3-06-1660/10

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-06-1660 Otsuse kuupäev 4.detsember 2006 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi AS XXX kaebus Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 18.07.2006 maksuotsuse nr 12-5/281 peale Asja läbivaatamise kuupäev 14.november 2006 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja esindaja Tiia Kängsepp, vastustaja Maksu- ja Tolliameti esindajad Margarita Jõepere ja Piret Raag Resolutsioon Jätta AS XXX kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kagu Maksuamet (alates 01.02.2004 Lõuna maksukeskus, alates 01.07.2005 Lõuna maksu- ja tollikeskus) alustas 07.02.2001 ettekirjutuse nr 6.1-03.2/1/14-503 alusel AS XXX käibemaksu, tulumaksu ja sotsiaalmaksu arvestuse õigsuse kontrollimist ajavahemikul 01.01.1999 kuni 31.12.

1. Kuna maksuhalduril tekkis põhjendatud kahtlus, et ajavahemikul 01.01.1999 kuni 31.12.2000 on AS XXX esitanud maksuhaldurile deklaratsioonides valeandmeid ja jätnud selle kaudu riigieelarvesse tasumata tulu- ja sotsiaalmaksu, siis tegi Kagu Maksuamet Maksupettuse Uurimise Keskuse Lõuna osakonnale taotluse AS XXX suhtes kriminaalmenetluse alustamiseks. Kriminaalasja nr 01934000055 raames 26.09.2001 aadressil Kähri 4, Antsla toimunud läbiotsimisel leti ja võeti ära Vello Kängsepa märkmik, mis sisaldas AS XXX töötajatele tegelikult makstud palkade andmeid. Kriminaalasja nr 01934000055 eeluurimise käigus tuvastati, et AS XXX poolt on
2. ja 2001.aastal tehtud väljamakseid, mida ei ole kajastatud raamatupidamises ja KrK § 1481 lg 2 järgi esitati süüdistus AS XXX nõukogu liikmele Tiia Kängsepale. Süüdistuse kohaselt maksis T.Kängsepp töötajatele välislähetuses mitteviibitud aja eest põhjendamatult päevarahasid ja deklareerimata töötasusid kokku summas 548 992 krooni. Võru Maakohtu 17.10.2005 otsusega kriminaalasjas nr 1-143/2005 mõisteti T.Kängsepp õigeks kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Maksu- ja Tolliameti Lõuna Maksu- ja tollikeskus jätkas Kagu Maksuameti poolt AS-s XXX alustatud kontrolli käibe-, tulu- ja sotsiaalmaksu arvestamise ja tasumise õigsuse kohta maksustamisperioodidel 01.01.1997-31.12.2001, lähtudes Kagu Maksuameti poolt 10.05.2002 vormistatud kontrollaktist nr 4-04/140, AS XXX poolt 10.06.2002 kontrollaktile esitatud eriarvamusest ning arvesse võttes asjaolusid, millised omasid maksuasjas tähendust ja tuvastati kriminaalasja nr 0193400055 eeluurimise käigus kogutud tõendite ja antud seletuste kaudu. Maksuamet tuvastas, et AS-l XXX on jäänud arvestamata füüsilistele isikutele tehtud väljamaksetelt tulumaks summas 40 911 krooni ja sotsiaalmaks summas 53 432 krooni. AS XXX esitas 15.06.2006 revisjoniaktile eriarvamuse, millest maksuhaldur nõustus AS XXX märkusega selle kohta, et maksustamise aluseks on võetud ka Vello Kängsepa märkmikus olevad allkirjastamata summad ja muutis sellele vastavalt revisjoniaktis esitatud maksuarvestust. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 18.07.2006 maksuotsusega nr 12-5/281 kohustati AS XXX tasuma füüsilistele isikutele tehtud väljamaksetelt arvestatud tulumaksu kokku summas 18 908 krooni, s.h. 2000.aasta eest 17 270 krooni ja 2001.aasta eest 1638 krooni ning füüsilistele isikutele tehtud väljamaksetelt arvestatud sotsiaalmaksu kokku summas 30 720 krooni, s.h. 2000.aasta eest 27 849 krooni ja 2001.aasta eest 2871 krooni. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS AS XXX esitas kohtule kaebuse, milles palub tühistada Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 18.07.2006 otsus nr 12-5/
