← Eesti

3-05-48/6

3-05-48 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise (eesistuja), Kaire Pikamäe, Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht 3. november 2006, Tallinn Haldus

§ 413lg-d 4 ja 8 on põhiseadusega vastuolus ja tuleb jätta kohaldamata.

Tegemist on sätetega, mis näevad ilma kaalutlusõiguseta ette sisuliselt lisakaristuse kohaldamise liiklusseaduse rikkumise eest. Määratud karistus materiaalses mõttes ei vasta toimepandud õigusrikkumiste ühiskonnaohtlikkusele. Rikuti põhiseaduse §-s 12 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtet, sest eelistatud olukorda seatakse korduvalt liikluseeskirju rikkunud välisriikide kodanikud, kelle juhtimisõigust ei peatata seetõttu, et nende load on välja antud välisriigi pädeva organi, mitte ARK poolt. Juhtimisõiguse peatamisel rikuti hea halduse põhimõtteid ja Euroopa Inimõiguste konventsiooni art 6 p-i 1, mille kohaselt oleks kaebuse esitajal olnud õigus osaleda asja arutamisel ARK-s. Otsuse nr 69 õigusvastasust põhjendas kaebaja lisaks järgnevalt. LS § 413 lg 8 sõnastus on ebaselge ja seda ei peaks tõlgendama isiku huvi enamkahjustaval viisil. LS § 413 lg 8 kohaldamiseks peab isikul olema kokku vähemalt viis liiklusalast rikkumist ja eelnevalt vormistatud vähemalt neli juhtimisõiguse peatamist. Kaebaja juhtimisõigust ei olnud varem peatud neljal või enamal korral. Otsus nr 69 viitab neljale kaebuse esitaja poolt toimepandud kiiruseületamisele, kuid LS § 413 lg-t 8 rakendatakse vaid juhul, kui isikul on neli või enam kehtivat karistust selliste rikkumiste eest, mille eest on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine. Kaebuse esitajal on niisuguseid rikkumisi vaid üks, seega ei olnud juhtimisõiguse peatamiseks 24 kuuks õiguslikku alust. Juhtimisõiguse peatamise otsus nr 12893 ei onud kaebaja väitel enam kehtiv, sest selle alusel määratud karistus inkorporeeriti LS § 413 lg 9 alusel juhtimisõiguse peatamise otsusesse nr 69, mille jõustumisest alates kaotas eelnev otsus kehtivuse. Kaebaja märkis ka, et kuna otsustes nähti ette juhtimisõiguse peatamine kindlaks perioodiks alates otsuste jõustumisest, ei saa, arvestades ka LS § 773 lg-t 4, juhtimisõigust peatada kauemaks kui 20.12.2005 ehk 12 kuu möödumisel otsuse nr 12893 jõustumisest 20.12.2004. Seega on vaidlustatud otsuste kehtivus lõppenud ja neid ei saa enam täitmisele pöörata. 3. Tallinna Halduskohtu 02.03.2006 otsusega rahuldati Ü.T kaebus osaliselt, tühistati Tallinna büroo 05.01.2005 juhtimisõiguse peatamise otsus nr 69 osaliselt, s.o osas, millega 2

(9)3-05-48 peatati Ü.T mootorsõiduki juhtimisõigus rohkem kui kuueks kuuks. Ülejäänud osas jäeti kaebus rahuldamata. Otsuse põhjendused olid järgmised. 1) Riigikohtu üldkogu on 25.10.2004 otsuses nr 3-4-1-10-04 ja 27.06.2005 otsuses nr 3-4-1-205 kontrollinud LS § 413 lõigete 1, 4 ja 8 kooskõla põhiseaduses sätestatud teistkordse karistamise keeluga, õigusselguse põhimõttega, õigusega olla ära kuulatud, võrdse kohtlemise põhimõttega, samuti neist sätetest tulenevate liikumisvabaduse, tegevusala, elukutse ja töökoha valiku vabaduse, ettevõtlusvabaduse ning eneseteostuse vabaduse piirangute proportsionaalsust ja perekonna hoolitsuskohustuse täitmise piirangute õigustatust, ning on asunud seisukohale,

§ 413lõiked 1, 4 ja 8 on kooskõlas eeltoodud põhimõtetega.

