2-05-1192/1

2-05-1192 KOHTUMÄÄRUS

1. novembrist
2. a. Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Reet Laasmaa Määruse tegemise aeg ja koht
3. novembril 2006.a. Tallinnas Tsiviilasja number 2-05-1192 Tsiviilasi KHi KT SS, MAi , AKu ning HAi avaldus AM (M ) kohustamiseks lõpetada kaasomandis oleva mõttelise osa kaaskasutamisel takistuste tegemine, lammutada omavoliliselt ehitatud asuva elamu juurde ja pealeehitus ning ennistada endine olukord. Menetlustoiming Avalduse läbivaatamine avalikul kohtuistungil. Menetlusosalised ja nende Kohtuistungile ilmunud avaldajad KH, KT: Kohtuistungile ilmumata avaldajad MA; AK ja HA; Kohtuistungile ilmunud avaldajate lepinguline vandeadvokaat VK; Kohtuistungile ilmunud asjast puudutatud isikud AM SR Kohtuistungil ilmumata asjas t puudutatud isikud ML esindaja ning puudutatud isik SO. esindajad Hagita asja läbivaatamise esindaja KV T L aeg
5. 2006.a. avalikul kohtuistungil RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata KHi, KT, SS, MAi, AKu ja HAi avaldus kohustamaks AMu lõpetama takistuste tegemine kaasaomandis oleva mõttelise osa kaaskasutamisel ning ennistada endine olukord. Kohtukulude jaotus Kohtukulud jätta avaldajate kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada 10 päeva jooksul kohtumääruse teatavaks tegemisest .a. Harju Maakohtu Kentmanni 1 kohtumaja tsiviilkantselei Ringkonnakohtusse. kaudu määruskaebus Tallinna Avalduse aluseks olevad asjaolud ja avaldaja taotlus kohtule. Tallinna Linnakohtule .a. esitatud avalduse kohaselt on kinnistu asukohaga jagatud 11-ks korteriomandiks, millistest avaldaja KHile kuulub reaalosana korter nr. , avaldaja KTle kuulub reaalosana korterid nr.- ja avaldaja SSle kuulub reaalosana korter nr , avaldaja MAile kuulub reaalosana korter nr. , avaldaja AKule kuulub reaalosana korter nr. , avaldaja HAile kuulub reaalosana korter nr.
6. asjast puudutatud iskutest - SRile reaalosana korter nr MLle korter nr. , TL reaalosana korter nr. , AM reaalosana korter nr. , Avalduse kohaselt alustas AM . kinnistul asuva hoovipoolse põlenud elamu (asendiplaanil märgitud „vare“) ehitustöid ilma ehitusloata ja projektdokumentatsioonita. Seoses A. Mu poolt teostatud ebaseaduslike ehitustöödega on ajavahemikus .a. – .a. koostatud talle ehitusjärelevalvet teostanud ametiisku poolt 6 ettekirjutust-hoiatust sunnirahaga kogusummas 47 000 krooni ja kohaldanud A. u suhtes väärteomenetlust omavolilise ehitamise eest asuval kinnistul, määrates talle rahatrahvi summas 4 000 krooni. Vaatamata kohaldatud mõjtusvahenditele jätkas AM ebaseaduslikku ehitustegevust, mis seisnes järgnevas.
7. A.M on tellinud ehituspeojekti ning saanud sellele .a. ehitusloa nr. . Enne ehitusprojekti koostamist on ta dateerituna .a. esitanud ja projekteerimistingimuste taotluse, millest nähtub, et A. on taotlenud pööningukorruse väljaehitamist elamispinnaks ja juurdeehitust. Nimetatud taotlusele on väidetavalt alla kirjutanud korterite nr. korteriomandi omanik (nimi loetamatu), avaldajad K.T , S.S ja M.A Avaldajad ja S T ei ole kunagi andnud oma allkirja ühelegi dokumendile, s.h. projekteerimistingimuste taotlusele, millised lubavad kinnistul ehitustegevust. A.M on avaldajate K.T ja S. S allkirju projekteerimistaotlusel võltsinud.
