2-06-16074/9

ÄRAKIRI KO HT UOT SU S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Sirja Tooming sekretär Tiina Kukner Otsuse tegemise aeg ja koht 13.november 2006.a., Rakvere Kohtumaja, Rakvere Rohuaia 8 Tsiviilasja number 2-06-16074 Tsiviilasi Tsiviilasi M S hagi A S vastu abielu lahutamise nõudes. Menetlusosalised ja nende Hageja: M S (isikukood xxxx, elukoht xxxx ). esindajad Kostja: A S (isikukood xxxx, elukohtxxxx ). Kohtuistungi toimumise aeg 10.11.2006.a. Kohtuistungil osalesid hageja ja kostja. Resolutsioon: Hagi rahuldada. Lahutada M S ja A S abielu, abielu, mis on registreeritud xxxxa. xxxxa. xxxx Perekonnaseisuosakonnas Perekonnaseisuosakonnas ja mille kohta on tehtud kanne nr. xxxx. xxxx. Naise perekonnanimeks pärast abielu lahutamist jääb S . Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks Viru Maakohtu Rakvere Kohtumaja kantselei kantselei kaudu 13.11.2006.a. Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, päevast.. arvates kohtuotsuse kättetoimetamise päevale järgnevast päevast I. Asjaolud ja hageja nõue. Poolte abielu on registreeritud xxxx.a. xxxx Perekonnaseisuosakonnas kande nr. xxxx all. Poolte abielust on sündinud kolm last: xxxx.a. tütar K S , xxxx.a.tütar M S ja xxxx.a. poeg A S , kes kõik on hageja ülalpidamisel. Hageja palub abielu lahutada, sest kostja on majandusküsimustes äärmiselt vastutustundetu ning kahjustab sellega kogu peret. Ta on kohtu poolt karistatud ja viibib kriminaalhoolduse all. Elatise küsimuses loodab hageja kostjaga kokku leppida kohtuväliselt. Ühisvara jagamise nõuet hageja ei esita. Hageja palub abielu lahutada, jätta tema perekonnanimeks nimi S , jätta lapsed hageja kasvatada ning jätta kohtukulud kostja kanda. Hagi on esitatud PKS §-de 29, 31 alusel. II. Kostja kirjalik vastus. vastus. Kostja kohtule saadetud kirjaliku vastuses leiab, et praegusel hetkel pole ta hagiga nõus. Kostja teatab, et ta ei tööta enam Soomes, töökoht Eestis on olemas ja nüüd on võimalik majandusküsimusi paremini lahendada. Kostja tunnistab, et on kriminaalhoolduse all, on karistusest õppinud, täidab kohtuotsusega talle määraud nõudeid. Kostja loodab leida hagejaga kompromissi. Lapsed on ühisel ülalpidamisel ning majandamiskulud jaotatakse kokkuleppel. III. Asja kohtulik arutelu. Kohtuistungil hageja seletab, et abielu pole võimalik jätkata. Abielusuhted on lõppenud 2003.a. augustikuust. Abielu on kestnud tülitsemiste ja leppimistega. Lahutuse soov on olnud juba ammu, vähemalt seitse aastat tagasi, aga kostja pole nõus olnud abielu lahutama. Ta ei taha seda praegugi, aga abielu pole võimalik jätkata. Ka tänaseks pole kostja ikka töökohta leidnud, aga lapsi on vaja ülal pidada. Vanem tütar läks Tartusse õppima, teda tuleb veel eraldi toetada. Ilma tööta ei suuda kostja pakkuda sellekohast abi. Aga needki korrad, kus tööd on olnud, on mõelnud kostja ainult endale. Kostja lihtsalt ei suuda pere suhtes endale vastutust võtta. Hageja palub abielu lahutada ja jätta perekonnanimeks praeguse nime. Kostja kohtuistungil leiab, et ükskord tuleb mingi otsus vastu võtta, aga abielu lahutamine mõjub kindlasti halvasti lastele. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole teda kui meest piisavalt tunnustanud ega püüdnud teda toetada. Ka on hagejal teistsugune arusaam laste kasvatamisest, talle ei sobi see, mil viisil isa oma lapsi kasvataks. Elukutse on mõjunud ning hageja suhtub ka abikaasasse kui lastesse, keda õpetada. Hageja ainult nõuab, aga tema nõudmiste järgi pole olnud võimalik teiseks inimeseks muutuda. Kostja leiab, et ta ei tea, kuidas ta edaspidi käitub, kuid peab tõenäoliseks, et ega omavahelised probleemid abielu lahutamisega veel ei lõpe, sest tema on rajanud kodu kogu perele ega kavatse ka niisama lahkuda. Kostja tunnistab, et abielus on olnud probleeme ja mõlemad on muutunud, kuid erinevas suunas. IV. Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus leidis, et poolte abielu tuleb lahutada, sest PKS § 29 lg. 2 kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Kohus, kuulanud ära poolte seletused nii eelkui ka kohtuistungil, veendus, et senisel viisil ei ole abielu enam võimalik jätkata. Asjaolu, et elatakse ühises korteris, ei ole abielu jätkamiseks piisav. Abielusuhted tuleb lugeda lõppenuks 2003.a. augustikuust, kuna kostja vastupidist ei kinnitanud. Pooltel on erimeelsused ja erinevad arusaamad nii abielust, laste kasvatamisest, vastastikustest õigustest ja kohustustest, vastutustundest, tööst, rahast, sõpradest, huvialadest ja lemmikloomadest. Lisaks seletustele on hageja esitatud asjaolud kinnitust leidnud karistusregistri tõendi ja töötuna arvele võtmise otsusega. Kuna muid nõudeid kohtusse ei ole esitatud, laste elukoha üle pooltel vaidlust pole, elatise nõuet pole esitatud, ühisvara proovitakse algselt jagada kokkuleppel, siis on võimalik hagi abielu lahutamise nõudes rahuldada. Abiellumisel abikaasa perekonnanime võtnud hageja soovib jätta abieluaegse perekonnanime – S . TsMS § 164 lg. 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus kohaldas PKS § 29 lg. 2 sätteid ning juhindus TsMS §-de 164 lg. 1, 441-442, § 630 lg. 2 nõudeist. Kohtunik /allkiri/ S.Tooming Ärakiri õige Nooremreferent I.Golubev Kohtuotsus jõustus 18. detsember 2006.a Nooremreferent I.Golubev