Obsah (4)
§ 19§ 23§ 2§ 24KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Viive Ligi, liikmed Lauri Madise ja Lilianne Aasma Otsuse tegemise aeg ja koht 13. oktoober 2006, Tallinn Haldusa
) § 19 kohaselt tuleb K.A enne ehitusprojekti koostamist võtta kohalikust omavalitsusest projekteerimistingimused. 3-06-840 K.A esitas Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumajale kaebuse, milles palus teha Valjala Vallavalitsusele ettekirjutus ehitusloa väljastamiseks K.Ae temale kuuluva x maakonna x valla x külas asuva x jahimaja hoone elamuks rekonstrueerimiseks. K.Au esitas Valjala VV-le kirjaliku selgituse, et
§ 19kohaselt on projekteerimistingimused kohustuslikud vaid uue elamu püstitamiseks.
Sellele kirjale vallavalitsus ei reageerinud. Kaebaja on seisukohal, et vallavalitsuse tegevus ei ole kooskõlas seadusega. Vallavalitsus arutas ehitusloa taotlust pärast
§ 23
lg-s 8 sätestatud 20-päevase tähtaja möödumist ning ehitusloa andmisest keelduti alusetult.
§ 19
kehtestab projekteerimistingimuste aluseks võtmise nõude vaid uue ehitise püstitamiseks koostatava ehitusprojekti korral. 25.05.2006 toimunud kohtuistungil esitas kaebaja esindaja täiendava taotluse: tunnistada, et alates 07.04.2006 on Valjala Vallavalitsuse poolt K.Ae Saare maakonna x valla x külas asuva ning K.A kuuluva hoone elamuks rekonstrueerimiseks ehitusloa mitteväljastamine õigusvastane. Vallavalitsus pidi
§ 23
lg 8 kohaselt väljastama kaebajale ehitusloa hoone rekonstrueerimiseks hiljemalt 06.04.2006 (20. päev arvates 17.03.2006). Seetõttu on alates 07.04.2006 Valjala Vallavalitsuse poolt talle ehitusloa mitteväljastamine õigusvastane. Valjala Vallavalitsus kaebusega ei nõustunud. Tallinna Halduskohtu 02.06.2006 kohtuotsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohus leidis, et tulenevalt
§-st 19 ja Valjala valla ehitusmääruse §-st 2 on ehitustegevuseks, mis kuulub vallavalitsusega kooskõlastamisele, muuhulgas ka ehitise rekonstrueerimine ning vallavalitsusel on õigus enne ehitamise (rekonstrueerimise) alustamist määrata projekteerimistingimused. Valjala VV leidis õigesti, et enne ehitusprojekti koostamist tuli kohalikust omavalitsusest nõuda ehitusprojekti alustena projekteerimistingimused, et vallavalitsus saaks määrata kindlaks osa x mõisa abihoone uuendamisele esitatavatest nõuetest. K.A puudub õiguslik alus nõuda vastustajalt viivitamatut ehitusloa väljaandmist.
§ 19
lg 1 ei välista projekteerimistingimuste nõuet muudel juhtudel kui ehitise püstitamine ning sama paragrahvi 3. lõige annab omavalitsusorganile õigustuse määrata oma korraldusega projekteerimistingimused ka ehitisele, mida hakatakse rekonstrueerima. Kuna vallavalitsus käitus K.A ehitusluba mitte väljastades ja talle projekteerimistingimuste taotlemise ettepanekut tehes õiguspäraselt, siis on alusetu ka kaebaja teine nõue tuvastada, et alates 07.04.2006 on K.A hoone elamuks rekonstrueerimiseks ehitusloa mitteväljastamine õigusvastane. Kohus jättis rahuldamata Valjala VV taotluse õigusabikulude väljamõistmiseks, leides, et vald oleks võinud käesolevas vaidluses hakkama saada kõrvalise õigusabita. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES Apellatsioonkaebuses palub K.A tühistada Tallinna Halduskohtu otsus ja kaebus rahuldada. Apellant ei nõustu halduskohtuga selles, et
§ 19
lg 1 ja 3 tuleneb projekteerimistingimuste taotlemise ja ehitusprojekti koostamisel aluseks võtmise kohustus igasuguse ehitusprojekti koostamise korral. Tulenevalt
§ 19
lg-test 1 ja 2 on projekteerimistingimused kohustuslikuks aluseks üksnes ehitise püstitamiseks koostatava ehitusprojekti koostamisel detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral. Sama paragrahvi lõikes 3 on antud projekteerimistingimuste legaaldefinitsioon ning määratud nende väljastamise kord.
