← Eesti

2-06-8307/2

Ts.asi 2-06-8307/21 MENETLUSE LÕPETAMISE MÄÄRUS 23.november 2006 Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja kohtunik Aase Sammelselg tsiviilasi OS’i, AS’i, PL’i, AU, PU, OM, UZ’i ja AS hagi OÜ vastu ebaseadusliku ehitustegevuse keelamises, ehituseelse olukorra taastamises, ehitise dokumentatsiooni väljastamisele kohustamises ja leppetrahvi väljamõistmises hagejad OS volitatud esindaja, advokaat LL AS volitatud esindaja, advokaat LL PL, isikukood 3 770215 4719, elab Aruküla tee 4-3, Jüri alevikus, Rae vallas, 75301, Harjumaal, volitatud esindaja, advokaat LL AU volitatud esindaja, advokaat LL PU volitatud esindaja, advokaat LL UZ volitatud esindaja, advokaat LL AS volitatud esindaja, advokaat LL OM kostja OÜ volitatud esindaja, advokaat TE kompromissiga kohustusi võtnud isikud KV ja AA volitatud esindaja OÜ JZ ja OZ volitatud esindaja OÜ 2 OÜ volitatud esindaja OÜ JJ volitatud esindaja OÜ JS volitatud esindaja OÜ AK, volitatud esindaja OÜ LV volitatud esindaja OÜ EH volitatud esindaja OÜ KS volitatud esindaja OÜ JL volitatud esindaja OÜ TL, volitatud esindaja OÜ TH volitatud esindaja OÜ RV volitatud esindaja OÜ JI volitatud esindaja OÜ AK volitatud esindaja OÜ MV volitatud esindaja OÜ asjaolud 1. OM esitas avalduse hagi tagasivõtmiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 424 lg. 1 ja 2 järgi võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Hagi tagasivõtmine avaldatakse kohtule kirjalikult. Hagi osas on eelmenetlus lõpetamata; seega on hagejal õigus hagi tagasi võtta sõltumata kostja nõusolekust. TsMS § 423 lg. 1 p. 2 alusel jätab kohus hagi läbi vaatamata kui hageja on hagi tagasi võtnud. 2. Pooled on sõlminud kompromissi, mis on vormistatud kirjalikult ja võetud toimikusse. Pooled soovivad kompromissi kohtulikku kinnitamist ja taotlevad asjas menetluse lõpetamist. Pooled on teadlikud protsessitoimingu tagajärgedest. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-ga 430 kinnitab kohus poolte kompromissi, kui see ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. 3 Kohus leiab, et poolte kompromiss põhineb poolte vabal tahtel ning on kooskõlas seadusega. Alust kompromissi kinnitamisest keeldumiseks ei ole. Kompromiss tuleb kinnitada ning asjas menetlus lõpetada. 3. Hageja on maksekorraldusega riigilõivu 1 750.00 krooni. tasunud MT arvelduskontole hagi esitamise eest Hageja on esitanud taotluse tasutud riigilõivust poole tagastamiseks. Taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 150 lg. 2 p. 1 alusel. Kostja on esitanud taotluse OM’lt menetluskulude hüvitamiseks 25 724.00 krooni väljamõistmiseks. Taotlusele lisatud dokumentide kohaselt on kostja kasutanud õigusabi tsiviilasja raames. Hageja, OM ei pea kohtukulude nõuet õigeks, kuna kompromissist on tingitud kostja ettepanekute sobimatusest. tema kõrvale jäämine Kohus leiab, et kostja menetluskulude taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt. TsMS § 168 lg. 4 järgi mõistab kohus hagi tagasi võtmise korral kostja taotlusel hagejalt välja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui hageja võtab hagi tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hagi tagasi võtmine ei ole seotud kostja poolt hageja nõudmiste rahuldamisega. Seega on kostja kohtukulu nõue põhjendatud. Kohus leiab, et kostja menetluskulu on kantud asjas tervikuna, s.o. vaidluses kaheksa hagejaga. Hagi tagasi