Ka on

  1. oktoobril 2005 jõustunud Väärteomenetluse seadustiku, karistusseadustiku ja liiklusseaduse muutmise seaduse (RT I, 2005, 40, 311) §-ga 15 LS § 413 tunnistatud kehtetuks. Juhtimisõiguse peatamist reguleerinud sätete kehtetuks tunnistamisest tulenevad rakendussätted on kehtestatud Liiklusseaduse §-s
  2. 2) Ü. T on toime pannud järgmised liiklusalased väärteod: 1) 30.01.2003 LS § 7422 lg 1 rikkumine (otsus jõustus 15.02.2003, täideti 04.02.2004); 2) 04.08.2003 LS § 7422 lg 2 rikkumine (otsus jõustus 20.08.2003, täideti 09.08.2003); 3) 12.11.2003 LS § 7422 lg 2 rikkumine (otsus jõustus 28.11.2003, täideti 30.12.2003); 4) 21.02.2004 LS § 7422 lg 2 rikkumine (15.03.2004 otsus jõustus 03.12.2004, täideti 13.01.2005); 5) 06.08.2004 LS § 7422 lg 2 rikkumine (otsus jõustus 26.09.2004, täideti 19.08.2004). 3) Otsusega nr 12893 peatati kaebaja mootorsõiduki juhtimisõigus LS § 413 lg 4 alusel 6 kuuks. Kuni 01.10.2005 kehtinud LS § 413 lg 4 kohaselt peatab juhiloa väljaandnud asutus juhtimisõiguse kuueks kuuks, kui isikut on kolmandat korda karistatud selle seaduse § 745 või § 7422 lõike 2 või 3 rikkumise eest ja selle kohta on jõustunud otsus ning karistusandmed eelmise karistuse kohta selles lõikes loetletud paragrahvide rikkumise eest ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse (edaspidi KarRS) kohaselt kustutatud. Kuna kaebajat karistati Põhja Politseiprefektuuri 15.03.2004 väärteootsusega 2314,04,005441 kolmandat korda LS § 7422 lg 2 rikkumise eest ning kaebajal olid eelnevad kehtivad karistused LS § 7422 lg 2 rikkumise eest, on otsusega nr 12893 kaebaja mootorsõiduki juhtimisõigus õigesti peatatud 6 kuuks. 4) Kuni 01.10.2005 kehtinud LS § 413 lg 8 kohaselt neljandat või enamat korda liiklusseaduse või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumise korral, millal on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine, kui liiklusseaduse või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumise kohta on jõustunud otsus ning karistusandmed eelmiste karistuste kohta ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud, peatab loa väljaandnud asutus juhtimisõiguse 24 kuuks. LS § 413 lg 8 sõnastusest tulenes, et selle sätte kohaldamiseks omab tähendust mitte liiklusalaste rikkumiste eest määratud karistuste üldine arv, vaid selliste konkreetsete rikkumiste arv, mille puhul on võimalik karistusena juhtimisõigust peatada. See tähendab,

§ 413

lg-t 8 rakendatakse juhul, kui isikul on neli või enam kehtivat karistust selliste liiklusseaduse või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumise eest, mille eest on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine. Juhtimisõiguse peatamine oli kuni 01.10.2005 kehtinud LS § 413 lg.-te 1-7 alusel ette nähtud LS §-de 745; 7417; 7419; 7420; 7421; 7430; 7431; 7422 lg 2 ja 3; 7433 ja 7435 lg 2 rikkumise eest. Vastavalt LS § 413 lg-le 2 peatab juhiloa väljaandnud asutus juhtimisõiguse üheks kuuks, kui isikut on teist korda karistatud selle seaduse § 745, § 7422 lõike 2 või 3, § 7433 või § 7435 lõike 2 rikkumise eest ja selle kohta on jõustunud otsus ning karistusandmed eelmise karistuse kohta selles 3