8. A. N ule on väljastatud .a. ehitusluba nr. , mis Ehitusseaduse sätetest tulenevalt vaid sisuliselt kinnitab ehitusprojekti vastavust esiatavatele nõuetele ning seda, et ehitusprojekt on koostatud pädeva isiku poolt. Ehitusloal on märgitud, et ehitustööde läbiviimisel ei tohi rikkuda teistele isikutele kuuluvaid asjaõigusi ning et ehitusluba ei anna õigust ehitusloale märgitud maaüksuse või omaniku loata ehitada. A. M ei ole saanud avaldajalt ega asjast puudutatud isikutelt ei nõusolekut ega luba ehitamiseks.
9. Kinnistul asub kolm elamut. A. M on kaasomanike nõusolekuta ehitanud välja hoone nr. 2 pööningu, tõstnud trepikoja katust 80 cm võrra ning suurendanud oluliselt ehitise kubatuuri. Endise kahekorruselise elamu asemele, milles asusid korteriomandite ja reaalosad, on ehitatud 3-korruseline hoone, mille ehitusalune pind on suurenenud võrreldes varasemaga üle 1/
10. Eelkirjeldatud ehitustegevuse tulemusena on kaasomanikele kuuluvate kaasomandi mõtteliste osade arvelt suurendatud 3 korteriomandi reaalosasid. A. M jätkab ka käesoleval ajal ebaseaduslikku ehitustegevust. Samas on ta a. võõrandatud asjas puudutatud isikutele SRile ja MLle ehitusjärgus olevad korteriomandid nr. ja Ehitustöid teostab A.M u tellimusel OÜ, kelle üheks juhatuse liikmeks on ka A.M . Korteriomandiseaduse § 1 kohaselt on korteriomand omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt on kaasomandi esemeks maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis KOS § 2 lg. 2 järgi ei kuulu ühegi korteriomandi seaalosa hulka ega ole kolmandate isikute omandis.KOS § 2 sätestab korteriomandi eseme reaalosana piiritletud eluruumid või mitteeluruumid ning nende juurde kuuluvad hooneosad, mida on võimalik eraldi kasutada ja mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomandi omaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata. Korteriomandieseme reaalosaks ei loeta ehitist ja selle osasid ega ehitise püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikke seadmeid ka siis, kui need asuvad korteriomandi reaalosa piires. AÕS § 71 lg. 3 kohaselt on kaasomanikul teiste kaasomanike suhtes oma osale ühises asjas omaniku õigused, arvestades teiste kaasomanike õigusi. Sama seaduse § 72 lg. 1 sätestab, et kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppel või kaasomanike enamuse otsusel, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt on kaasomanikul õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust. Avaldajad ei ole andnud A. M ule nõusolekut nende kaasomandist kuuluvate mõtteliste osade kasutamiseks ja korteriomandite nr.