§-s 19 ei ole sätestatud, et projekteerimistingimused on kohustuslikud teiste ehitusprojektide koostamise alusena. Apellant nõustub halduskohtuga, et
§ 19
lg 1 ei välista projekteerimistingimuste nõudmist ehitise laiendamiseks või rekonstrueerimiseks koostatava ehitusprojekti lähtealusena ja et
§ 19
lg-st 3 ei nähtu, et projekteerimistingimused ei võiks olla lähteandmeteks laiendamis- ja rekonstrueerimisprojektide koostamise korral. Kuid ei saa teha järeldust, et
§ 19oleks 2
(5)3-06-840 kehtestatud projekteerimistingimuste kohustuslikkus laiendamis- ja rekonstrueerimisprojektide koostamise alusena. Valjala Vallavolikogul puudus õiguslik alus näha valla ehitusmääruses ette, et vallavalitsusel on õigus nõuda ehitise rekonstrueerimiseks koostatava ehitusprojekti koostamiseks projekteerimistingimuste aluseks võtmist ja nende eelnevat taotlemist. Valjala valla ehitusmääruse § 2 on selles osas vastuolus seadusega. Apellant leiab, et Valjala VV keeldumine ehitusloa väljastamisest ei oleks õiguspärane isegi juhul, kui eeldada, et vallavalitsusel oli õiguslik alus nõuda kaebuse esitajalt eelnevat projekteerimistingimuste taotlemist. Vallavalitsuse 07.04.2006 vastusest kaebaja ehitusloa taotlusele ega 06.04.2006 istungi protokollist ei nähtu, et vallavalitsusel oleks olnud sisulisi etteheiteid ehitusprojektile. Vallavalitsus põhjendas ehitusloa väljastamisest keeldumist üksnes projekteerimistingimuste puudumisega. Vastustaja märkis, et maa-ala, millel hoone asub, on kavandatud üldkasutatavate hoonete maaks. Planeeringu koostamise ajal oli hoone peremehetu ning vallavalitsus lähtus planeeringu koostamisel oma kavatsusest hoone hõivata, käesoleval ajal ei ole see enam võimalik. Valjala Vallavalitsus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
§ 2
lg 6 p 1 ja 3 kohaselt on ehitamine nii ehitise püstitamine kui ka ehitise rekonstrueerimine. Sama paragrahvi lg 8 kohaselt on ehitise rekonstrueerimine ehitise piirdekonstruktsioonide muutmine ning kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmine ja asendamine. Vastustaja leiab, et
§ 19
lg 1 p 1 tuleb tõlgendada selliselt, et ka ehitise rekonstrueerimise puhul on nõutav kohaliku omavalitsuse poolt eelnev projekteerimistingimuste, s.o ehitise arhitektuursete ja ehituslike tingimuste väljastamine. Seda eriti käesoleval juhul, kui rekonstrueerimine on niivõrd ulatuslik, et selle tulemuseks on ehitise kasutusotstarbe muutus. Valjala valla ehitusmääruse § 2 lg 1 p 3 kohaselt on ehitise rekonstrueerimine ehitustegevus, mis kuulub vallavalitsusega kooskõlastamisele. Halduskohus on õigesti märkinud, et kaebaja on jätnud tähelepanuta
§ 19
lg 3, mis annab omavalitsusorganile õigustuse määrata oma korraldusega projekteerimistingimused mitte ainult ehitamise püstitamist käsitlevatele projektidele, vaid ka näiteks ehitistele, mida hakatakse rekonstrueerima.
§ 19
lg 4 alusel kehtestatud Valjala valla ehitusmääruse § 2 ei ole seadusega vastuolus.