(9)3-05-48 lõikes loetletud paragrahvide rikkumise eest ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud. Seega tuleb LS § 413 lg 2 kohaselt juhtimisõigus peatada LS § 7422 lg 2 sätestatud rikkumise eest alles teistkordsel rikkumisel. Esmakordset LS § 7422 lg 2 rikkumist ei saa käsitleda liiklusseaduse või selle nõuete rikkumisena, mille eest on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine. Eeltoodut arvestades ei saa kaebuse esitaja poolt 04.08.2003 toime pandud LS §7422 lg 2 rikkumise eest määratud karistust arvestada, sest selle rikkumise eest ei olnud võimalik juhtimisõigust peatada. Seega on kaebuse esitaja pannud toime LS § 7422 lg 2 rikkumisi, mille eest on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine, kolmel korral: 12.11.2003, 21.02.2004 ja 06.08.
  1. Nende rikkumiste kohta on jõustunud otsused. Karistusandmed eelmiste karistuste kohta § 7422 lõike 2 rikkumise eest ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud, kuna kaebaja on enne karistusandmete kustutamise tähtaja möödumist pannud toime uusi väärtegusid, millega on kustumise tähtaeg katkenud. Tulenevalt eeltoodust puudus alus kaebaja juhtimisõiguse peatamiseks LS § 413 lg 8 alusel 24 kuuks. Kaebaja suhtes tuli kohaldada LS § 413 lg-t 4 ja peatada ta juhtimisõigus kuueks kuuks. 5) Kuigi otsus nr 69 on motiveerimisvigadega, ei kuulu see täies ulatuses tühistamisele. HMS § 58 kohaselt haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Haldusorgan jõudis lõppjäreldusena õigele seisukohale, et kaebaja juhtimisõigus tuleb peatada, kuid eksis peatamise tähtaja pikkuse määramisel. Eeltoodut arvestades tuleb otsus nr 69 tühistada osas, millega nähti ette kaebuse esitaja juhtimisõiguse peatamine pikemaks ajaks kui kuus kuud. 6) Kuna otsusega nr 69 oli kaebaja suhtes alust kohaldada LS § 413 lg-t 4 ja peatada ta juhtimisõigus kuueks kuuks, kuulub sellele kuuele kuule liitmisele LS § 413 lg 9 alusel otsusega nr 12893 määratud juhtimisõiguse peatamise tähtaja kandmata osa 5 kuud ja 15 päeva. 7) LS § 773 lg 3 sätestab, et isiku suhtes, kelle juhtimisõigus on peatatud üheks kuni kaheteistkümneks kuuks enne
  2. aasta
  3. oktoobrit kehtinud LS § 413 alusel, kehtib otsuses märgitud juhtimisõiguse peatamise tähtaeg. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
  4. Ü.T apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebused rahuldatakse täies ulatuses. Apellatsioonkaebuse põhjendused on järgmised. 1) Kuna LS § 413 lg 8 nägi juhtimisõiguse peatamise maksimaalse tähtajana ette 24 kuud, ei saanud otsusega nr 69 juhtimisõiguse peatamise tähtaegade liitmisel seda tähtaega ületada. Halduskohtul ei olnud pädevust juhtimisõiguse peatamise tähtaegu liita, nagu ta seda tegi otsuse põhjendustes. Kohtuotsus on ebaselge, sest selle resolutiivosa kohaselt pole apellandi juhtimisõigust võimalik peatada enamaks kui kuueks kuuks. 2) Kohtul puudus pädevus otsuse nr 69 osas uue juhtimisõiguse peatamise otsuse kestusega kuus kuud tegemiseks, sest juhtimisõiguse peatamise otsustamine on seadusega antud ARK pädevusse. 3) Kohus on tõlgendanud LS § 413 lg-t 8 ebaõigesti. Apellandi suhtes ei ole neli või enam korda juhtimisõiguse peatamist rakendatud, seega puudub LS § 413 sätestatud teokoosseis. 4