-te , ja reaalosade suurendamiseks. Avaldajate õigusi on rikutud sellega, et pööningu väljaehitamisega ja hoone 2 ehitusaluse pinna olulise suurendamisega takistab M. M kaasomanikel pööningu ja maa kasutamist. Vaieldamatult on niisugune olukord hinnatav kaaskasutamise takistamisena. Seejuures ei ole avaldajate õiguste rikkumine 2 olnud mitte ühekordne ega piirdunud juurde- ja pealeehituse rajamisega, vaid on kestev. Juhindudes KOS §-dest 1 lg. 2, 2 lg. 2, 25 lg. 1 p. 1, AÕS § 71 lg. 3, 72 lg. 1 ja lg. 3 paluvad avaldajad kohtul kohustada AMu lõpetama kaasomandis oleva mõttelise osa kaaskasutamisel teistele kaasomanikele takistuste tegemine, lammutama omavoliliselt ehitatud inn kinnistul asuv hoone nr. 2 juurde- ja pealisehitis ning taastada endine olukord. Asjast puudutatud isikute seisukoht avalduse suhtes Tallinna linn asjast puudutatud isikuna oma kirjalikus vastuses leiab, et avalduses esitatud nõue endise olukorra ennistamiseks ei ole mõistlik lahendus antud olukorras. Endise olukorra taastamine tähendaks sisuliselt kinnistul olnud ahervareme taastamist, kuna enne ehitustegevusega alustamist oli kinnistul paiknenud hoone põlenud ja elamiskõlbmatu. KOS § 29 pakub pooltele võimaluse juurdeehitise kaudu tekitada uue reaalosa kõigi seniste reaalosade omanike notariaalse kokkuleppe alusel. Nimetatud kokkuleppe sõlmimise üheks eelduseks on kohaliku omavalitsuse poolt kinnitatud ehitusloaga projekt. asuv kinnistu om jagatud korteriomandiks. Seega kuulub kõikidele antud kinnistu korteriomandite omanikele kindel reaalosa (korter) ning sellele vastav mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. TsÜS § 56 sätestab, et asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast, seega on kõik ruumid ja pinnad, mis jäävad väljaspoole korterit, kaasomanike kaaskasutuses. Siit tulenevalt nõustub TL avaldajate seisukohaga, et pööningu väljaehitamise käigus suurenenud pind on kõigi kaasomanike kaasomandis, kuni vastava notariaalse kokkuleppe sõlmimiseni. Hoone nr. oli enne tulekahju -kordne elamu, milles paiknesid korteriomandite , ja reaalosad, samuti kõigi kaasomanike mõttelised osad kaasomandist. Kinnistu registriosa väljavõtete kohaselt kuulusid nimetatud korteriomandid ja AM ule ja korteriomand ELle (kelle nime pidas avaldaja projekteerimistingimuste taotlusel mitteloetavaks). Kuna tulekahju tagajärjel kannatada saanud hoonet endisel kujul taastada ei olnud otstarbekas, otsustas AM hoone ümberehituse kasuks. .a. väljastas Säästva ja AMule projekteerimistingimused pööningukorruse väljaehitamiseks korteriteks ja trepikojale juurdeehituse tegemiseks. Nimetatud projekteerimistingimused on aluseks ehitusprojekti koostamisele, millele antakse ehitusluba ja mille alusel võib isik pärast vastava teatise esitamist ehitama hakata. Ootamata projekti kinnitamist alustas AM omavoliliste ehitustöödega, mistõttu tehti talle mitmeid ettekirjutusi-hoiatusi. Ameti projektide läbivaatamise komisjoni poolt vaadati projektdokumentatsioon läbi ajavahemikul .a. – .a. Pärast projektide läbivaatamise komisjoni korduvaid tähelepanekuid vigadele ja nende muudatuste täideviimist kinnitati projekt lõpuks komisjoni otsusega nr.
