1 järgi asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
l kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning lg. 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.
2 kohaselt, kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud selle tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
1 p.-de l ja 6 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega on põhjendatud hageja nõue rahuldada põhinõude osas summas 593 krooni. Viivist saab nõuda vaid rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel ja tingimusel, et summa on muutnud sissenõutavaks. Kostjal on tasumata kaks osamakset summas 593 krooni. Viimase makse tasumise tähtaeg oli 15.09.2004.a. Hagi on esitatud kaks aastat hiljem, aga viivist on arvestatud seisuga 05.10.2006.a.
1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi (viivist) seaduses sätestatud suuruseni.
kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda viivist rohkem kui
§-s 94 sätestatud suuruses. Sama paragrahvi lõige 2 välistab poolte vahel sõlmitud järelmaksulepingu p.2.2 sätestatu, et viivise tekkimisel kuulub see tasumisele esmajärjekorras. Seega on viidatud lepingusäte vastuolus seadusega. Poolte vahel sõlmitud järelmaksumüügilepingu p. 3.2. sätestab, “kui ostja hilineb kas või ühe osamakse tasumisel üle viie päeva, on müüjal õigus kaup tagasi võtta või leping ennetähtaegselt lõpetada ja nõuda kõigi osamaksete ennetähtaegset tasumist”. Hageja pole põhjendanud, miks hagi on esitatud nõude sissenõutavaks muutumisest paar aastat hiljem . Sellega on põhjendamatult suurendanud viivist, mis on kujunenud ebamõistlikult suureks suhtes põhivõlaga. Põhinõudest mitmekordselt suurem viivis on vastuolus hea usu põhimõttega, olles käsitletav hõlptulu allikana müüjale vähemalt seitsmekordses ulatuses. Kuna viivise suurus võib pikaajalise võlgnevuse puhul iseäranis suureks kujuneda, on seadusega kohtule antud võimalus viivist teatud tingimustel alandada. Riigikohus on leidnud, et viivis väljendab minimaalset eeldatavat kahju hüvitamise nõuet, mida võib raha maksmisega viivitamise korral alati nõuda, sõltumata tegelikust kahjust. Hageja pole selgitanud, kas ja milline on võlgniku viivitamisest ilmselgelt tulenenud kahju. Kohus, kaalunud hageja kui äriühingu ja ostja kui tarbija suhteid, asus seisukohale, et järelmaksumüügilepingu sõlmimisel ei pruukinud tarbija viivise kohta sätestatu tagajärgi koheselt mõista, mistõttu põhinõuet mitmekordselt ületav viivise väljamõistmine kahjustaks tarbija huve. 2 Neil asjaoludel ja lähtuvalt Riigikohtu praktikast (3-2-1-1-98, 3-2-1-80-99, 3-2-1-15-01, 32-1-108-02, 3-2-1-146-02, 3-2-1-72-05, 3-2-1-78-05, 3-2-1-92-05) kohus alandab nõutava viivise summat põhivõla summani ja rahuldab hagi osaliselt, summas 593 krooni põhivõla ja 593 krooni viiviste katteks. TsMS § 434 kohaselt kohtuotsus on kohtumenetluse tulemusena Eesti Vabariigi nimel tehtud kohtulahend, millega asi otsustatakse sisuliselt. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuväliseid kulusid esitatud ei ole. TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu, millest 250 krooni on põhjendatud kostjalt kohtukuluna välja mõista. TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kohus kohaldas
MS § 144, § 147, § 162, § 404, § 441 lg. 1, § 442, § 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik /allkiri/ S.Tooming Ärakiri õige Nooremreferent I.Golubev Kohtuotsus jõustus 19. detsembril 2006.a Nooremreferent I.Golubev 3 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.