) § 35 lg 2 p 6 kohaselt pakkujat ei kvalifitseerita, kui pakkuja ei vasta tegutsemiseks vastavas valdkonnas õigusaktidega ettenähtud nõuetele või tema tehniline kompetents ei vasta ostja esitatud tingimustele. Pakkumiste avamisel ja ülevaatamisel 03.11.2005 fikseeriti pakkumisdokumentide olemasolu, kuid ei kontrollitud nende vastavust kutse dokumentides nõutud loetelule, millega rikuti
lg 3 sätestatud korda, sest seadus nõuab, et pakkumiste avamisel kontrollitakse esitatud dokumentide vastavust pakkumise kutse dokumentides nõutud loetelule. Pakkumise kutse dokumentide p 5.9 kohaselt peavad pakutavad mänguvahendid vastama Eestis kehtivatele Euroopa standarditele EVS-EN 1176-1177. Seega pidid pakkujad esitama vastavad sertifikaadid mänguvahendite Euroopa standarditele vastavuse tõendamiseks. Pakkumise avamise juures viibinud kaebaja esindaja kinnitusel pakkumiste avamisel sertifikaatide olemasolu ega nende kehtivust ei kontrollitud. 2
lg 2, mille kohaselt pakkujatele edastatav teave peab sisaldama edukaks tunnistatud pakkumise esitanud pakkuja nime ja selle pakkumise eelist teiste pakkumistega võrreldes. Pakkumiste avamisel puudus pakkujatel, sh kaebajal võimalus hinnata, kas teiste pakkujate dokumendid vastavad Eesti õigusaktides kehtestatud nõuetele ning kaebajal puudus võimalus anda seisukoht, kas OÜ A pakkumine on teostatav tulenevalt ettevõtte registreeringust ja/või tegevusaladest. Kaebajale ei ole seniajani tutvustatud OÜ A mänguvahendite paigaldamise viisi ega ka OÜ A poolt paigaldatavate mänguvahendite jooniseid või projekte. Riigihange oli suunatud mitte mänguvahendite ostmisele, vaid mänguväljaku ostmisele ja paigaldamisele. Pakkumiste avamisel koostatud lisast 1 nähtub pakkujate kinnitus, et pakkumises allhanget ette ei nähta. Sellest tuleneb selgelt ja ühemõtteliselt, et pakkuja peab ise ja ilma kõrvalist abi kasutamata teostama Tallinna Lauluväljaku juurde rajatava laste mänguväljaku turvaalade rajamise, heakorrastuse ja kasutuskorras mänguala üleandmise ostjale, so ehitama EhS § 2 lg 6 tähenduses. Eeltoodust järeldub jällegi, et OÜ A pidi omama edukaks pakkujaks saamiseks registreeringut majandustegevuse registris. Ostja ei saa ignoreerida ehitusseaduse (EhS) § 2 ja 3 nõudeid, kuna riigihange oli suunatud nii mänguvahendite ostmisele kui nende paigaldamisele, mis on ehitamine. Lisaks kõigele eeltoodule oli kaebaja pakkumise esitamise ajal maksuvõlglane. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja ostjana sai ja pidi pakkujate kvalifitseerimisel, pakkumiste hindamisel, vastavaks ja edukaks tunnistamisel lähtuma üksnes kehtivast pakkumise kutsest ja pakkumise kutse dokumentidest (PKD). Kaebaja ei ole pakkumise kutset ega kutse dokumente vaidlustanud.