§ 19
lg 3 kohaselt lähtutakse projekteerimistingimuste koostamisel üldplaneeringust selle olemasolu korral. Valjala Vallavolikogu 21.06.2005 otsusega nr 15 vastu võetud üldplaneeringu kohaselt on K.Ae kuuluv ehitis maa-alal, mis on kavandatud üldkasutatavate hoonete maaks. Sinna ei ole kavandatud elamuehitust. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Käesolevas asjas käib vaidlus selle üle, kas vald peab kaebajale ehitusloa väljastama või ilmnesid ehitusloa taotluse menetluses sellised asjaolud, mis taotluse positiivse lahendamise välistasid. Vallavalitsuse 07.04.2006 kiri on käsitletav ehitusloa väljastamisest keeldumisena. Seega oli isiku taotlusega alanud haldusmenetlus lõppenud taotletud haldusakti väljaandmisest keeldumisega, mis samuti on haldusakt (HMS § 43 lg 2). Kuna projekteerimistingimuste väljastamine on üks osa ehitusloa taotluse menetlusest, ei ole asja õigeks lahendamiseks määrav seisukoht projekteerimistingimuste eelneva taotlemise vajalikkusest või kohustuslikkusest. Lähtuda tuleb sellest, kas ehitusloa väljastamisest keeldumiseks esines mõni
§ 24lg 1 sätestatud alus.
Kuna
§ 19
lg 1 sätestab projekteerimistingimuste kohustuslikkuse üksnes ehitise püstitamise korral, ei ole käesoleval juhul vallavalitsuse keeldumine ehitusloa väljastamisest viitega projekteerimistingimuste puudumisele põhjendatud. Kaebaja ei soovinud ehitist püstitada vaid rekonstrueerida. 3
(5)3-06-840 Vallavalitsus on kohtumenetluses selgitanud, et kaebajale pole ehitusloa väljastamine võimalik seetõttu, et tegemist on abihoone ümberehitamisega elamuks ning valla poolt menetletavas üldplaneeringus on nimetatud maa-ala ette nähtud üldiseks kasutamiseks. Seepärast kontrollib ringkonnakohus, kas vallavalitsusel esines seaduslik alus ehitusloa väljastamisest keeldumiseks seoses sellega, et ehitise kasutamise sihtotstarvet kavatseti ehitamise käigus muuta. Maaüksus, millel asub kaebajale kuuluv abihoone, on reformimata. Kaebaja esitas küll peale hoone omandamist maa ostueesõigusega erastamise taotluse, kuid maa erastamise menetlus on veel pooleli. Maakatastriseaduse § 20 lg 7 kohaselt kehtib õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamisel või ostueesõigusega erastamisel sama seaduse § 18
- lõikes nimetatud kavade puudumisel katastriüksuse ja tema koostisosade senine sihtotstarve. Maakatastriseaduse § 18 lg 2 sätestab: „Planeerimisseaduses sätestatud detailplaneeringu koostamise kohustuse korral määrab kohalik omavalitsus katastriüksuse sihtotstarbe kehtestatud detailplaneeringu alusel.“ Käesoleval juhul ei ole tegemist detailplaneeringu koostamise kohustusega maaga. Ringkonnakohtul puuduvad andmed maaüksuse, millel asub rekonstrueeritav ehitis, senise sihtotstarbe kohta, kuid arvestades seda, et maaüksusel ei asu ega ole kunagi asunud elamut, ei ole tegemist elamumaaga (vt Vabariigi Valitsuse 24.01.1995 määrusega nr 36 kehtestatud „Katastriüksuse sihtotstarvete liikide ja nende määramise alused“). Seega tuleb selleks, et sellisele maaüksusele määratud sihtotstarve vastaks maaüksuse tegeliku kasutamise otstarbele, muuta katastriüksuse sihtotstarvet. Maakatastriseaduse § 18 lg 5 sätestab „Kui ehitise või selle osa kasutamise otstarbe muutmisega kaasneb ehitamine, mis ei too kaasa detailplaneeringu koostamise kohustust, määrab kohalik omavalitsus katastriüksuse sihtotstarbe või sihtotstarbed ehitusseaduse kohases ehitusloas või kirjalikus nõusolekus nimetatud ehitise kasutamise otstarbe või otstarvete alusel.“ Sama paragrahvi
