MÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Oliver Kask ja Ruth Virkus Määruse tegemise aeg ja koht 12.detsember 2006, Tallinn Haldusasja number 3-06-1387 Haldusasi S.Ii kaebus Pärnu Vangla tegevusele Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 20.novembri 2006 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus S.Ii määruskaebus Menetlusosalised Kaebuse esitaja S.I RESOLUTSIOON
- Rahuldada S.Ii määruskaebus.
- Tühistada Tallinna Halduskohtu 20.novembri 2006 määrus ja saata asi samale halduskohtule asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise jätkamiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- S.I esitas 12.juulil 2006 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus mõista Pärnu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamiseks välja 70 000 krooni. Kaebuse väidete kohaselt tekitati kaebajale kahju sellega, et 1.juunil 2006 ei võimaldatud tal helistada kohtusse, 26.juunil 2006 ei peetud põhjendatuks vangla kauplusest kalkulaatori, kaabli ja kõrvaklappide harupesa ostmist ning 27.juunil 2006 keelduti tellimuse vastuvõtmisest.
- Tallinna Halduskohtu 16.oktoobri 2006 määrusega jäeti kaebaja taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata, kaebus jäeti käiguta ning kaebajale anti puuduste kõrvaldamiseks aega 15 päeva määruse kättesaamisest arvates. Määruse kohaselt tuli kaebajal täpsustada kahju tekkimisega seonduvaid asjaolusid ja tasuda riigilõiv 3 % taotletavast summast. 3-06-1387 Kaebaja vastas halduskohtule 20.oktoobril 2006, palus uuesti end vabastada riigilõivu tasumisest ja esitas taotluse riigi õigusabi saamiseks.
- Tallinna Halduskohtu 26.oktoobri 2006 määrusega jäeti riigi õigusabi taotlus rahuldamata, kaebus jäeti uuesti käiguta ning kaebajale anti puuduste kõrvaldamiseks aega 15 päeva määruse kättesaamisest arvates. Määruse põhjendustes märgiti, et riigilõivu tasumise küsimus on 16.oktoobri 2006 määrusega lahendatud ning riigilõiv tuleb tasuda. 16.oktoobri 2006 määrusele küll vastati, kuid mitte sisuliselt, mistõttu tuleb vastata uuesti. Taotlus riigi õigusabi saamiseks jääb riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 punktide 1 ja 6 alusel rahuldamata. Mittevaralise kahju hüvitamise asjas ei esine tungivat avalikku huvi ning õigusabi ei ole ka sisuliselt vajalik, sest kaebuse asjaolusid on kaebajal võimalik selgitada ja täpsustada oma sõnadega. Kaebaja saatis 6.novembril 2006 halduskohtule avalduse (kohtutoimiku lk 53) ja kaebuse (kohtutoimiku lk 76-81). Avalduses märgitakse: „Palun teid, asjas 3-06-1387 tühistada, kus ma palun moraalse kahju eest Pärnu Vanglalt 70 000 EEK. Palun teid, võtta läbivaatamisele uuesti minu kaebus kohtusse ja saata mulle teade, millise numbriga on asi.“ Kaebuses palutakse: 1) tunnistada kehtetuks ja seadusevastaseks Pärnu Vangla 22.juuni 2006 vastus 1.juunil 2006 helistamise mittevõimaldamise kohta esitatud kaebusele; 26.juuni 2006 vastus, milles ei peetud kalkulaatori ostmist vangla kauplusest põhjendatuks; 26.juuni 2006 vastus, milles ei lubatud osta vangla kauplusest kaablit ja kõrvaklapi harupesa; 2) teha Pärnu Vanglale ettekirjutused, et kaebajale müüdaks selleks ettenähtud korda järgides varem tellitud toiduaineid ja kaupu, ning et talle müüdaks vangla kaupluse kaudu kalkulaator, kaabel, kõrvaklapi harupesa; 3) teha Pärnu Vanglale ettekirjutus, et kambrist viidaks igal ajal helistama kohtusse, advokaadile, Justiitsministeeriumisse ja teistesse asutustesse; 4) hüvitada riigilõiv 10 krooni ja koopiate tegemise kulu. Kaebaja esitas ka avaldused riigilõivu tasumisest vabastamiseks; riigi õigusabi saamiseks; määruse saatmiseks vene keeles, kuna kaebaja viibib lukustatud kambris.