11. Nimetatud komisjoni otsuse alusel sai elamu rekonstrueerimisprojekt .a. ehitusloa nr. Vastavalt KOS §-s 16 sätestatule on ehituslikust või muust kaasomandieseme korrashoiuks vajalikust muudatusest suurema ümberkorralduse tegemiseks vajalikust muudatusest suurema ümberkorralduse tegemiseks vaja korteriomanike kokkulepet. Nimetatud muudatuste tegemiseks ei ole vaja teiste korteriomanike nõusolekut, kui asjakohase toiminguga ei kahjustata teiste korteriomanike õigusi üle KOS § 11 lg. 1 p.-s 1 nimetatud määra. Tallinna linna esindaja on seisukohal, et antud juhtumil ei ole tegemist endise (tulekahju eelse) olukorra taastamisega. AM on taotlenud ehitusluba ümberehitamiseks hoone laiendamise teel. Seega ületab isiku poolt soovitud muudatus korrashoiuks vajaliku ümberkorralduse. Projektist nähtuvad ümberkorraldused puudutavad hoone kaasomandis olevaid osi. Lähtudes KOS sätteist on taoliste ümberkorralduste tegemiseks vajalik kõigi kaaasomanike nõusolek. Kohaliku omavalitsuse luba laiendada Faelmanni 48 ehitist ei tähenda sada, et kohalik omavalitsus oleks lubanud seda teha ilma kaasomanike õigusi arvestamata. .a. väljastatud ehitusloa nr. esimesel lehel seisab trükitähtedega, et ehitusluba ei anna õigust ehitusloale märgitud maaüksuse või ehitise loata ehitada. Mis puudutab avaldajate T ja S kinnitust, et nad ei ole ehitustegevust puudutavale dokumentatsioonile ühtegi allkirja ega kooskõlastust andnud, nimetatud vande all kinnitatud avaldus oleks aluseks ehitusloa kehtetuks tunnistamiseks (EhS § 28 lg. 1 p. 3 alusel). Ehitusluba tunnistatakse kehtetuks, ehitusloa taotlemisel on teadvalt esitatud valeandmeid. Projekteerimistingimuste taotlust saab käsitleda ka taotlusena ehitusloa saamiseks, kuna sisuliselt ei saa ilma projekteerimistingimusteta koostada projekti, millele ehitusluba antakse ja mis on ehitusloa andmise üheks eelduseks. Samas kinnitab huvitatud isik kohtule, et Tallinna linn on seisukohal, et kuni kohus pole tõendanud vastupidist, ei ole kohalikul omavalitsusel alust arvata, et ehitusloa väljastamiseks esitati kohalikule omavalitsusele valeandmeid. SR asjast puudutatud isikuna oma kirjalikus vastuses avaldusele leiab, et avaldajate poolt esitatud nõue ei ole proportsionaalne selle rahuldamise tagajärjel tekkida võiva kahjuga. SRile kuulub korteriomand 3 aadressil registriosa numbriga Nimetatud korteriomandi omandas ta AMult . SRi puhul on tegemist korteriomandi heauskse omandajaga, kellele teadaolevalt ei olnud lepingu eseme suhtes mingisuguseid vaidlusi. Müügilepingu poolte ja OÜ vahel sõlmitud ehitustööde teostamise ja lõpetamise lepingu kohaselt kolme korteriga elamu rekonstrueerimine kooskõlastatud kinnistu kõigi kaasomanikega ning asjakohaste ametitega. Ehitusprojekti alusel on poolt .a. antud ehitusluba nr. ehitise rekonstueerimiseks. Avaldajad nõuavad endise olukorra taastamist ja ebaseaduslike juurde ja pealeehitise lammutamist. Asjast puudutatud isik on seisukohal, et vaidlusaluse hoone lammutamine on ebavajalik ja liigselt kahjustav meede kaasomanike vahel tekkinud vaidluse lahendamiseks. Avalduse eesnärgiks peaks olema kaasomanike vahel tekkinud lahkarvamuste lahendamine. Nimetatud eesmärgi saavutamiseks on võimalikud ka vähem kahjustavad meetmed. Kindlasti ei ole õigustatud nõuda vaidlusaluse hoone