(9)3-05-48 4) Vaidlustatud juhtimisõiguse peatamise otsuste aluseks olnud liiklusseaduse sätted on vastuolus põhiseadusega. Sellekohaseid kaebaja väiteid on kohus hinnanud vaid osaliselt. Juhtimisõiguse peatamise seadusega sätestatud menetluskord ei taganud kaebajale Euroopa Inimõiguste konventsiooni art 6 p 1 kohast õigust olla ära kuulatud. Samuti ei taga LS § 413 õigusselgust. 5) Kohus pidi arvestama ka LS muudatuste jõustumisega alates 01.10.2005 ning asjaolu, et vaidlusaluste haldusaktide kehtivus on kohtulahendi jõustumisel lõppenud. Juhtimisõiguse peatamisel ARK otsusega enne 01.10.2005 kehtinud LS redaktsiooni alusel loetakse juhtimisõigus LS § 773 lg 4 kohaselt peatatuks mitte enam kui kaheteistkümneks kuuks arvates otsuse tegemise päevast. Seega ei kehti ükski juhtimisõiguse peatamise otsus kauem kui 12 kuud pärast otsuse tegemise päeva. Kui otsuse üle on kohtuvaidlus, pikeneb otsuse kehtivus vastavalt HKMS § 121 lg-le 5 kuni kohtuvaidluse lõpuni. Seega lõpeb otsuse nr 69 (ja sellesse inkorporeeritud otsuse nr 12893) kehtivus kohtulahendi jõustumisega käesolevas haldusasjas. TsÜS § 134 kohaselt on tähtaeg kindlaksmääratud ajavahemik, millega on seotud õiguslikud tagajärjed. Juhtimisõiguse peatamise tähtaja kulgemise algus on LS § 41 lg 6 alusel vaidlustatud otsustes üheselt määratletud – arvates otsuse tegemisest. Vastavalt LS § 41 lg-le 7 taastatakse juhtimisõigus pärast otsuse tähtaja möödumist. LS alusel tehtud juhtimisõiguse peatamise otsustes on märgitud otsuse kehtivuse alguse ja lõpu tähtaeg ning puudub õiguslik alus eelduseks, et haldusakti kehtivus kohtuvaidluse aja võrra pikeneb. Ka LS § 773 lg 4 alusel on üheselt selge, et juhtimisõigus peatatakse alates otsuses märgitud tähtajast ehk otsuse tegemisest. LS § 773 lg-t 3 ja 4 tuleb kohaldada nii, et kõigi ARK otsuste alusel hakatakse juhtimisõiguse peatamise tähtaega lugema alates otsuse tegemise päevast, reaalselt peatatud juhtimisõiguse aeg ei ole oluline. Vastupidine tõlgendus viiks selleni, et neil, kelle juhtimisõigus on peatatud enam kui 12 kuuks on seaduse alusel mõnel juhul soodsam olukord, kui neil, kelle juhtimisõiguse on peatatud väiksemaks ajaks. Kohtumenetluse ajaks on peatatud vaidlustatud haldusaktide täitmine, mitte nende kehtivus. Ka HKMS § 121 lg 3 p 1 eristab haldusakti kehtivuse peatamist haldusakti täitmise peatamisest. 6) Vastustaja ei tunnista vaidlusaluste haldusaktide kehtivuse lõppemist. Kui kohus vaidlustatud haldusakte kehtetuks ei tunnista, jätkab vastustaja nende haldusaktide täitmist. 7) Kohtuistungil märkis apellandi esindaja, et vaidlustatud haldusaktid tuleb tühistada ka sel põhjusel, et nende täitmise mõistlik aeg on käesolevas asjas tehtava kohtulahendi jõustumise ajaks lõppenud. Apellant ei ole pärast kohtuvaidluse ajal juhtimisõiguse peatamise otsuste kehtivuse peatamist toime pannud ühtegi väärtegu ja seetõttu poleks juhtimisõiguse edasine peatamine enam eesmärgipärane. 5. ARK vastuses apellatsioonkaebusele palutakse see jätta rahuldamata järgmistel vastuväidetel. 1) Vastustaja on lähtunud kaebaja juhtimisõiguse peatamise tähtaegade liitmisel LS § 413 lg-st 9, mille kohaselt liidetakse uuel juhtimisõiguse peatamise otsuse tegemisel selles ettenähtud tähtaeg eelmises otsuses ettenähtud tähtaja kandmata osaga. Kuna kaebajal oli otsuse nr 69 tegemisel 4 kehtivat liiklusalast rikkumist (esimese rikkumise puhul ei kuulu juhtimisõigus peatamisele), siis kaebaja juhtimisõigus kuulus peatamisele lähtudes LS § 413 lg-st 4 kuueks kuuks, millele tuli liita eelmise juhtimiseõiguse peatamise tähtaja kandmata osa 5 kuud ja 15 päeva. 5
(9)3-05-48 2) Kohtu õigus juhtimisõiguse peatamise otsuse osaliseks tühistamiseks tulenes HKMS § 26 lg 1 p-st 1. Otsuse nr 69 osaline muutmine ei muuda eelnevat otsust nr 12893 kehtetuks ja ei takistanud selle otsuse kohaselt kandmata jäänud juhtimisõiguse peatamise tähtaja liitmist otsusega nr 69 määratud kandmata jäetud tähtajale. 3) Kuna kohus on kaebuse rahuldanud osaliselt ja tühistanud otsuse nr 69 osas, millega peatati kaebaja juhtimisõiguse enam kui kuueks kuuks, lähtudes sellest,