võtnud hageja vastu on seega menetluskulu nõue põhjendatud 1/8 osas. resolutsioon Juhindudes TsMS §-st 150 lg. 2 p. 1; 168 lg. 4; 423 lg. 1 p. 2, 424 lg. 1 ja 2; 428 lg. 1 p. 4, § 430 ja 433 kohus m ä ä r a s: jätta OM hagi osaühingu vastu ebaseadusliku ehitustegevuse keelamises, ehituseelse olukorra taastamises, ehitise dokumentatsiooni väljastamisele kohustamises ja leppetrahvi väljamõistmises läbi vaatamata. Mõista OM’lt OÜ kasuks välja 3 215.50 (kolm tuhat kakssada viisteist) krooni. Kinnitada poolte kompromiss alljärgnevas. I. KOHTUVAIDLUSED 1.1 OÜ maksab tsiviilasjas ja haldusasjas kantud menetluskulude katteks kompromissi sõlminud hagejate kasuks OS’i arveldusarvele (nr. 70 000 (seitsekümmend tuhat) krooni, millega loetakse rahuldatuks kõik vastastikused menetluskulude nõuded tsiviilasjas . 4 1.2 Pooled kinnitavad, et ei esita pärast kompromissi kinnitamist tsiviilasjas aluseks olnud asjaoludele tuginedes mistahes muid nõudeid. hagi 1.3. OS esitab viie päeva jooksul arvates kompromissi kinnitava määruse jõustumisest Tallinna Ringkonnakohtule avalduse Tallinna Halduskohtu otsusele esitatud apellatsioonkaebusest loobumiseks ning asjas menetluse lõpetamiseks. 1.4. AS, PL, AU, PU, UZ ja AS esitavad viie päeva jooksul arvates kompromissi kinnitava määruse jõustumisest Tallinna Ringkonnakohtule avalduse, milles toetavad OS’i apellatsioonkaebusest loobumise ja menetluse lõpetamise avaldust. 1.5. OS’i poolt kolmandas punktis märgitud kohustuse täitmata jätmise korral on osaühingul õigus nõuda temalt tagasi esimeses punktis märgitud summat. II KAASOMANIKE KOKKULEPE 2.1 Õigustatud Kaasomanikud ja K avaldavad ja kinnitavad, et nende vahel on seoses Kinnistu kasutuskorraga sõlmitud järgmised notariaalselt tõestatud kokkulepped (edaspidi nimetatud Kaasomanike Kokkulepped): 2.1.1 Kaasomanik Uja K on sõlminud . a. Kinnistu valdamise ja kasutamise korra kokkuleppe (notari ametitoimingute raamatu registri nr ), mille kohaselt jääb Kaasomanik U valdusse ja kasutusse Kinnistu oluliseks osaks olev ehitise osa (eluruum nr ) vastavalt lisatud plaanile, kusjuures ehitise ümber olev maatükk jääb Kinnistu igakordsete kaasomanike ühisesse valdusse ja kasutusse; 2.1.2 Kaasomanik Lja L on sõlminud L. a. Kinnistu valdamise ja kasutamise korra kokkuleppe (notari ametitoimingute raamatu registri nr L), mille kohaselt jääb Kaasomanik L valdusse ja kasutusse Kinnistu oluliseks osaks olev ehitise osa (eluruum nr ) vastavalt lisatud plaanile, kusjuures ehitise ümber olev maatükk jääb Kinnistu igakordsete kaasomanike ühisesse valdusse ja kasutusse; 2.1.3 Kaasomanik S ja K on sõlminud . a. Kinnistu valdamise ja kasutamise korra kokkuleppe (notari ametitoimingute raamatu registri nr ), mille kohaselt jääb Kaasomanik S valdusse ja kasutusse Kinnistu oluliseks osaks olev ehitise osa (eluruum nr ) vastavalt lisatud plaanile, kusjuures muus osas kehtivad Kompromisslepingu punktides 2.1.1 ja 2.1.2 ja 2.2 viidatud kokkulepped; 2.1.4 Kaasomanik S ja K on sõlminud a. Kinnistu valdamise ja kasutamise korra kokkuleppe (notari ametitoimingute raamatu registri nr ), mille kohaselt jääb Kaasomanik S valdusse ja kasutusse Kinnistu oluliseks osaks oleva ehitise osa (eluruum nr 4) vastavalt lisatud plaanile, kusjuures ülejäänud osa Kinnistust jääb K ainukasutusse. 