lammutamist. Avaldajad ei ole piisavalt ka põhjendanud, miks on kaasomanike vahel kokkuleppe saavutamiseks vajalik antud hoone lammutamine, mille tulemusel hävitatakse heausksete omanike omandisse kuuluvad korterid reaalosana. Avaldajad on seni keeldunud asjast puudutatud isikutega kohtumast ning soovitanud pöörduda neid esindaja advokaadi poole. Samas pole nad ise teinud ainsatki ettepanekut tekkinud olukorra lahendamiseks. Asjast puudutatud isik on seisukohal, et avaldajad on oma nõude esitamisel toiminud pahatahtlikult, kuna selle probleemi lahendamine olnuks võimalik ka kohtuvälisel teel. SR avaldab valmisolekut kokkuleppeks, et igati ära hoida hoone lammutamist, kus asub temale kuuluv korter. Ta on isiklikult huvitatud asuva krundi edaspidisest kasutamisest, korrastamisest ja kõigi kaasomanike huvides olevate küsimuste lahendamisest. SR pole kunagi näidanud üles hoolimatust ja pahatahtlikkust kaasomanike suhtes ja kaasomandit puudutavate küsimuste ja probleemide lahendamise suhtes. Seetõttu on talle arusaamatu avaldajate käitumine käesoleva vaidluse lahendamisel. SR palub kohtul jätta avaldus rahuldamata. ML asjast puudutatud isikuna ei tunnista samuti avaldust ja palub kohtul see kui põhjendamatu jätta rahuldamata. Avaldajate ja AMu vahelisest tülist sai ML väidetavalt teada alles .a. EE avaldatud artiklist. Ka tema on omandanud korteriomandi vaidlusaluses elamus heauskselt. TT avaldajate esindajana on puudutatud isikule korduvalt väitnud, et peamine probleem seisneb parkimiskohtade vähesuses, mis vähendab krundi haljastust ja piirab laste mänguruumi. ML koos SRiga rääkisid teistele kaasomanikele võimalikust haljasalade suurendamisest krundil kasutult seisvate lagunevate kuuride arvelt, haljastusplaani koostamisest ja hoovi korrastamisest. Avaldajad on jätnud asjast puudutatud isikute ettepanekutele reageerimata. Lisaks on avaldaja KTpahatahtlikult takistanud elamu nr hädavajlike parandustööde teostamist, nimelt takistas ta kanalisatsioonitrassi ummistuse likvideerimist, kutsudes kohale politsei ja väites alusetult, et OÜ-l puudub ehitustööde teostamiseks vajalik ehitusluba. Samas pole ehitusloa olemasolu vajalik hädavajalike remonditööde teostamiseks. M.L leiab, et avaldajad ei ole lähtunud inimlikust soovist leida tekkinud olukorras lahendus, vaid on esitanud hagi, milline kahjustab puudutatud isikute L ja Ri asjaõigusest tulenevaid õigusi korteriomandite suhtes. ML on arvamusel, et avaldus on suunatud valede isikute vastu. OÜ Patika Hooned OÜ omab ehitusluba ja vajalikku projektdokumentatsiooni vaidlusaluse hoone rekonstrueerimiseks. Seega ei saa väita, et Patika Hooned OÜ ja AMul ei ole õigust krundil asuva hoone nr. rekonstrueerimisega tegelda. Avaldajad peaksid oma nõude suunama ehitusloa väljastanud asutuse vastu ning taotlema lahendit, mis ei kahjustaks heauskselt korteriomandid omandanud isikute L ja Ri huve. Avaldajate soov ennistada endine olukord ja lammutada hoone nr. ei ole proportsionaalses vastavuses puudutatud isikutele põhjustatava võimaliku kahjuga. Avaldajate poolt taotletud endise olukorra taastamine vabastaks ca 14 m2 suuruse krundipinna, mis ei ole vastavuses kahjuga, mis tekiks puudutatud isikutele korteriomandite hävimise tagajärjel. ML palub kohtul jätta eeltoodut aluseks võttes avaldus rahuldamata. AM