- lõige täpsustab: „Planeerimisseaduse kohase detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral määrab kohalik omavalitsus katastriüksuse sihtotstarbe planeerimisseaduse kohase üldplaneeringu alusel. Üldplaneeringu puudumise korral määrab katastriüksuse sihtotstarbe kohaliku omavalitsuse volikogu.“ Ehkki Valjala valla üldplaneering on menetluses, ei ole seda veel kehtestatud ning planeerimisseaduse kohane üldplaneering seega puudub. Eelnevalt viidatud maakatastriseaduse sätetest selgub, et vallavalitsusel puudus antud juhul pädevus maaüksuse sihtotstarbe muutmiseks, sest küsimus on volikogu ainupädevuses. Seega ei saanud nimetatud küsimust lahendada ehitusloa taotluse menetluses ning kaebaja oleks pidanud eelnevalt saavutama maaüksuse sihtotstarbe muutmise volikogu poolt. Ehitusseaduse § 24 lg 1 p 1 kohaselt keeldutakse ehitusloa väljastamisest kui ehitusprojekt ei vasta ehitusprojektile esitatavatele nõuetele või ehitusprojekti koostamise lähteandmetele, sealhulgas kehtestatud detailplaneeringule või projekteerimistingimustele. Ringkonnakohtu hinnangul ei vasta kaebaja poolt esitatud ehitusprojekt selle koostamise lähteandmetele, sest maaüksuse sihtotstarve ning ehitatava hoone sihtotstarve ei haaku. Maakatastriseaduse § 18 lg-test 5 ja 6 tuleneb, et maaüksuse sihtotstarve peab ehitusloa väljastamisel olema vastavuses ehitise kasutamise otstarbega. Eelnevast selgub ka, miks on ehitusloa taotlejale oluline eelnevalt taotleda projekteerimistingimuste väljastamist. Kuna projekteerimistingimused on eelhaldusaktiks, millega määratakse siduvalt kindlaks need alused, millest tuleb lähtuda ehitusprojekti koostamisel (vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-3-1-28-06), on väljastatud projekteerimistingimuste alusel koostatud ehitusprojekti puhul väiksem risk, et kohaliku omavalitsuse poolt esitatavad seaduslikud nõuded jäävad ehitusprojekti koostamisel tähelepanuta ja ehitusprojekti koostamise kulu osutub asjatuks. Eeltoodust tulenevalt on vallavalitsuse seisukoht, et ehitusloa väljastamine ei ole võimalik, lõppjärelduses õige ning seega ei kuulu esitatud kaebus rahuldamisele. 4
(5)3-06-840 Halduskohtu otsuse põhjendusi tuleb muuta, asendades need käesoleva kohtuotsuse põhjendustega. Lõppjärelduses on kohtuotsus õige. Järgnevalt tuleb lahendada menetluskulude küsimus. Kaebaja taotles halduskohtus 10 500 krooni õigusabikulude hüvitamist, taotlus jäi rahuldamata seoses kaebuse rahuldamata jätmisega. Valjala Vallavalitsuse taotlus õigusabikulude hüvitamiseks esimese astme kohtu menetluses summas 5 900 krooni jäeti rahuldamata põhjendusega, et käesoleva vaidluse iseloom, keerukus, vastaspoole tegevus ega muud asjaolud ei tinginud kõrvalise õigusabi kasutamist ning õigusabikulud ei ole seetõttu põhjendatud. Ringkonnakohtu menetluses taotleb Valjala Vallavalitsus 5 310 krooni õigusabikulude hüvitamist. Õigusabi seisnes vastuse koostamises apellatsioonkaebusele, kohtuistungiks valmistumises ning kohtuistungist osavõtus. Ehituslubade väljastamine on vallavalitsuse igapäevaste ülesannete lahendamise hulka kuuluv tegevus, milles vallavalitsuse spetsialistid peaksid olema kompetentsed otsustusi tegema. Käesolev vaidlus taandus üksnes õige seadusesätte leidmisele ja kohaldamisele ning seega on tegemist küsimusega, milles valla ametnikel ei peaks ka kohtus esinemiseks kõrvalist õigusabi vaja olema. Seepärast jätab ringkonnakohus HKMS § 93 lg 5 alusel vallavalitsuse menetluskulud kaebajalt välja mõistmata kui mittevajalikud ja põhjendamatud. Viive Ligi Lauri Madise Lilianne Aasma 5
(5)