3. Kuna maksuhaldur muutis oma 15.09.2006 otsusega 12-5/319 maksusummade suurust, siis kaebuse esitaja palub tühistada vaidlustatud maksuotsus rahuldamata jäetud maksusummade osas. Kaebaja leiab, et vaidlustatud maksuotsuse koostamine kriminaalmenetluses kogutud tõendite ja antud seletuste põhjal on väär nii varasemalt läbiviidud kriminaalmenetluse kui ka haldusmenetluse tõttu. Kaebaja on seisukohal, et V.Kängsepa märkmik ei ole AS XXX raamatupidamisdokument ja sisaldab ainult valdajale arusaadavat teavet. Samuti väidab kaebaja, et maksuhaldur on revisjoniaktis ja maksuotsuses näidanud deklareerimata summad ajalises nihkes väljamaksete alusel, kuid see ei ole õige. Kaebuse esitaja ei nõustu ka väljamaksete arvestusega, sest väljamakseid on suurendatud allkirjastamata summade võrra, mis ei lange kokku märkmikus allkirjastatud summadega. Kaebaja leiab, et kuna nn „ümbrikupalkade“ maksmist kriminaalmenetluse käigus ei tuvastatud ning sisuliselt on tegemist AS XXX korduva kontrollimise ja seeläbi ebamõistliku koormamisega Lõuna maksu- ja tollikeskuse poolt. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Maksu- ja Tolliameti esindaja palub kaebuse jätta rahuldamata. Vastustaja möönab, et kaebuse tutvumisel ilmnes, et maksuhaldur on ekslikult maksuotsuses arvesse võtnud Vello Kängsepa märkmikus olevad allkirjastamata summad teatud töötajate osas. Selle tõttu Lõuna maksu- ja tollikeskus muutis oma 15.09.2006 otsusega nr 12-5/319 vaidlustatud maksuotsust nr 12-5/281 ja jättis need summad maksustamisele kuuluvate summade hulgast välja. Maksuotsuse muutmise tulemusena kuulub AS XXX poolt tasumisele tulumaksu summas 15 404 krooni ja sotsiaalmaksu summas 25 944 krooni. 2 Vastustaja väidab, et haldusmenetluses võib kasutada kriminaalmenetluses või muus menetluses kogutud tõendeid, kui haldusmenetluse seadus või maksukorralduse seadus ei välista nende tõendite lubatavust. Kriminaalasjas kogutud tõendeid võib haldusmenetluses kasutada ka siis, kui kriminaalmenetluses ei ole otsuseni jõutud. Maksuhaldur ei ole lähtunud maksuotsuse tegemisel kolmanda isiku, antud juhul T.Kängsepa käitumisest, vaid on arvestanud kontrollitava, so AS XXX kohta kogutud tõendeid. Maksuhaldur leiab, et maksusumma määramise metoodika on maksuotsuses ja selle lisades arusaadavalt kajastatud, samuti on maksusumma määramise aluseks võetud V.Kängsepa märkmikust arvandmed, milliste seotust ettevõttega tõendavad ka töötajate seletused, mida on maksuotsuses piisavalt käsitletud. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega, ära kuulanud menetlusosaliste seletused ja tunnistaja ütlused, on seisukohal, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Vaidlust ei ole nende summade osas (tulumaks summas 3504 krooni ja sotsiaalmaks summas 4776 krooni), mida Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 15.09.2006 otsusega nr 12-5/319 (tl 131-144) vähendati. Kaebuse esitaja väide, et vaidlustatud maksuotsuse koostamine on väär, kuna maksuhaldur on kasutanud kriminaalmenetluses kogutud tõendeid ja antud seletusi, on põhjendamatu. Riigikohtu halduskolleegium on oma otsuses nr 3-3-1-54-01 asunud seisukohale, et haldusmenetluses võivad tõenditeks olla ka haldusõiguserikkumise asjas või kriminaalasjas kogutud tõendid. Kriminaalasjas kogutud tõendeid võib haldusmenetluses kasutada ka siis, kui kriminaalmenetluses ei ole otsuseni jõutud. Asja materjalidest nähtuvalt on Võru Maakohtu 17.10.2005 otsusega nr 1-143/2005 Tiia Kängsepp mõistetud õigeks KrK § 1481 lg 2 järgi kuriteokoosseisu puudumise tõttu, kuna kohtumenetluse käigus audiitorfirma Ernst&Young Baltic AS poolt AS-s XXX töölähetustasude maksmise kohta teostatud raamatupidamisekspertiisi arvamust arvesse võttes jäi tasumisele kuuluv maksusumma alla süüteokoosseisuks vajalikku piiri, s.o. 500 000 krooni. Kohus on seisukohal, et kuna Võru Maakohus ei andnud hinnangut AS XXX maksuseaduste järgimise kohta töötajatele tehtud väljamaksetelt maksude arvestamise ja deklareerimise osas, siis on maksuhaldur, kaebuse esitajale maksusumma määramisel aluseks võtnud kriminaalmenetluses kogutud tõendid ja tunnistajate poolt antud seletused, õigesti. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kuna Lõuna maksu- ja tollikeskus jätkas AS-s XXX 2001.aastal alustatud revisjoni, mille tulemuste kohta koostati 22.05.2006 revisjoniakt nr 123/261 (tl 40-57) ning mille alusel tehti 18.07.2006 vaidlustatud maksuotsus, siis ei ole antud vaidluses tegemist korduva kontrollimisega, vaid lõpule on viidud varem alustatud kontroll. Kohus asub seisukohale, et maksuhalduril on õigus, lähtuvalt uurimisprintsiibist, otsustada, millist liiki tõendeid kasutada. Antud juhul on maksuhaldur analüüsinud kõiki nii maksumenetluses kui ka kriminaalmenetluses kogutud tõendeid ja leidnud õigesti, et Vello Kängsepa märkmiku puhul on tegemist usaldusväärse tõendiga, milles on kajastatud AS XXX töötajatele tegelikult tehtud suuremad väljamaksed, kui on deklareeritud maksuhaldurile ja mida kinnitavad väljamakseid saanud isikute allkirjad märkmikus. 