asjast puudutatud isikuna palub kohtul jätta avaldus rahuldamata, kuna ei nõustu sellega. Puudutatud isik möönab, et alustas hoone rekonstrueerimistöid ebaseaduslikult, kuid need tööd olid vajalikud hoone edasise hävinemise ärahoidmiseks. Samas antud asjaolu tähendust enam ei oma, kuna väljastatud on ehitusluba. Käesolev avaldus puudutab tervikuna väidetavat ebaseaduslikku ehitustegevust. Avaldajad väidavad, et AM on võltsinud TL esitatud projektdokumentatsioonitingimuste taotlusel avaldajate Tja S allkirju. K. T allkiri on olemas taotluse originaalil, seega puuudub tal alus väita, et ta ei ole ümberhitusega nõustunud. Projekteerimistaotlusel ei ole S.S allkirja ning allkirja koht on tühi ning M ei vaidlusta antud asjaolu. Samas otaotlusel on Mu enda allkiri, M. A i allkiri ning originaalilt nähtuvad veel EL ja KT allkirjad. AM on seisukohal, et tema poolt tellitud ehitise (hoone nr. ) rekonstrueerimine oli 4 seaduslik ja mitte omavoliline. Avaldajad väidavad oma avalduses, nagu oleks hoonealune pind suurenenud varasemaga võrreldes võrra, samas pole avaldajad antud asjaolu tõendamiseks esitanud ainsatki tõendit. Samuti pole avaldajad tõendanud, et asuva hoone nr. pööningu osas oleks neil tekkinud kaasomand. Puudutatud isiku arvates nähtub kõigist omandiõiguse aluseks olevatest dokumentidest, et kaasomandi ulatus laieneb vaid hoonete/ehitiste teenisndamiseks vajalikule maale. Avaldajad on esitanud kohtule taotluse lammutada omavolilselt ehitatud krundil asuv hoone nr. 2 juurde ja pealeehitis ja ennistada endine olukord. Hoone lammutamise nõue pole mõistlik ning pole vastavuses proportsionaalsuse põhimõttega. ML kohtule .a. kirjalikult omapoolse ettepaneku kohtuvälise kokkuleppe saavutamiseks tuginedes Riigikohtu tsiviilkollegiumi kohtuasjas nr tehtud lahendile, milles kollegium leiab, et kohtuasja lahendamisel on oluline teha kindlaks, kas juurdeehitis ka sisuliselt rikub teiste kaasomanike huve. Hoonealuse pinna suurenemine võrreldes eelnenuga võib hinnanguliselt jääda vahemikku 21 – 27 m
12. Puudutatud isik pakub avaldajatele kompensatsioonisumma 63 680 krooni, mis kuuluks jagamisele elamus nr. olme korteriomaniku vahel. Avaldajatelt antud ettepaneku osas kohtule vastukaja ei ole esitatud, seega ilmselt see ettepanek avaldajatele huvi ei pakkunud. Maakohtu määruse põhjendused ja kohaldatav seadus. Kohus leiab, et avaldus tuleb jätta rahuldamata. Ehitusseaduse § 28 lg. 1 p. 3 kohaselt tunnistatakse ehitusluba kehtetuks, kui ehitusloa taotlemisel on teadvalt esitatud valeandmeid. AM möönas oma kirjalikus vastuses, et alustas , krundil asuva pölenud hoone nr. 2 rekonstrueerimis töid a. ilma selleks vajalikku dokuementatsiooni ja ehitusluba omamata. Seega antud asjaolu üle menetlusosalistel vaidlus puudub. Ehitusluba nr. on väljastatud .a. A. M taotles ehitusluba ümberehituseks hoone laiendamise teel. Projektist nähtuvalt puudutavad ümberkorraldused ka hoone kaasomandis olevaid osi. Seega toaliste ümberkorralduste tegemiseks oli vajalik kõigi korteriomanike nõusolek. Asjas ilmnes asjaolu, et projekteerimistingimuste taotlusel on rea korteriomanike nõusolekud või kooskõlastused, kuid mitte kõigi korteriomanike nõusolekud. AM võttis omaks asjaolu, et taotlusel puudub SS nõusolek. Avaldajad ei ole käesolevas asjas vaidlustanud