2.2 K avaldab ja kinnitab, et lisaks Kaasomanike Kokkulepetele on K ja OM sõlminud . a. Kinnistu valdamise ja kasutamise korra kokkuleppe (notari ametitoimingute raamatu registri nr , edaspidi nimetatud M kokkulepe), mille kohaselt jääb OM valdusse ja kasutusse Kinnistu oluliseks osaks oleva ehitise osa (eluruum nr ) vastavalt lisatud plaanile, kusjuures ülejäänud osa Kinnistust jääb K ainukasutusse arvestades Kompromisslepingu punktides 2.1.1 ja 2.1.2 viidatud kokkulepetest tulenevaid piiranguid. 5 2.3 Õigustatud Kaasomanikud ja K on kokku leppinud Kaasomanike Kokkulepete muutmises ning Kinnistu valdamise ja kasutamise korras alljärgnevatel tingimustel: 2.3.1 Kaasomaniku U või isiku(te), kes omandab(vad) Kaasomanikult Uutma talle omandiõiguse alusel kuuluva Kinnistu kaasomandiosa (või tulevikus selle baasil moodustatud korteriomandi), ainukasutusse ja –valdusesse jäävad Kinnistul paikneva ridaelamu esimesel ( .) ja teisel ( .) korrusel paiknevad ruumid, mis on Kompromisslepingu lisaks nr oleval plaanil piiritletud punasega viirutatult; 2.3.2 Kaasomaniku Svõi isiku(te), kes omandab(vad) Kaasomanikult S talle omandiõiguse alusel kuuluva Kinnistu kaasomandiosa (või tulevikus selle baasil moodustatud korteriomandi), ainukasutusse ja –valdusesse jäävad Kinnistul paikneva ridaelamu esimesel ( ) ja teisel (2.) korrusel paiknevad ruumid, mis on Kompromisslepingu lisaks nr 1 oleval plaanil piiritletud rohelisega viirutatult; 2.3.3 Kaasomaniku Laas või isiku(te), kes omandab(vad) Kaasomanikult Laas talle omandiõiguse alusel kuuluva Kinnistu kaasomandiosa (või tulevikus selle baasil moodustatud korteriomandi), ainukasutusse ja –valdusesse jäävad Kinnistul paikneva ridaelamu esimesel ( ) ja teisel ( .) korrusel paiknevad ruumid, mis on Kompromisslepingu lisaks nr 1 oleval plaanil piiritletud kollasega viirutatult; 2.3.4 Kaasomaniku S või isiku(te), kes omandab(vad) Kaasomanikult S talle omandiõiguse alusel kuuluva Kinnistu kaasomandiosa (või tulevikus selle baasil moodustatud korteriomandi), ainukasutusse ja –valdusesse jäävad Kinnistul paikneva ridaelamu esimesel ( ) ja teisel ( .) korrusel paiknevad ruumid, mis on Kompromisslepingu lisaks nr 1 oleval plaanil piiritletud sinisega viirutatult; 2.3.5 Õigustatud Kaasomanike või isiku(te), kes omandab(vad) Õigustatud Kaasomanikelt neile omandiõiguse alusel kuuluva(

  1. d)Kinnistu kaasomandiosa(
  2. d)(või tulevikus selle/nende baasil moodustatud korteriomandi(d)), kaaskasutusse ja –valdusesse jääb Kinnistu M tee poolne osa, mis on Kompromisslepingu lisaks nr oleval plaanil piiritletud punase joonega; 2.3.6 K või isiku(te), kes omandab(vad) K talle omandiõiguse alusel kuuluva Kinnistu kaasomandiosa (või tulevikus selle baasil moodustatud korteriomandi(d)), ainukasutusse ja –valdusesse (või nende omavahelisel kokkuleppel nende kaaskasutusse ja –valdusesse) jäävad kooskõlas AS poolt koostatud elamu-ärihoone projektdokumentatsiooni (töö nr ) ning ehitusloa nr alusel Kinnistule olemasoleva ridaelamu juurdeehitusena püstitava elamusärihoones (edaspidi nimetatud Juurdeehitus) asuvad kõik ruumid, mille projektijärgne paiknemine on toodud Kompromisslepingu lisaks nr oleval plaanil; 6 2.3.7 K või isiku(te), kes omandab(vad) Klt talle omandiõiguse alusel kuuluva Kinnistu kaasomandiosa (või tulevikus selle baasil moodustatud korteriomandi(d)), ainukasutusse ja –valdusesse (või nende omavahelisel kokkuleppel nende kaaskasutusse ja –valdusesse) jääb Kinnistu tee poolne osa, mis on Kompromisslepingu lisaks nr oleval plaanil piiritletud sinise joonega; 2.3.8 Õigustatud Kaasomanike ja K või isiku(te), kes omandab(vad) neilt neile omandiõiguse alusel kuuluva(