Mänguvahendite paigaldamine ei ole ehitamine EhS tähenduses. Seetõttu ei esitanud ostja PKD-s ka majandustegevuse registris registreerituse nõuet ning selle puudumine ei ole aluseks pakkuja kvalifitseerimata jätmiseks
Isegi kui kohus peaks asuma seisukohale, et mänguvahendite paigaldamine on ehitustöö ja selle tegemiseks peab isikul olema MTR registreering, ei muuda see kolmanda isiku kvalifitseerimist ebaõigeks. Vastavalt PKD punktile 6.1.1 oli lubatud riigihankes ka allhanke kasutamine. Kaebaja väide, et OÜ A ei ole allhanget kavandanud, on vastuolus kolmanda isiku pakkumise lk-l 16 märgituga. Arusaamatu ja tegelikkusele mittevastav on kaebaja väide, mille kohaselt kinnitasid kõik kolm pakkujat (st ka kolmas isik) pakkumiste avamisel, et pakkumises allhanget ette ei nähta. Kaebaja viidatud pakkumiste avamise protokolli lisas 1 fikseeriti üksnes, kas pakkujad on esitanud PKD p 6.1.1 nõutud dokumente või mitte. Ostja ei soovinud PKD kohaselt andmeid hankelepingu täitmiseks kasutatavate allhankijate kohta. Pakkumiste avamisel kontrollitakse üksnes esitatud dokumentide olemasolu vastavalt loetelule, mitte seda, kas pakkuja on esitanud kõik kvalifitseerimiseks ja pakkumise vastavaks tunnistamiseks nõutud dokumendid. Kolmanda isiku pakkumisele lisatud maksuhalduri 31.10.2005 tõendi kohaselt ei olnud OÜ-l A maksuvõlga. OÜ K teadis, milline oli edukaks pakkujaks tunnistatud OÜ A eelis tema ees – kolmas isik sai kõige rohkem väärtuspunkte. OÜ A pakkumise edukaks tunnistamise otsust ei ole kaebaja sisuliselt vaidlustanud ega leidnud, et hinna- ja kvaliteedi hindamiskriteeriumite alusel oleks ostja omistanud väärtuspunkte ebaõigesti. Tallinna Halduskohus jättis kaebuse rahuldamata ja mõistis kaebajalt vastustaja kasuks välja 14 602,50 kr asjas kantud kohtukulude katteks. Kohus leidis, et vaidlusalused haldusaktid on õiguspärased ega riku kaebaja subjektiivseid õigusi. Kohtuotsuse põhjendused 3
lg 2 viimase lause kohaselt tuleb vaidlustus pakkumise kutse dokumentide kohta esitada enne, kui ostja avab pakkumised. OÜ K esitas vaidlustuse Riigihangete Ametile pärast eduka pakkuja väljavalimist, so peale pakkumiste avamist ostja poolt. Seega ei saa ka käesolevas kohtumenetluses vaidlustada pakkumise kutse dokumente. Kaebaja need väited, mis on sisuliselt esitatud PKD peale, jätab kohus hindamata. Juhul, kui kaebaja pidas pakkumise kutse dokumente ebaselgeteks, oli tal võimalus
lg 1 kohaselt saada selgitusi nende sisu kohta juba enne pakkumise esitamist.
lg 3 kohaselt avatud pakkumismenetluse korral peab ostja kontrollima pakkuja kvalifikatsiooni enne pakkumiste sisulist läbivaatamist.
lg 3 sätestab, et pakkumiste avamisel tehakse teatavaks pakkujate nimed, registrikoodid ja pakkujate poolt esitatud pakkumiste maksumused ning kontrollitakse esitatud dokumentide vastavust pakkumise kutse dokumentides nõutud loetelule. Pakkumiste avamise kohta koostatakse pakkumiste avamise protokoll. Käesoleval juhul on
lg 3 kohane protokoll vormistatud ning pakkujate poolt esitatud dokumentide kontrollimise tabelist (protokolli lisa) nähtub, et kontrollitud on nii pakkuja maksevõimelisust, sh maksude tasumise kohustuse täitmist kinnitavate dokumentide olemasolu kui ka kaebaja nimetatud sertifikaatide jm PKD-s nõutud dokumentide olemasolu. Õige on vastustaja seisukoht, et pakkumiste avamisel ei kontrollita dokumentide sisulist vastavust, vaid üksnes nende olemasolu. Dokumentide sisu põhjalik kontroll toimub ja saab toimuda alles pakkumiste vastavaks tunnistamisel ning pakkumiste sisuline hindamine toimub peale eeltoodud protseduuride läbimist.