aga mitte ehitusluba nr. a., vaid nad väidavad, et kuna nemad kaasomanikena ei ole andnud oma nõusolekut hoone nr. pööningu väljaehitamiseks, trepikoja tõstmiseks 80 cm võrra ning ehitise kubatuuri oluliseks suurendamiseks võrreldes varasemaga, tuleks kohtul kohustada AMu lõpetama kaasomandis oleva mõttelise osa kaaskasutamisel teistele kaasomanikele takistuste tegemine, lammutama omavoliliselt ehitatud krundil asuva hoone nr. juurde- ja pealeehitis. Asjas on ilmnenud veenvalt asjaolu, et AM ei kuulu enam asuva kinnnistu kaasomanike hulka ning ta on tema omandis olnud korteriomandid võõrandanud asjast puudutatud isikutele SRile ja MLle, kes väidetavalt on omandanud vaidlusalusel kinnistul olevas hoones nr. 2 asuvad korterid heas usus ja õiguslikul alusel, teadmata seejuures midagi käimasolevast kohtuvaidlusest. Asjaolu, et AM kuulub või kuulus rekonstrueerimistöid teostanud või teostava OÜ juhatusse, käesoleva vaidluse lahendamisel kohtu arvates õiguslikku tähendust ei oma. Lisaks eeltoodule on asja materjalides vastuseks KT avaldusele TL teatanud oma kirjas nr. -3 (vt. tlk. 26), et väljastas hoone ehitamiseks ehitusloa nr. .a. vastavalt projektide läbivaatamise komisjoni .a. otsusele nr. Hoone projekt on eelneva kahe aasta jooksul korduvalt komisjoni poolt tagasi lükatud muudatuste sisseviimiseks. Ehitusloa väljastamise otsuse tegemisel tugineti esitatud ehitusprojekti kooskõlastustele Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti poolt .a. ning Planeerimisseaduse § 3 lg. 2 p.
13. Vastavalt P on detailplaneeringu koostamine kohustuslik, kui olemasolevate hoonete maapealset kubatuuri laiendatakse üle 33 %, antud juhul hoonete kubatuur suurenes ca 13 %. Antud kiri oli vastuseks KTpöördumistele .a ja .a. , seega pidid KTja teised avaldajad olema teadlikud, et vaidlusaluse ehitise rekonstrueerimistööde teostamiseks oli väljastatud ehitusluba. Seega on menetletavas avalduses märgitud väide, et töid on teostatud ebaseaduslikult, kohtu arvates ebakohane, sest käsitletav ehitusluba on kuni käesoleva ajani seadusjõus, kuna seda pole keegi asjaosalistest (kaasomanikest) seaduses sätestatud korras vaidlustanud. Tallinna linn oma vastuses avaldusele väitis muuhulgas, et kuna kohalikul omavalitsusel ei ole alust 5 arvata, et ehitusloa väljastamiseks esitati kohalikule omavalitsusele valeandmeid, on tegemist kehtiva ehitusloaga. Kohus peab siinkohal TL nõustuma, kuna jõustunud kohtuotsust vastupidise tõendamiseks avaldajad käesolevas asjas kohtule esitanud ei ole. Kohtu arvates on avaldajatele tehtud asjast puudutatud isikute (TL, SRi ja ML) poolt erinevaid ja samas oma sisult konstruktiivseid ettepanekuid tekkinud olukorrast väljapääsu leidmiseks ja kokkuleppe saavutamiseks ning kohtu hinnangul vääriksid need kõik kompromissina kaalumist. Seega kõike ülaltoodut aluseks võttes leiab kohus, et avalduse rahuldamiseks puudub kohtul õiguslik alus. Avalduse rahuldamine oleks kõiki asjaolusid arvestades kohtu arvates ebamõistlik juba ka seetõttu, et selline lahend oleks ülekohtune eelkõige asjast puudutatud isikute suhtes, kes ei ole kaasosalised tekkinud õigusliku olukorra tekkes ja põhjustamises. Avaldusega kantud kohtukulud jätab kohus avaldajate endi kanda. Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri) 03.11.2006.a. 6