  3. d)Kinnistu kaasomandiosa(
  4. d)(või tulevikus selle/nende baasil moodustatud korteriomandi(d)), kaaskasutusse ja – valdusesse jääb Kinnistu osa, mis on Kompromisslepingu lisaks nr oleval plaanil piiritletud sinisega ruudutatult; 2.3.9 Õigustatud Kaasomanikud ja K on kokku leppinud, et neil õigus nende ainukasutusse jäänud Kinnistu (sh Kinnistu oluliseks osaks oleva ehitise) osasid vallata ja kasutada teineteisest eraldi, ilma lubasid ja kooskõlastusi võtmata, arvestades siiski võimalikke käesolevast Kompromisslepingust ja seadusest tulenevaid piiranguid; 2.3.10 Õigustatud Kaasomanikel ja Kl on õigus ilma teiste lepinguosaliste nõusolekuta sõlmida enda ainukasutuses olevate Kinnistu (sh Kinnistu oluliseks osaks oleva ehitise) osade suhtes üüri-, rendi- ja muid kasutuslepinguid kolmandate isikutega; 2.3.11 Õigustatud Kaasomanikud ja K annavad vastastikku teineteisele nende ainukasutuses olevate Kinnistu (sh Kinnistu oluliseks osaks oleva ehitise) osade suhtes üüri-, rendi- ja muude kasutuslepingute sõlmimiseks vajalikud nõusolekud ja tagasivõetamatud volitused; 2.3.12 Õigustatud Kaasomanikel ja Kl on ainuõigus nende ainukasutuses olevast kaasomandiosast saadavale viljale; 2.3.13 Õigustatud Kaasomanikud ja K kannavad kaasomandis oleval Kinnistul lasuvaid avalik-õiguslikke koormatisi vastavale neile kuuluvatele mõtteliste osade suurusele ühises asjas. Õigustatud Kaasomanike ja K ainukasutuses oleva Kinnistu (sh Kinnistu oluliseks osaks oleva ehitise) osa alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi kannab see lepinguosaline, kelle ainukasutuses vastav Kinnistu (sh Kinnistu oluliseks osaks oleva ehitise) osa on ning tal ei ole õigust nõuda teiselt lepinguosaliselt nimetatud kulude hüvitamist; 2.3.14 Õigustatud Kaasomanikel ja Kl on õigus teha Kinnistu kui terviku säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta eeldusel, et teiste kaasomanike nõusolekut ei olnud võimalik antud tingimustes saada. Vajalike kulutusi teinud kaasomanik võib nõuda teistelt kaasomanikult vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende kaasomandiosade suurusega; 2.3.15 Õigustatud Kaasomanikud ja K kohustuvad kooskõlastama teiste lepinguosalistega kõik nende ainukasutusse jääval Kinnistu (sh Kinnistu oluliseks osaks oleva ehitise) osal kavandatavad ehitustööd, mis võivad 7 kahjustada ja/või halvendada teiste kaasomanike õigusi nende kasutuses oleva kinnistu osa valdamisel ja kasutamisel; 2.3.16 Õigustatud Kaasomanikud ja K avaldavad ja kinnitavad, et nad on tutvunud Kompromisslepingu punktis . viidatud K ja Olga Maksimova vahel sõlmitud Kinnistu valdamise ja kasutamise korra tingimustega ning et Kompromisslepingu punktides . .1- . .15 sisalduv Kinnistu valdamise ja kasutamise korra kokkulepe ei riku Kompromisslepingu punktis . viidatud lepingust tulenevaid Olga Maksimova õigusi. 2.4 Õigustatud Kaasomanikud ja K avaldavad ja kinnitavad, et nad ei oma seoses Kinnistu kasutuskorra muutmisega teineteise suhtes mingeid nõudeid ega pretensioone ning et Kinnistu kasutuskorra muutmise eest teineteisele kompensatsioone ega hüvitisi ei maksta. 