§ 413

lg 2 kohaselt ei peatata isiku poolt LS § 7422 lg 2 esimese rikkumise korral juhtimisõigust, jääb vastustajale arusaamatuks apellatsioonkaebuse väide LS § 413 lg 8 ebaõige kohaldamise kohta (vt apellatsioonkaebuse refereeringu p 3). 4) Arusaamatuks jääb, milliste põhiseaduse sätetega on apellandi väitel liiklusseaduse sätted vastuolus. 5) Apellant eksib väites, et vaidlustatud haldusaktide kehtivus on kohtulahendi jõustumisel lõppenud. Haldusakti täitmise peatamine ei kõrvalda haldusakti kehtivust lõplikult, vaid üksnes lükkab ajas edasi selle täitmise. Kohtulahendi jõustumisel on vastustajal seadusest tulenev kohustus jätkata kaebaja juhtimisõiguse peatamise otsuse täitmist, arvestades peatamise otsusest maha ajaperioodi, mille vältel juba oli kaebaja juhtimisõigus reaalselt peatatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Vaidlustatud juhtimisõiguse peatamise otsuste tegemise ajal kehtinud LS § 413 lg-d 4 ja 8 sätestasid: „

(4)Juhiloa väljaandnud asutus peatab juhtimisõiguse kuueks kuuks, kui isikut on kolmandat korda karistatud käesoleva seaduse § 745 või § 7422 lõike 2 või 3 rikkumise eest ja selle kohta on jõustunud otsus ning karistusandmed eelmise karistuse kohta käesolevas lõikes loetletud paragrahvide rikkumise eest ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud.“; „
(8)Neljandat või enamat korda liiklusseaduse või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumise korral, millal on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine, kui liiklusseaduse või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumise kohta on jõustunud otsus ning karistusandmed eelmiste karistuste kohta ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud, peatab loa väljaandnud asutus juhtimisõiguse 24 kuuks.“ LS § 41 lg 6 sätestas, et juhtimisõigus peatub otsuse tegemisest arvates, ja LS § 41 lg 7 kohaselt taastati juhtimisõigus peale §-s 413 nimetatud tähtaja möödumist. Eelviidatud LS § 413 sätete alusel tehtud juhtimisõiguse peatamise otsustest tuleneva juhtimisõiguse peatamise kohaldamise jätkamist peale LS § 413 eelviidatud sätete kehtivuse lõppemist reguleerivad LS § 773 lg-d 3 ja 4 sätestavad: „
(3)Isiku suhtes, kelle juhtimisõigus on peatatud üheks kuni kaheteistkümneks kuuks enne
  1. aasta
  2. oktoobrit kehtinud liiklusseaduse § 413 alusel, kehtib otsuses märgitud juhtimisõiguse peatamise tähtaeg.“; 6
(9)3-05-48 „
(4)Isiku suhtes, kelle juhtimisõigus on peatatud pikemaks ajaks kui kaheteistkümneks kuuks enne
  1. aasta
  2. oktoobrit kehtinud liiklusseaduse § 413 alusel, loetakse juhtimisõigus peatatuks kaheteistkümneks kuuks otsuses märgitud tähtajast alates.“
  3. Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga selles,