lg 1 kohaselt kontrollib ostja pakkuja kvalifikatsiooni kontrollimisel, kas pakkuja majanduslik seisund ja tehniline kompetents vastavad esitatud nõuetele, kas pakkuja on maksevõimeline, kas tema suhtes pole algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlust, kas pakkuja on täitnud kõik oma kohustused riiklike ja kohalike maksude osas jne. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib ostja nõuda pakkujalt ainult tema kvalifitseerimiseks vajalikku informatsiooni ning peab arvesse võtma pakkuja õigustatud huve seoses tema ärisaladuse kaitsega. Pakkumise kutse dokumentide punktide 5.2 ja 5.3 kohaselt pidi pakkuja olema täitnud kõik maksude tasumise kohustused ja esitama selle kohta vastavad tõendid (Maksu- ja Tolliameti ning kohaliku omavalitsuse) riiklike ja kohalike maksude osas võlgnevuse puudumise kohta. Asja materjalide kohaselt on vastavate dokumentide olemasolu kontrollitud ning pakkumiste avamise protokollist nähtub, et kaebaja omapoolseid märkusi ei esitanud. Samuti nähtub asja materjalidest, et kolmanda isiku poolt pakkumisele lisatud maksuhalduri 31.10.2005 tõendi kohaselt seisuga 31.10.2005 OÜ-l A maksuvõlga ei olnud. Kaebaja poolt kohtuistungil esitatud Maksu- ja Tolliameti 13.01.2006 teatis (mille kohaselt on 02.11.2005 kolmanda isiku maksusaldo miinus 49 kr), ei tõenda maksuvõla olemasolu 31.10.2005. Vastavalt
lg-le 1 võib ostja nõuda pakkujalt tõendatust asukohamaa seaduste kohase registreeringu kohta äriregistris või erialases registris või kinnitust vastava ametivande andmise kohta. Pakkuja registreerituse kontrollimiseks esitatavad tingimused ja nõutavad dokumendid pakkumise kutses tulenesid punktist 5.8, mille kohaselt pidi pakkuja olema registreeritud vastavalt kehtivatele õigusaktidele äriregistris, mille kohta tuli esitada äriregistri kehtiva kandeotsuse B-kaardi koopia või kinnitus, et pakkuja on registreeritud asukohamaa seaduste järgi äriregistris. Asja materjalidest nähtub, et vastavate dokumentide olemasolu on kontrollitud ning 03.11.2005 protokolli ei ole kaebaja märkusi teinud. Pakkumise kutse dokumentides ei nõutud tõendi esitamist majandustegevuse registris registreerituse kohta. Kaebajal oli võimalik vaidlustada pakkumise kutse dokumente nende 4
Pakkuja tehnilisele kompetentsusele esitatavad tingimused ja nõutavad dokumendid pakkumise kutse dokumentides sisalduvad PKD punktis 5.9, mille kohaselt pidid pakutavad mänguvahendid vastama Eestis kehtivatele Euroopa standarditele EVS-EN 1176-1177, mille kohta tuli esitada vastavust tõendavad sertifikaadid; punkt 5.10 kohaselt pidi pakutavaid mänguvahendeid paigaldavatel töödejuhatajal-meistril ning töötajal(tel) olema vähemalt 2 mänguväljaku paigaldamise töökogemus, mille kohta tuli esitada töödejuhataja-meistri ja 1 töölise CV, näidata ära paigaldatud objektid, nende aadressid, maksumused ja tellijad, kus nõutav töökogemus on saadud. Asja materjalidest nähtub, et vastavate dokumentide olemasolu on kontrollitud ning 03.11.2005 protokolli kohaselt kaebaja märkusi ei esitanud. Ka PKD märgitud punktis ei nõutud majandustegevuse registri registreeringu väljatrükki, mis iseenesest saab tõendada ehitustööde tegemiseks vajaliku tehnilise kompetentsuse olemasolu. OÜ A poolt pakkumisele lisatud sertifikaadid on vastustaja poolt kohtutoimikusse