2.5 Õigustatud Kaasomanikud ja K soovivad kanda Kinnistu kasutuskorra kokkuleppe sõlmimist kajastava märkuse kinnistusraamatusse Kinnistu registriosa kolmandasse jakku: Õigustatud Kaasomanikud ja K on Kinnistu kaasomandi valdamise ja kasutamise korras kokku leppinud ning paluvad Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa nr 681060 kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale märkusena sisse kanda kaasomanike vaheline kaasomandi valdamise ja kasutamise korra kokkulepe vastavalt .a. sõlmitud lepingu punktile . ning lepingu lisadeks nr. olevatele plaanidele. 2.6 Õigustatud Kaasomanikud ja K on kokku leppinud, et juhul, kui Harju Maakohtu kinnistusosakond peaks mistahes asjaoludel keelduma Kompromisslepingu punktis .5 sätestatud märkuse kinnistusraamatusse kandmisest, siis kohustuvad Õigustatud Kaasomanikud ja K asjatute viivitusteta sõlmima Kompromisslepingu punktis . - .4 toodud tingimustel Kinnistu kasutamise ja valdamise kokkuleppe notariaalselt tõestatud vormis ning tegema kõik neist sõltuvad toimingud saavutamaks Kinnistu kasutuskorra kokkuleppe sõlmimist kajastava märkuse tegemine kinnistusraamatusse esimesel võimalusel. III KASUTUSLOA TAOTLEMINE 3.1 Õigustatud Kaasomanikud ja K avaldavad ja kinnitavad, et Kinnistule püstitatud (edaspidi nimetatud ) ei ole Kompromisslepingu sõlmimise päeva seisuga kasutusluba väljastatud. 3.2 Õigustatud Kaasomanikud ja K on kokku leppinud, et K teostab omal kulul le kasutusloa taotlemise eelduseks olevad toimingud, välja arvatud toimingud, mille teostamiseks K ainuisikuliselt ei ole pädev, kaheksateistkümne ( ) kalendrikuu jooksul arvates Harju Maakohtu kohtumääruse, millega kinnitatakse käesolev Kompromissleping, jõustumisest. 3.3 Juhul, kui le kasutusloa taotlemiseks on asjakohastest õigusaktidest ja/või praktilisest vajadusest tulenevalt vajalikud ühe või mitme Õigustatud Kaasomaniku poolsed 8 toimingud, siis kohustub K vastavast vajadusest Õigustatud Kaasomanike kirjalikult teavitama. Õigustatud Kaasomanikud kohustuvad neist sõltuvad toimingud teostama asjatute viivitusteta. 3.4 Õigustatud Kaasomanikud avaldavad ja kinnitavad, et nad on teadlikud Ehitusseaduse § lg 8 sisalduvast regulatsioonist, mille kohaselt eeldab kaasomandis olevale ehitisele kasutusloa väljastamine vastavasisulise taotluse esitamist kõikide kaasomanike poolt, mistõttu ei ole le kasutusloa väljastamiseks taotluse esitamine võimalik ilma OM tahteavalduseta ning et Kl ei ole võimalik tagada OM poolt vastavasisulise tahteavalduse tegemist. 3.5 Õigustatud Kaasomanikud avaldavad ja kinnitavad, et nad on teadlikud Ehitusseaduse § lg 6 sisalduvast regulatsioonist, mille kohaselt otsustab le kasutusloa väljastamise või sellest keeldumise RV 0 päeva jooksul kasutusloa väljastamiseks vajaliku viimase dokumendi esitamise päevast arvates ning et Kl ei ole võimalik tagada vastavast tähtajast kinnipidamist RV poolt. 3.6 Arvestades Kompromisslepingu punktides .4 ja .5 sätestatut on Õigustatud Kaasomanikud ja K kokku leppinud, et K Kompromisslepingu punktist . tulenev kohustus loetakse nõuetekohaselt täidetuks juhul, kui K on kokkulepitud tähtajaks nõuetekohaselt teostanud kõik tema ainupädevuses olevad kasutusloa taotluse esitamise eelduseks olevad toimingud. IV JUURDEEHITUSE TEOSTAMINE 4.1 Õigustatud Kaasomanikud avaldavad ja kinnitavad, et nad on teadlikud järgmistest asjaoludest: 4.1.1 . on RV väljastanud Kle ehitusloa nr (edaspidi nimetatud ) Juurdeehituse teostamiseks kooskõlas AS-i poolt koostatud elamu-ärihoone projektdokumentatsiooniga (töö nr , edaspidi nimetatud ); 4.1.2 K on alusel alustanud Juurdeehituse teostamist teostades ehitustöid kuni ., s.o kuni kehtivuse peatamiseni Tallinna Halduskohtu a. kohtumäärusega haldusasjas nr ; 4.1.3 K on huvitatud Juurdeehituse valmisehitamisest Ehitusprojektis toodud mahus ning selles sisalduvast arhitektuursest lahendusest lähtudes. 