- Tallinna Halduskohtu 20.novembri 2006 määrusega tagastati kaebus HKMS § 11 lg 3 alusel. Määruse põhjendused: 1) Kaebaja saatis 7.novembril 2006 avalduse ning palus võtta 70 000 krooni nõudes esitatud haldusasi uuesti menetlusse. Lähtuvalt HKMS § 9 lõikest 4 saab esitada kahju hüvitamise nõudeid (üldjuhul) 3 aasta jooksul ja esitatud taotlused on võimalik põhjalikumalt läbi mõelda, kuid eelmist haldusasja uueks muuta ei saa. Ilmselt ei oleks päris täpne tõlgendada taotlust ka kaebusest loobumisena, sest taotlusest nähtuvalt soovib kaebaja asja arutamist uutel alustel. Seega tuleb praegune kaebus kõigepealt tagastada. 2) Riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus jäeti 16.oktoobri 2006 määrusega rahuldamata. Määrust ei vaidlustatud. Riigilõivu ei ole tasutud ei 16.oktoobri 2006 määrusega antud tähtajaks ega ka 26.oktoobri 2006 määrusega antud tähtajaks. Asja edasi menetleda ei saa ja kaebus tuleb tagastada. 3) Kaebuse tagastamise järgselt on võimalik kaaluda uute (täiendatud) taotluste esitamist ning kasutada soovi korral ka seda materjali, mis tuleb käesoleva määruse alusel tagastada.
- Tallinna Halduskohtu 29.novembri 2006 määrusega jäeti S.Ii määruskaebus rahuldamata ja edastati läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Kohus leidis, et määruskaebust ei saa rahuldada, sest kaebaja taotles 70 000 krooni suuruse kahju hüvitamist, ei vaidlustanud 2
(4)3-06-1387 riigilõivu tasumisest vabastamata jätmise määrust ega tasunud tähtajaks riigilõivu. Määruskaebuse rahuldamine pole ka otstarbekas, sest kahjunõudeid on võimalik esitada 3 aasta jooksul ja kaebaja pole seda võimalust minetanud. MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
- S.Ii määruskaebuses ei nõustu selle esitaja Tallinna Halduskohtu 20.novembri 2006 määrusega ning palub võtta asi läbivaatamisele. 1) Kaebaja vastas kohtule alati õigeaegselt. 2) 6.novembri 2006 avalduses ei taotle ta enam moraalse kahju hüvitamist summas 70 000 krooni. Kohus pidanuks võtma asja arutamisele. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohtu pädevuse haldusasjades sätestab HKMS §
- Vastavalt HKMS § 34 lõigetele 1 ja 2 vaatab ringkonnakohus läbi apellatsioonkaebusi halduskohtu otsuste peale ning määruskaebusi halduskohtu määruse peale, kontrollides esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust. Ringkonnakohus ei saa lahendada nõudeid, mille kohta esimese astme kohus ei ole lahendit teinud. Seetõttu ei saa ringkonnakohus käesolevas menetlusstaadiumis võtta esimese astme kohtu asemel asja läbivaatamiseks ega lahendada sisuliselt halduskohtule esitatud kaebust, küll aga saab ringkonnakohus kontrollida halduskohtu 20.novembri 2006 määruse seaduslikkust ja põhjendatust.
- Kaevatava määrusega on halduskohus tagastanud kaebuse seetõttu, et kaebaja jättis määratud tähtajaks tasumata kahju hüvitamise nõude esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu 3 % taotletavast summast. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole määrus seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebus tuleb rahuldada.
- Halduskohus on kaebuse tagastamisel ja ka määruskaebuse läbivaatamisel lähtunud ringkonnakohtu hinnangul ebaõigest eeldusest, et tegemist on jätkuvalt kahju hüvitamise kaebusega. Halduskohtu 26.oktoobri 2006 määrusele vastuseks kaebaja poolt 6.novembril 2006 saadetud avaldustest ja uue sõnastusega kaebusest järeldub, et kaebaja on soovinud vastavalt HKMS § 19 lõikele 8 muuta esialgses kaebuses sisalduva taotluse – kahju rahalise hüvitamise taotluse – tuvastamis-, tühistamis- ja kohustamistaotlusteks. HKMS § 19 lg 8 näeb ette, et kaebuses esitatud taotlust võib kaebuse esitaja muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses täiendavate taotluste ja tõendite esitamise tähtaja möödumiseni, kui ülejäänud menetlusosalised annavad selleks nõusoleku või kui kohus peab seda otstarbekaks. Tuvastamis-, tühistamis- ja kohustamistaotlustega kaebust ei saa tagastada põhjendusega, et riigilõiv on maksmata hüvitamistaotluse esitamisel tasumisele kuuluvas suuruses. Kuna halduskohus on kaebaja 6.novembril 2006 saadetud avaldused ja uue sõnastusega kaebuse jätnud piisava tähelepanuta, tuleb halduskohtu 20.novembri 2006 määrus tühistada ja asi saata halduskohtule kohtuliku menetluse ettevalmistamise jätkamiseks.