§ 41

lg-test 6 ja 7 ning § 773 lg-st 4 tulenevalt saab juhtimisõiguse peatamise otsus kehtida üksnes otsuses märgitud juhtimisõiguse peatamise alguse kuupäevast juhtimisõiguse peatamise lõpu kuupäevani. Juhtimisõiguse peatamise otsuse sisuks ei ole juhtimisõiguse peatamine kuni teatud kuupäeva saabumiseni, vaid juhtimisõiguse peatamine LS § 413 sätestatud ajavahemikuks. Juhtimisõiguse peatamise tähtaja lõppemise kuupäev, mis vaidlustatud otsustesse on märgitud, omab informatiivset tähtsust, selgitades adressaadile, millisel kuupäeval lõpeb juhtimisõiguse peatamine, eeldusel et otsuse kehtivust ei lõpetata või ei peatata. Kui juhtimisõiguse peatamise otsust ei tühistata või ei muudeta haldusakti või kohtuotsusega, kehtib juhtimisõiguse peatamise otsus seni, kuni ajavahemik, mille vältel isiku juhtimisõigus on tegelikult peatatud, ei ületa otsuses märgitud kuude või päevade arvu või, kui juhtimisõiguse peatamise tähtaeg muutub LS § 773 lg-st 4 tulenevalt, siis viimatinimetatud sättes märgitud ajavahemiku pikkust. Seega ei ole õige apellandi väide, et juhtimisõiguse peatamise 05.01.2005 otsus nr 69, mis asendas 20.12.2004 otsuse nr 12893, hõlmates endasse ka viimatinimetatud otsuse järgi kandmata juhtimisõiguse peatamise tähtaja osa, on käesolevaks hetkeks kehtivuse kaotanud või kaotab selle käesolevas asjas tehtud kohtulahendi jõustumisel. 8. Apellant ei vaidlusta halduskohtu otsust selles osas, mis puudutab LS § 413 lg 8 tõlgendamist selliselt,

§ 413

lg 8 alusel juhtimisõiguse peatamise aluseks oleva vähemalt nelja kehtiva karistuse hulka selliste liiklusseaduse või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumiste eest, mille puhul on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine, ei saa arvata karistust LS § 7422 lg 2 esmakordse rikkumise eest, sest LS § 413 lg 2 kohaselt on juhtimisõiguse peatamine ette nähtud alles LS § 7422 lg 2 teistkordse rikkumise puhul. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga selles, et kuna apellandil oli kolm sellist rikkumist, mille eest on seadusandja ette näinud juhtimisõiguse peatamise, tuli vastustajal kohaldada tema suhtes LS § 413 lg-t 4 ja peatada mootorsõiduki juhtimisõigus kuueks kuuks. Asjakohatu on apellandi väide, et halduskohtul puudus pädevus uue juhtimisõiguse peatamise otsuse tegemiseks. Juhtimisõiguse peatamise otsuse tegemine ei olnud haldusorgani pädevuses kaalutlusõiguse alusel, vaid juhtimisõiguse peatamise kohustus ja tähtaeg tulenes seadusest. HKMS § 26 lg 1 p 1 alusel oli halduskohtul õigus tühistada juhtimisõiguse peatamise otsus osas, milles sellega määratud juhtimisõiguse peatamise tähtaeg ületas seadusega lubatut. 9. Halduskohus on õigesti märkinud, et kuna otsusega nr 69 oli kaebaja suhtes alust kohaldada LS § 413 lg-t 4 ja peatada ta juhtimisõigus kuueks kuuks, kuulub sellele kuuele kuule liitmisele LS § 413 lg 9 alusel otsusega nr 12893 määratud juhtimisõiguse peatamise tähtaja kandmata osa 5 kuud ja 15 päeva. Halduskohtu otsuse resolutiivosa tuleb koosmõjus otsuse põhjendustega järelikult mõista selliselt, et juhtimisõiguse peatamise otsuse nr 69 tühistamine puudutas üksnes otsuse nr 69 osa, millega peatati juhtimisõigus uuel alusel, mitte uuel alusel juhtimisõiguse peatamise tähtajale eelmise juhtimisõiguse peatamise otsuse kohaselt kandmata juhtimisõiguse peatamise tähtaja liitmist. 7