3 Rahandusministri 27.08.1998 määruse nr 67 „Tulumaksuseadusest ja sotsiaalmaksuseadusest tulenevate õigusaktide kinnitamine“ lisa tulu- ja sotsiaalmaksu maksudeklaratsiooni vormi TSD „Märkuste“ punkt 3 kohaselt on maksudeklaratsioonil märgitud kuu väljamaksete tegemise kuu. Sama „Märkuste“ punkt 5 kohaselt peab maksudeklaratsioonil kajastuma kõigilt antud kuus tehtud väljamaksetelt arvutatud sotsiaalmaks ja kinnipeetud tulumaks, olenemata sellest, millise perioodi eest väljamaksed tehti. Seega kaebaja väide, et maksuhaldur on revisjoniaktis ja maksuotsuses näidanud deklareerimata summad ajalises nihkes – novembri palk arvestati novembris, kuid tuli deklareerida detsembris – väljamakse alusel, ei ole lähtuvalt eelnimetatud õigusaktist õige. Kohus on seisukohal, et maksuhaldur on vaidlustatud maksuotsuse tegemisel lähtunud eeltoodud õigusaktist ja lugenud Vello Kängsepa märkmikus 2000.aasta novembris allkirjastatud summad novembrikuus saadud töötasudeks, mis kuuluvad deklareerimisele novembrikuu maksudeklaratsioonis jne., õigesti. Asja materjalidest nähtuvalt nõustus maksuhaldur maksuotsuses ekslikult arvesse võetud V.Kängsepa märkmikus olevad allkirjastamata (Jaan Roop, Raivo Käsper ja Kulno Lind) summad ja muutis oma 15.09.2006 otsusega nr 12-5/319 (tl 131-144) osaliselt kaebaja poolt vaidlustatud maksuotsust, vähendades AS-le XXX tasumiseks määratud maksusummat arvestuslikult tulumaksu osas 3504 krooni võrra ja sotsiaalmaksu osas 4776 krooni võrra, lugedes Jaan Roop´i, Raivo Käsper´i ja Kulno Lind´i poolt allkirjastatuks V.Kängsepa märkmikus olevad summad ja jättes maksuarvestusest välja Margus Lindlaanele veebruaris 2001 näidatud väljamakse summas 2000, krooni, mis on saadud OÜ-lt Albo Grupp. Kohus märgib ära, et kuna OÜ Abro Grupp esitas maksuhaldurile tulu- ja sotsiaalmaksu maksudeklaratsiooni esmakordselt 2000.aasta detsembrikuu kohta, siis maksuhaldur on 2000.aasta novembrikuu maksukohustuse aluseks olevaid summasid suurendanud OÜ Abro Grupp töötajatele tehtud väljamaksete arvel õigesti. Kaebaja väide, et maksuhaldur on alusetult arvestanud Liivi Treimuthi töötasu septembrist 2000 kuni veebruarini 2001, kokku 13 000 krooni, AS XXX maksukohustuse aluseks, ei ole õige. Tunnistaja Ester Saarniit (end. Langus), kes töötas aastail 2000-2001 AS-s XXX busside koristajana, ütluste kohaselt kutsus tema Liivi Treimuthi tööle enda asendajaks, palk aga jooksis tema nimele. Tema palus, et V.Kängsepp laenaks Liivile raha ja selle raha maksis ta V.Kängsepale ise tagasi (tl 183), kuid raha laenamise juures ta ei olnud. Kohus on seisukohal, et antud asjas ei ole oluline, kes Liivi Treimuthi tööle kutsus, vaid asjaolu, et L.Treimuth töötas AS-s XXX ja sai sealt palka. Tunnistaja E.Saarniidu ütlustega ei ole tõendatud, et Liivi Treimuth AS-s XXX ei töötanud ja sealt töötasu ei saanud, sest tunnistaja E.Saarniidu ütlused on paljasõnalised ja vastuolulised L.Treimuthi enda poolt kriminaalasjas nr 01934000055 antud seletusega, kus ta väidab, et töötas töögraafiku järgi, pärast tööde teostamist täitis ta töögraafiku, kuhu kirjutas teostatud tööd ja hinnakirjast vastava hinna, kuu lõpus arvestasid E.Saarniit (Langus) või V.Kängsepp väljateenitud tasu kokku ja V.Kängsepp maksis töötasu osade kaupa, pärast raha kättesaamist kirjutas L.Treumuth V.Kängsepa märkmikusse allkirja raha saamise kohta (tl 86-87). Kohus, kontrollides nii vaidlustatud maksuotsuses kui ka muudetud otsuses maksu määramise õiguslikku alust ja metoodikat, asub seisukohale, et AS XXX kaebus muudetud tulumaksu osas summas 15 404 krooni ning sotsiaalmaksu osas summas 25 945 krooni, on põhjendamata ja selles osas rahuldamisele ei kuulu. Maare Aloe kohtunik 4 5