esitatud, samuti on esitatud mänguvahendite kataloogid ja väljavõtted kataloogidest pakutavate mänguvahendite kohta, milles sisalduvad paigaldusjoonised. Kohtuistungil möönis kaebaja esindaja, et neil ei ole andmeid, kas mõni sertifikaat on sisuliselt mittevastav või kehtetu. Samuti ei esitatud kaebaja poolt kohtule tõendeid ega isegi väiteid, et OÜ A pakkumine ei vasta sisuliselt tehnilise kompetentsuse osas esitatud pakkumise kutse dokumentide nõuetele. Kohtumenetluses kolmanda isiku seadusjärgne esindaja seletas, et kõik nõutavad sertifikaadid olid olemas; maksuvõlg puudus ning OÜ-l A on varasem kogemus laste mänguväljakute rajamisel näiteks Tallinnas Lauliku lasteaias, Tallinna Loomaaias ja veel mitmetes lasteaedades, samuti märkis esindaja, et kunagi ei ole nõutud ehitusloa olemasolu. Kohtu hinnangul ei ole laste mänguväljakule vaidlusaluse riigihankega ostetavate mänguvahendite paigaldamine ehitamine EhS tähenduses ning õige ei ole kaebaja seisukoht, et iga ehitise puhul peab olema ehitusprojekt ja ehitusluba. Vastavalt EhS §-le 12 väikeehitise puhul neid ei nõuta. Pealegi jättis kaebaja endale võimaluse kasutada allhanget.
lg 2 kohaselt toimetatakse kõigile pakkujatele kätte kirjalik teade pakkumise edukaks tunnistamise kohta kolme tööpäeva jooksul sellekohase otsuse tegemisest. Kaebajale on vastav kirjalik teade saadetud, kuigi see ei sisaldanud selgitust edukaks tunnistatud pakkumise eeliste kohta teiste pakkumistega võrreldes. Tegemist on haldusorgani veaga, mis ei muuda vaidlusaluseid akte õigusvastasteks. Tallinna Ettevõtlusameti 04.11.2005 käskkiri nr 1-3/52 on motiveeritud, sisaldades põhjendust, miks on A OÜ pakkumine parem. Kaebaja on kohtu vahendusel saanud vaidlusaluste haldusaktidega tutvuda ning oma kaebeõigust realiseerida. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES OÜ K apellatsioonkaebuses paluti tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada ja mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja asjas kantud kohtukulud. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt rikkus kohus menetlusnorme ning tõlgendas ja kohaldas EhS ja
sätteid vääralt. Apellandi arvates pole kohus aru saanud kõnealuse riigihanke sisust, vähendades selle mahtu ainult mänguvahendite paigaldamise probleemiks, ning see viis ebaõigete järelduste tegemiseni. Apellatsioonkaebuses korratakse halduskohtule esitatud kaebuse ja selle täienduse põhjendusi ning leitakse jätkuvalt, et vastustaja ei oleks saanud mänguväljaku ostmise ja paigaldamise riigihanke läbiviimisel ignoreerida EhS §-des 2 5
nõuete vastu. Kaebaja väitel on mängurajatiste paigaldamine ja püstitamine ehitamine ehitusseaduse § 2 lg 6 tähenduses ning OÜ-d A ei oleks saanud tulenevalt
lg 2 punktist 6 kvalifitseerida, kuna ta ei vasta tegutsemiseks vastavas valdkonnas õigusaktidega ettenähtud nõuetele – puudub EhS § 41 lg 1 p 1 ettenähtud majandustegevuse registreering. Seega väidab kaebaja sisuliselt, et ostja ei võinud kvalifitseerida pakkujat, kes ei omanud MTR registreeringut ning et ostja pole pakkujate kvalifikatsiooni tegelikult kontrollinud. Ringkonnakohus kaebaja seisukohta ei jaga ning leiab, et käesolevas vaidluses ei ole asjaolul, kas mängurajatiste paigaldamine ja püstitamine on ehitamine või mitte, õiguslikku tähendust.
