) § 136 lg 2 kohaselt huvitatud isiku nõudel võib kohus muuta alimentide (elatise) suurust ja elatise välja mõista nimetatud seaduse sätete alusel nõude esitamisest alates. Perekonnaseaduse § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes on võrdsed (
). Vastavalt
Vastavalt
lg 1 vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last.
lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema 2 varalisest seisundist ja lapse vajadusest.
lg 3 vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.
lg 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast (jõust. 14.05.2004). Alates 01.01.2004.a. on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääraks 2480 krooni, seega ½ on 1240 krooni. Alates 01.01.2005.a. on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääraks 2690 krooni, seega ½ on 1345 krooni. Alates 01.01.2006.a on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 3000 krooni, seega igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui 1500 krooni. Tegemist on miinimum elatisega. Kostja ei tunnista hagi, kuna tal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel hageja poolt nõutavas määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks. Kostja maksab hageja kasuks elatise tütre K… ülalpidamisel 100-300 krooni kuus. Kohtutäitur Natalja Malahhova tõendas, et kohtutäituri büroos on täitmisel Narva Linnakohtu 18.02.1992.a. otsus 2-167 elatise nõudes A.. L… V… P.. kasuks tütre K…, sünd. ….a. ülalpidamiseks. Seisuga 01.03.2004.a. on elatise võlgnevus 20864,25 krooni. / lk 65/ 2003 aastal A.L… on tasunud V.Po… elatisraha summas 2565 krooni tütre K… ülalpidamiseks. /lk 66/
lg 5 kohaselt kohus võib elatise suurust vähendada alla
lg 4 nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis ning võttes arvesse poolte varalist seisundit ja lapse vajadusi, leiab, et Narva Linnakohtu 18.02.1992.a otsusega välja mõistetud elatise suuruse muutmine on põhjendatud. Kohus arvestab sellega, et lapse kasvatamisega seotud kuludest kannab suurema osa vanem, kelle juures laps elab. Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahus elaval vanemal. Seetõttu ei ole võimalik kõiki vanemate tehtud kulusid elatise maksmise juures arvestada. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks, arenguks ja õpinguteks vajaliku ülalpidamise. Sellest põhimõttest lähtudes peavad mõlemad vanemad ka oma elu korraldama selliselt (ka lahus elavad vanemad),et lapse huvid oleksid maksimaalselt kaitstud. Laps elab hageja juures. Kohus märgib veel, et perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise välja mõistmisel lähtuda lapse huvidest. Arvestades vanemate varalist seisu ei ole põhjendatud kostjalt tütre ülalpidamiseks elatise väljamõistmine hageja esindaja nõutud suuruses. Kohus leiab, et hageja esindaja poolt soovitud elatusraha suurus 1500 krooni ei vasta kostja varalisele seisundile. Kostja sissetulek vastavalt kohtule esitatud töötasu tõenditele 2004 aastal oli 2500 krooni kuus, 2005 aastal oli 2690 krooni kuus, 2006 aastal on 3000 krooni kuus. Kostjal on kaks sõiduautod. Tema omandis on maja koos krundiga 4,8 ga. Tema abikaasa töötab, saab sissetulek. Hageja ei tööta, saab peretoetused, pension. Eelpooltoodu alusel rahuldab kohus hagi ning muudab Narva Linnakohtu 18.02.1992.a otsusega välja mõistetud elatise suurust, mõistes kostjalt hageja kasuks välja elatise alaealisele lapsele Ksenia igakuise elatusrahana 900 krooni alates 14.05.2004.a kuni tütre K…. täisealisuseni.
lg 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele väiksem kui veerand Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast (keht. kuni 14.05.2004). Selles suuruses oli välja mõistetud elatise Narva Linnakohtu 18.02.1992.a. otsusega. Kohus arvestab, et kostjal on teine laps J…. 3 KOHTUKULUD Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Riigilõivuseaduse § 16 lg 1 kohaselt riigilõivu tasumisest vabastatakse hageja elatise nõudmise hagis. Seejuures TsMS § 64 lg 1 kohaselt riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. TsMS § 48 lg 1 p 6 määrsatakse hagihind elatise suurendamise või väendamise nõudes summaga, mille võrra maksed suurenevad või vähenevad, kuid mitte enam kui aasta eest. Kooskõlas TsMS §-iga 64 lg 1 kuulub kostjalt väljamõistmisele riigilõiv 280 krooni. Natalja Losevtsova Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.