- Ringkonnakohus ei võta esimese astme kohtu asemel seisukohta selles, kas hüvitamistaotluse muutmine on otstarbekas, kuid peab vajalikuks juhtida kohtu ja kaebaja tähelepanu järgnevale. On õige, et kaebuse haldusakti või toiminguga tekitatud kahju hüvitamiseks võib esitada kolme aasta jooksul arvates päevast, millal kaebuse esitaja kahjust 3
(4)3-06-1387 ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama. Kui tegemist oleks kahju hüvitamise kaebusega, saaks kaebaja puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu kaebuse tagastamisel tõepoolest vastavalt HKMS § 11 lõikele 7 uuesti kohtusse pöörduda ja esitada HKMS § 9 lõikes 4 sätestatud tähtajal samas asjas uue kaebuse kahju hüvitamiseks. Selline kaebus ei pruugi aga olla edukas, sest vastavalt riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lõikele 1 võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikutud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Seega tuleb isikul, kes leiab, et tema õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega rikutud, kasutada kõigepealt esmaseid õiguskaitsevahendeid ning püüda kahju vältida või kõrvaldada tühistamis- ja kohustamistaotlustega. Selliste taotluste esitamiseks on HKMS § 9 lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud aga 30-päevased tähtajad, mistõttu sõltuks pärast kaebuse tagastamist uuesti kohtusse pöördumise võimalus sellest, kas kohus ennistab kaebetähtaja või mitte. Käesolevas asjas on kaebaja pöördunud kohtusse hüvitamistaotlusega ajal, mil vähemalt 26.juuni ja 27.juuni 2006 episoode puudutavate esmaste nõuete esitamise kaebetähtaeg ei olnud möödunud. Sellises olukorras tuleks halduskohtul endal teha asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise käigus kaebajale ettepanek formuleerida kaebuse eesmärgi saavutamiseks võimalikud ja asjakohased taotlused. Ehkki õigusvastasuse tuvastamise taotluse saab vastavalt HKMS § 9 lõikele 5 esitada kolme aasta jooksul haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest arvates, ei näe ringkonnakohus põhjust, miks poleks otstarbekas lubada käesolevas asjas hüvitamistaotlust muuta hilisema võimaliku hüvitamiskaebuse esitamist ettevalmistavate või preventiivse eesmärgiga tuvastamistaotlustega kas alternatiivsetena kohustamistaotluste kõrval või iseseisvate taotlustena. 11. Määruskaebusele lisatud avaldustes taotleb kaebaja vaidlustatud kohtumääruse tagastamist, riigilõivust vabastamist ja määruskaebuse vastuvõtmist ning vastamist vene keeles. Tulenevalt HKMS § 5 lõikest 1 ja TsMS § 662 lõikest 4 ei pea määruskaebusele vaidlustatava määruse ärakirja lisama. Kaebuses lahendi teinud kohtu nimetusele, lahendi kuupäevale ja kohtuasja numbrile viitamine tagab kohtule võimaluse lahendiga tutvuda. Ringkonnakohus rahuldab vaidlustatud kohtumääruse tagastamise taotluse. Vastavalt HKMS § 32 lõikele 3 on määruskaebus halduskohtumenetluses lõivuvaba, mistõttu ringkonnakohtul puudub vajadus lahendada riigilõivu tasumisest vabastamise taotlust. Ringkonnakohus rahuldab ka taotluse võtta määruskaebus vastu vene keeles ja saadab kohtulahendi koos tõlkega. Kaebaja näol on tegemist kinnipeetavaga, kelle puudulik eesti keele oskus võib kohtu nõuetest arusaamist ja kaebeõiguse realiseerimist ülemääraselt raskendada. Lilianne Aasma Oliver Kask Ruth Virkus 4
(4)