lg 1 nimetab, mida peab ostja pakkuja kvalifikatsiooni kontrollimisel kindlasti kontrollima (majanduslikku seisundit ja tehnilist kompetentsi); § 24 lg 1 p 15 sätestab, et avatud pakkumismenetluse korral peavad PKD-s sisalduma pakkujate kvalifitseerimise tingimused ning märge informatsiooni ja dokumentide kohta, mis tuleb pakkumisele lisada pakkujate kvalifikatsiooni hindamiseks; § 32 annab ostjale õiguse nõuda pakkujalt tõendust registreerituse kohta äri- või erialases registris. Eeltoodust järeldub, et ostja peab pakkujate kvalifitseerimisel juhinduma pakkujate kvalifitseerimiseks pakkumise kutses ja pakkumise kutse dokumentides sätestatud majanduslikule seisundile ja tehnilisele kompetentsusele püstitatud nõuetest ega saa kontrollida nende tingimuste täitmist, mida pakkumise kutses või PKD-s ei sisaldu. Vaidlusaluses riigihankes on pakkuja majanduslikule seisundile esitatavad tingimused ja nõutavad dokumendid sätestatud PKD punktides 5.1-5.7, pakkuja registreerituse kontrollimiseks esitatavad tingimused ja nõutavad dokumendid punktis 5.8 ning pakkuja tehnilisele kompetentsusele esitatavad tingimused ja nõutavad dokumendid punktides 5.9-5.10. Nimetatud punktides nõutavad tingimused ja dokumendid ei sisalda pakkuja MTR registreeringu nõuet ning seda põhjusel, et vastustaja väitel ei käsitlenud ostja riigihanke objektiks olevat tegevust (3000 m2 suurusele mänguväljakule laste mänguvahendite ostmist ja paigaldamist) ehitustööna. Seega ei olnud ostjal võimalik pakkujate kvalifitseerimisel kontrollida nende registreeringut MTR-s. Väitega, et MTR registreeringu puudumine välistab pakkuja kvalifitseerimise tingimustele vastavaks tunnistamise, on apellant sisuliselt vaidlustanud pakkumise kutse dokumente. Õige on kohtu seisukoht, et pärast pakkumiste avamist ei saa enam pakkumise kutse dokumente vaidlustada. Kui kaebaja leidis, et riigihanke objektiks on ehitustöö, siis oleks pidanud taotlema ostjalt ehitusettevõtjaks olemise nõude sisseviimist pakkumise kutse dokumentidesse ning esitama vaidlustuse PKD kohta enne ostja poolt pakkumiste avamist (
Et vastustaja on pakkujate kvalifikatsiooni kontrollinud, tõendab muuhulgas ka asjaolu, et pakkuja K jäeti kvalifitseerimata PKD punktides 5.9 ja 6.1.6 nõutud dokumentide puudumise tõttu. PKD-st ei tulene samuti, et ostja oleks pakkujatelt soovinud ja pakkujatel oleks olnud kohustus esitada ehitusprojekt. Selliseks ehitusprojektiks ei ole PKD punktis 6.1.2 nõutud eskiisjoonis, nagu ekslikult leiab apellant. Vastustaja selgituse kohaselt eskiisjoonise nõue PKD punktis 6.1.2 pidi näitama pakkuja nägemust, kuidas ta mänguvahendid ettenähtud territooriumile 7
lõikele 1 ja PKD punktile 10.1 õigus saada ostjalt selgitusi pakkumise kutse ja PKD sisu kohta. Apellant väidab ebaõige olevat kohtuotsuse motiveeriva osa lause: “Samuti vaatamata eelpoolvõetud seisukohtadele ei saaks lugeda riigihanke tulemusi ebaseaduslikuks, kuna kaebaja jättis pakkumist tehes endale võimaluse kasutada allhanget pakkumise kutse dokumentides p.