(9)3-05-48 Kuna juhtimisõiguse peatamise tähtaegade liitmise tulemusel kujunenud tähtaja kogupikkus jääb alla ühe aasta, on asjakohatu apellandi arutlus, kas juhtimisõiguse peatamise tähtaegade liitmisel võib tähtaja kogupikkus ületada LS § 413 lg-s 8 sätestatud juhtimisõiguse peatamise tähtaega.
  1. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi väitega, et vaidlustatud haldusaktid tuleb tühistada seepärast, et nende täitmise mõistlik aeg saab käesolevas asjas kohtulahendi jõustumise ajaks läbi. Halduskohtul on HKMS § 26 lg 1 p 1 alusel õigus tühistada üksnes õigusvastast haldusakti. Vaidlusaluste haldusaktide õiguspärasust ei mõjuta asjaolu, et apellandi taotlusel kohaldatud esialgse õiguskaitse meetme tõttu on nende haldusaktide täitmine kohtumenetluse ajaks edasi lükkunud.
  2. Apellandi väitel ei ole kohus hinnanud neid kaebuse väiteid juhtimisõiguse peatamise aluseks olnud liiklusseaduse normide põhiseadusevastasuse kohta, mis puudutas apellandile õiguse olla ära kuulatud mittetagamist juhtimisõiguse peatamise otsustamisel ning sätete ebaselgust. Halduskohus on viidanud Riigikohtu üldkogu põhiseaduslikkuse järelevalve 25.10.2004 otsusele nr 3-4-1-10-04 ja 27.06.2005 otsusele nr 3-4-1-2-05, milles on kontrollitud LS § 413 lõigete 1, 4 ja 8 kooskõla põhiseaduses sätestatud teistkordse karistamise keeluga, õigusselguse põhimõttega, õigusega olla ära kuulatud, võrdse kohtlemise põhimõttega, samuti neist sätetest tulenevate liikumisvabaduse, tegevusala, elukutse ja töökoha valiku vabaduse, ettevõtlusvabaduse ning eneseteostuse vabaduse piirangute proportsionaalsust ja perekonna hoolitsuskohustuse täitmise piirangute õigustatust. Liiklusseaduse viidatud sätete kooskõla hindamisel õigusselguse põhimõttega on Riigikohus (vt 25.10.2004 otsuse nr 3-4-1-10-04 p 24 ja 27.06.2005 otsuse nr 3-4-1-2-05 p 31) leidnud, et õigusselguse põhimõte tuleneb nõudest, et isikul peab olema mõistlik võimalus ette näha õiguslikke tagajärgi, mida tema tegevus võib kaasa tuua - isikul peab olema õigusnormidele tuginedes võimalik prognoosida avaliku võimu käitumist. Mootorsõiduki juhil on võimalik hästi ette näha, millised tagajärjed tema jaoks õigusvastase tegevusega kaasnevad, ning väärteomenetluse käigus end nende eest kaitsta. Vastavalt LS § 28 lõikele 3 on juhtimisõiguse saamise eelduseks liiklusalaste õigusaktide nõuete tundmine, juhtimisõiguse peatamine on aga üheselt ja siduvalt ette nähtud liiklusseaduse § 413 lg-tes 1-
  3. Riigikohtu 27.06.2005 otsuses nr 3-4-1-2-05 mööndi, et liiklusseaduses sel ajal sätestatud juhtimisõiguse peatamise regulatsioon takistas isiku õigeaegset taotluste ja seisukohtade esitamist juhtimisõiguse peatamist välistavate asjaolude kohta, millega on piiratud tema PS §st 14 tulenevat õigust õiglasele ja tõhusale menetlusele, mis muuhulgas sisaldab õigust olla enne otsuse tegemist ära kuulatud (vt otsuse p-d 33-36). Samas leidis Riigikohus, et riive oli proportsionaalne, kuna ta ei olnud intensiivne, sest üldjuhul ei too isiku ära kuulamata jätmine kaasa ebaõiget lahendit, ja riive tõsiduse kaalub üles avalik huvi juhtimisõiguse peatamise asjade efektiivseks menetlemiseks (vt otsuse p 37). Käesoleval juhul ei sõltu juhtimisõiguse peatamise otsuse nr 69 õiguspärasus ainuüksi asjaolust, et kaebuse esitajale ei võimaldatud enne selle otsuse tegemist esitada omapoolseid seisukohti juhtimisõiguse peatamise kohta. Kaebuse esitaja ärakuulamine ei oleks võimaldanud LS § 413 sätete alusel peatada tema juhtimisõigust lühemaks tähtajaks, kui halduskohtu apelleeritud otsusest tulenev. 8
(9)3-05-48 12. Eeltoodud põhjendustel ei anna apellatsioonkaebuse väited alust Tallinna Halduskohtu 02.03.2006 otsuse haldusasjas nr 3-05-48 muutmiseks. Seetõttu jääb apellatsioonkaebus rahuldamata. Lauri Madise Silvia Truman Kaire Pikamäe 9
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.