KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Meelis Eerik Otsuse avalikult teatavaks 14.11.2006.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-05-15395 (endine nr 2/227-22271/05) Tsiviilasi OÜ hagi JN vastu 90 598,25 krooni saamiseks Kohtuistungi toimumise aeg
- oktoober 2006 Istungil osalenud isikud Kostja lepinguline esindaja T-AK RESOLUTSIOON
- Rahuldada hagi täielikult.
- Välja mõista JN 90 598,25 (üheksakümmend tuhat viissada üheksakümmend kaheksa krooni 25 senti) OÜkasuks. Kohtukulude jaotus
- Välja mõista JN kohtukulud 5 750 (viis tuhat seitsesada viiskümmend) krooni OÜkasuks. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Hageja nõue esitas OÜ hagi JN vastu 90 598,25 krooni saamiseks. Hagiavalduse kohaselt tekkis kostjal võlgnevus OÜ ees. Kostja ei soostunud nõuet OÜ tasuma. sõlmiti hageja vahendusel kirjalik kokkulepe, mille kohaselt OÜ vähendas võlanõuet tingimusel, et kostja täidab endale kokkuleppega võetud kohustused kuu aja jooksul. Kostja võlgnevust ei tasunud. OÜ loovutas oma nõude JN vastu hagejale. Hageja palub kostjalt välja mõista 90 598,25 krooni ning jätta kohtukulud kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja esitas .a. kohtule vastuse, milles hagi ei tunnista ning leiab, et hagi on alusetu ja põhjendamatu. Kostja on seisukohal, et hagi on esitatud vale kostja vastu ning leiab, et temal kui füüsilisel isikul puudub võlasuhe OÜ. Kostja väitel ei ole ta sõlminud OÜ mingeid lepinguid ega ole nimetatud äriühingult midagi omandanud. Kostja on arvamusel, et hageja peab esitama vastavad tõendid, millest nähtub kostja võlgnevus 90 598,25 krooni OÜ ning selgitama, kuidas võlasumma on kujunenud. Kostja leiab, et temale võlanõude esitamine ei tõenda, et kostja on hagi tunnistanud. Võlanõudest nähtub, et hageja peab kostjat võlgnikuks seoses OÜ poolt kolmel objektil teostatud töödega. Kostja ei ole ühegi objekti omanik ega tööde tellija, mistõttu ei saa ta olla hagejale teostatud tööde eest võlgu. Kostja leiab, et OÜ peaks tasu nõudma nimetatud objektide omanikelt või töötellijatelt, mitte temalt. Kostja arvates hageja lisatud protokollist ei selgu, kes on kohtumise osapooled, kellega ja mis asjaoludel on läbirääkimisi peetud. oli peatöövõtjaks OÜ , mitte kostja. Kostjale teadaolevalt on OÜ OÜ kõik viimase poolt esitatud arved tasunud. objektil jätkas OÜ töid peale seda, kui OÜ oli töövõtjana objektilt lahkunud ning kostja ja OÜ ei tea, milliseid töid OÜ sellel objektil üldse teostas. Ka protokolli punktist ilmneb, et ei JN ega OÜ ei ole Kasesoo 2 objekti osas võlga tunnistanud. Kostja on seisukohal, et OÜ teostatud töid saavad tõendada tööde üleandmis-vastuvõtmise aktid. Samuti on kostja seisukohal, et protokoll ei ole käsitletav võlatunnistusena VÕS § 30 mõttes, kuivõrd sätestab, et mittetasumise korral kaotab kokkulepe tervikuna kehtivuse. Ka ei ole kostjale selge, kes on väidetava kokkuleppe osapoolteks. Tulenevalt eeltoodust palub kostja jätta hagi rahuldamata ning kohtukulud hageja kanda. esitas hageja taotluse asja arutamiseks kirjalikus menetluses. Hageja on lisanud, et ta ei nõustu kostja väidetega ning leiab, et hagi on esitatud õige kostja vastu. Seda kinnitab protokoll, millest ilmneb üheselt, et võlanõue on JN ehk kostja vastu. Nimetatud protokollis on kostja omaks võtnud, et tema eraisikuna on võlglane. Samuti leiab hageja, et kokkulepe ei kaotanud kehtivust vaid seetõttu, et kostja ei täitnud endale võetud võla tasumise kohustust. Protokolli p 5 sätestab üheselt mõistetavalt, et juhul kui kostja ei tasu makseid õigeaegselt, kaotab kehtivuse võlgnevuse vähendamise kokkulepe, mitte kokkulepe kui tervik. Hageja on seisukohal, et kokkuleppe kohaselt pidi kostja tasuma OÜ arvele 26 000 krooni. Kuna ta seda kohustust ei täitnud kaotas võla vähendamise kokkulepe kehtivuse ning nüüd nõuab hageja võla tasumist täies summas. Mõistlikke kompromissettepanekuid ei ole kostja hagejale teinud. Kohtuistungil kostja tunnistas võlgnevust summas 26 000 krooni ning jäi oma seisukohtade juurde. Kohtu põhjendused Võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 lg 1 kohaselt on võlatunnistus leping, millega tunnistatakse kohustuse olemasolu. 25.05.2005 protokolli allkirjastamisega on kostja tunnistanud võlgnevuse olemasolu OÜees ning sõlminud temaga kompromissi. Kostja ei ole oma allkirja protokollil vaidlustanud. Tulenevalt VÕS § 30 lg-st 1 on kohus seisukohal, et allkirjastatud protokoll on võlatunnistus. Võlatunnistuse punktist 4 võib järeldada, et OÜ on võlausaldaja. Võlatunnistuse punktist 5 nähtub, et kostja on tunnistanud esialgse võlasumma võlgnemist. Esialgseks võlasummaks on 90 598,25 krooni. Asjaolu, et võlasumma vähendamise kokkulepe kaotas kostja kohustuse täitmata jätmisel kehtivuse, ei tähenda, et kogu kokkulepe oleks kehtivuse kaotanud. Samuti on kohus seisukohal, et võlatunnistusest on selgelt näha, kes on lepingu pooled. Nimelt on selgesõnaliselt märgitud, et nõue on kostja vastu ning kostja peab selle nõude tasuma OÜ-le . VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. Vastavalt VÕS §-le 100 kohustuse rikkumine on võlasuhtest 2 tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 punkti 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 164 lg-le 1 võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Hagiavaldusele lisatud teatisest nõude loovutamise kohta nähtub, et OÜ on oma nõude JN vastu loovutanud hagejale. Esitatud tõendite põhjal on kostja võlgnevus hageja ees 90 598,25 krooni. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 enne eelnimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kohtukulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 60 lg-st 1 ja § 61 lg 1 p-st 1 (kuni 01.01.2006 kehtinud redaktsioonist). Hageja on tasunud riigilõivu 5 750 krooni, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele. Meelis Eerik Kohtunik 3