-st 6.6.1 (tlk 145 kinnitus)“. Nimetatud lausest tuleb aru saada selliselt, et kohtu järelduste kohaselt isegi juhul, kui ostetavate mänguvahendite paigaldamine on käsitatav ehitustööna, nagu väidab kaebaja, ei ole vaidlusalused haldusaktid õigusvastased ja seda põhjusel, et PKD võimaldab pakkujal kasutada tööde teostamisel allhanget ning kolmas isik ongi sellise võimaluse kasutamisest teada andnud. Ringkonnakohtu hinnangul asjaolu, et kohtuotsuse nimetatud lauses on kolmanda isiku asemel ekslikult märgitud kaebaja, ei ole selline menetlusnormide rikkumine, mis tooks kaasa kohtuotsuse muutmise või tühistamise. Apellandi väitel rikkus kohus menetlusnorme sellega, et ei rahuldanud tema taotlust vastustajalt täiendavate dokumentide nõudes. Ringkonnakohus apellandi seisukohta ei jaga ja leiab, et halduskohtus jättis õigesti rahuldamata kaebaja taotluse kolmanda isiku pakkumise kõigi dokumentide asja juurde võtmiseks. TsMS § 238 lg 1 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsus. HKMS § 15 lg 3 sätestab, et kaebaja on kohustatud oma väiteid vastavate tõenditega põhjendama ning samast sättest tuleneb, et kohus kogub tõendeid, mis menetlusosalise väiteid või vastuväiteid kinnitavad või ümber lükkavad. Käesoleval juhul nähtub kohtuistungi protokollist, et kaebaja, esitades halduskohtule taotluse nõuda vastustajalt välja OÜ A pakkumise dokumendid terves ulatuses, ei selgitanud, millise konkreetse dokumendi olemasolus ta kahtleb ja mida soovib puuduoleva dokumendiga tõendada. Halduskohtule omase uurimisprintsiibi rakendamine ei tähenda, et halduskohus peaks koguma ja võtma asja juurde ka asjasse puutumatud tõendid. Apellant märgib õigesti, et pakkuja kvalifitseerimiseks pidi ostja muuhulgas kontrollima, kas pakkuja on täitnud kõik kohustused riigi- ja kohalike maksude osas. PKD punktid 5.2 ja 5.3 nägid ette, et maksuvõlgade puudumise tõendamiseks tuleb esitada maksuameti tõendi, mis ei ole vanem kui 14 kalendripäeva enne pakkumise esitamise tähtpäeva. Vaidlust ei ole selle üle, et kolmanda isiku pakkumine sisaldas Maksu- ja Tolliameti Lääne Maksu- ja tollikeskuse Rapla maksu- ja tollibüroo poolt 31.10.2005 antud tõendit, mille kohaselt puudus OÜ-l A maksuvõlg. Seega puudus ostjal alus jätta kolmas isik kvalifitseerimata maksuvõla olemasolu põhjendusega. Vastuseks apellandi väitele, et vastavalt maksuameti 13.01.2006 tõendile oli kolmandal isikul 02.11.2005.a 49 kr suurune intressivõlg, märgib ringkonnakohus, et vastavalt maksukorralduse seaduse § 14 lg-le väljastab maksuhaldur tõendi maksuvõlgade puudumise kohta ka juhul, kui maksukohustuslase maksuvõlg kõikide sama maksuhalduri poolt hallatavate maksude puhul ei ületa 100 kr. Eeltoodu alusel on kohus õigesti leidnud, et kolmandal isikul 03.11.2005 maksuvõla olemasolu ei ole tõendamist leidnud. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, on vastustajal HKMS § 92 lg 1 alusel õigus menetluskulude hüvitamisele. Esitatud kuludokumentide kohaselt seisneb vastustaja menetluskulu õigusabikulus summas 15 418, 70 kr. Õigusabikulude eest tasumist kinnitab AS Advokaadibüroo A. P 10.10.2006 õiend. Ringkonnakohus leiab, et tegemist on vajaliku ja põhjendatud menetluskuluga ning kaebajal tuleb see vastustajale hüvitada. 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.