohtade juurde ja palus jätta apellatsioonkaebused rahuldamata. 4
(6)3-05-519 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  1. Kaebajad on jätkuvalt seisukohal, et Are Vallavolikogu ei oleks pidanud 11.02.2005 otsuseid nr 16 ja 18 välja andma, sest vallavalitsuse ja kaebajate vahel 25.04.2003 sõlmitud põllumajandusliku maakasutuse lepingud olid kehtivad kuni maa omaniku kindlaksmääramiseni maareformi käigus (kaebajatele maa ostueesõigusega erastamise lõpuleviimiseni).
  2. Ringkonnakohus ei jaga kaebajate seisukohta ja leiab, et haldusasja materjalidest nähtuvalt on nii Are Vallavalitsus ja Vallavolikogu kui ka kaebajad käsitanud 25.04.2003 sõlmitud põllumajandusliku maakasutuse lepinguid üheks aastaks sõlmitud lepingutena. See nähtub esmalt kaebajate poolt jaanuaris 2004 esitatud avaldustest maakasutuse õiguse pikendamiseks. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 15.02.1993 määrusega nr 48 kinnitatud põllumajandusliku maa kasutada andmise korra p-le 21 lasus maakasutajatel kohaliku omavalitsuse organi informeerimise kohustus juhul, kui nad soovisid lepingut ennetähtaegselt lõpetada, korrast ei tulenenud aga maakasutajatele kohustust informeerida lepingupartnerit iga—aastaselt lepingu pikendamisest. Are Vallavolikogu on kaebajate maakasutuse õiguse pikendamise avalduste alusel andnud 30.01.2004 otsuste nr 9 ja 10 p-ga 1 maa-ala samas suuruses kui
  3. a kaebajate ajutisse kasutusse üheks aastaks tingimusel, et seda kasutatakse põllumajanduslikuks tootmiseks põllumaana. Asjaolu, et ka vallavolikogu luges lepingud kaebajatega sõlmituks vaid üheks aastaks, nähtub sõnaselgelt vallavolikogu 30.01.2004 otsuste nr 9 ja 10 p-st 2, milles kohustati vallavalitsust sõlmima kirjalikud maakasutuslepingud. Pikemaks tähtajaks kui üheks aastaks sõlmitud lepingute korral puudunuks vallavolikogul vajadus kohustada vallavalitsust lepinguid sõlmima. Seega lõppesid Are Vallavalitsuse ja kaebajate vahel 25.04.2003 sõlmitud põllumajandusliku maakasutuse lepingud ühe aasta möödudes ning vallavolikogu 30.01.2004 otsuste nr 9 ja 10 alusel tuli sõlmida uued maakasustuslepingud. Kuna uusi põllumajandusliku maakasutuse lepinguid ei sõlmitud, siis järelikult kasutasid kaebajad alates 25.04.2004 maad edasi üksnes Are Vallavolikogu 30.01.2004 otsuste nr 9 ja 10 alusel.
  4. Arvestades eeltoodut saab asuda seisukohale, et vaidlustatud Are Vallavolikogu 11.02.2005 otsused nr 16 ja 18 andsid kaebajatele õiguse kasutada
  5. aastal maad. Seetõttu on kaebajate taotlus nende otsuste tühistamiseks otseses vastuolus kaebajate huvidega, sest vallavolikogu 11.02.2005 otsuste nr 16 ja 18 tühistamise korral puuduks kaebajatel maa kasutamiseks õiguslik alus.
  6. Are Vallavolikogu on kaebajate jaanuaris 2005 esitatud maakasutuse õiguse pikendamise avalduste alusel andnud 11.02.2005 otsuste nr 16 ja 18 alusel kaebajate ajutisse kasutusse maad vähem kui 30.01.2004 otsuste nr 9 ja 10 alusel, kuna osa maast oli
  7. aastal kasutamata. Vallavolikogu esindaja kinnitusel kontrolliti maade kasutamist ja osa kaebajate kasutusse antud maast oli söötis ja hein niitmata. A.Li poolt
  8. aastal sigalast lõunapoolsel tükil ca 3 ha ja põhjapoolsel tükil ca 10 ha ning M. Ti poolt x maaüksuse maatükk nr II pindalaga ca 10,79 ha maa kasutamata jätmist tõendab ringkonnakohtule esitatud Are Vallavolikogu komisjoni plaan põllumajanduslikust kasutusest väljas olevate põldude kohta
  9. aastal. Plaanil tehtud märgete kohaselt on Are Vallavolikogu 15.08.2003 otsusega nr 30 kinnitatud komisjon 29.09.2004 ja 21.10.2004 kontrollinud maa kasutamist ning tuvastanud, et osa kaebajate kasutusest olevast maast oli põllumajanduslikust kasutusest väljas. Kaebajate paljasõnalised väited maa kogu ulatuses sihtotstarbelise kasutamise kohta ei lükka ümber komisjoni järeldusi osa maa kasutamata jätmisest. 5
(6)3-05-519 Kuna kaebajate maakasutuse õiguslikuks aluseks olid alates 25.04.2004 Are Vallavolikogu 30.01.2004 otsused nr 9 ja 10, mis kohustasid kaebajaid kasutama nende kasutusse antud maad põllumajanduslikuks tootmiseks, ja vallavolikogu komisjon tuvastas kaebajate poolt nimetatud nõude rikkumise, oli vallavalikogul tulenevalt Korra p-st 19 õigus lõpetada kaebajate maakasutuse õigus põllumajanduslikust kasutusest väljas olnud maa osas.
  1. Kaebajatel ei saanud tekkida ei õiguskindlust ega õiguspärast ootust erastada 25.04.2003 sõlmitud põllumajandusliku maakasutuse lepingute alusel nende kasutada antud maa ostueesõigusega. A.Li avaldus 49,59 ha maa ostueesõigusega erastamiseks oli jäetud rahuldamata Are Vallavalitsuse 17.04.2002 korraldusega nr 36 ja A.Li kaebus selle tühistamiseks jäeti rahuldamata Tallinna Ringkonnakohtu 07.01.2003 otsusega haldusasjas nr 2-3/138/
  2. M. Ti avaldus maa ostueesõigusega erastamiseks Eavere külas asuva noorkarjalauda juurde oli jäetud rahuldamata Are Vallavalitsuse 23.04.2002 korraldusega nr 39 ja M. Ti kaebus selle tühistamiseks jäeti rahuldamata Tallinna Ringkonnakohtu 07.01.2004 otsusega haldusasjas nr 2-3/22/
  4. Neil põhjendustel ei anna apellatsioonkaebuste väited alust lõppjäreldustes õige halduskohtu otsuse tühistamiseks. Halduskohtu otsust tuleb aga täiendada käesoleva otsuse põhjendustega.
  5. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Are Vallavolikogu taotles apellatsioonimenetluses õigusabi eest tasutud 1 770 krooni menetluskulu väljamõistmist ja esitas kulude kandmist tõendavad dokumendid. Ringkonnakohtu hinnangul on vastustaja poolt kantud menetluskulud vajalikud ja põhjendatud ning tuleb HKMS § 93 lg 5 alusel kaebajatelt välja mõista. Viive Ligi Ivo Pilving Lilianne Aasma 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.