4.2 Õigustatud Kaasomanikud annavad Kompromisslepingu sõlmimisega Kle tagasivõetamatu ja tingimusteta (välja arvatud Kompromisslepingu ptk IV sõnaselgelt sätestatud tingimused) nõusoleku Juurdeehituse ehitustööde teostamiseks või ehitamiseks kooskõlas Ehitusprojekti ja selle alusel väljastatud ga ning kohustuvad hoiduma Kle Juurdeehituse ehitustööde teostamise käigus mistahes takistuste tegemisest. 4.3 Õigustatud Kaasomanikud ja K on kokku leppinud, et Kl on Juurdeehituse ehitustööde teostamise käigus õigus (sealhulgas ent mitte ainult arhitektuurse osa) muutmiseks vastavalt oma paremale äranägemisele tingimustel, et muutmise 9 tagajärjel ei suurene Juurdeehituse maht rohkem kui viie

(5)protsendi võrra ning Juurdeehituse korruselisus jääb muutumatuks. 4.4 Õigustatud Kaasomanikud ja K on kokku leppinud, et K korraldab omal kulul muudatuste sisseviimise selliselt, et Ehitusprojekt kajastaks kõiki reaalselt eksisteerivad suitsukorstnaid, ning kooskõlastab seejärel uuesti tuleohutuse osas järelevalvet tegevas ametiasutuses, kusjuures pädeva asutuse poolt põhjendatud nõudmise esitamisel kohustub K omal kulul teostama olemasoleva(
  1. te)suitsukorstna(
  2. te)ümberehitamise selliselt, et oleks tagatud vastava ametiasutuse kooskõlastuse saamine ning olemasoleva(
  3. te)suitsukorstna(
  4. te)edasise sihtotstarbelise kasutamise võimalus. Käesolevas punktis Kl lasuvate kohustuste täitmise võimaldamiseks vajalikud tööjoonised ja ehituse dokumentatsiooni esitavad Õigustatud Kaasomanikud, kes on oma eluruumidesse rajanud küttekolded (ahjud/kaminad) ise, kusjuures juhul, kui asjakohaseid dokumente ei esitata viieteistkümne
(15)kalendripäeva jooksul K poolse nõudmise esitamisest, siis vabaneb K käesolevast punktist tulenevate kohustuste täitmisest. 4.5 Juhul, kui Kompromisslepingu punktides
  1. ja/või 4.4 sätestatud võimalikud muudatused tingivad vajaduse uue taotlemiseks, siis loetakse Kompromisslepingu punktis
  2. toodud Õigustatud Kaasomanike nõusolek antuks Juurdeehituse teostamiseks ka vastava uue alusel. 4.6 Juurdeehituse ehitustööde teostamisel kohustub K Õigustatud Kaasomanike huvides arvestama järgmiste piirangute ja kitsendustega: V 4.6.1 K kohustub tagama, et Juurdeehituse ehitustööde teostamise käigus ei kahjustata Õigustatud Kaasomanike vara, sealhulgas ent mitte ainult WiFi signaali vastuvõtjat, satelliit- ja televisiooniantenne ning nende sihipärast toimimist; 4.6.2 K kohustub teavitama Õigustatud Kaasomanikke kirjalikult taasesitamist võimaldavas vormis mitte vähem kui viis
(5)kalendripäeva ette ehitustööde teostamisest, millega kaasnevad s elektri- ja/või veekatkestused kestvusega rohkem kui kaks ( ) tundi; 4.6.3 K kohustub teavitama Õigustatud Kaasomanikke kirjalikult taasesitamist võimaldavas vormis mitte vähem kui viis
(5)kalendripäeva ette ehitustööde teostamisest, millega kaasnevad piirangud Õigustatud Kaasomanike ainukasutusse jääva Kinnistu osa kasutamisel kestvusega rohkem kui kaks ( ) tundi; 4.6.4 K kohustub Juurdeehituse ehitustööde teostamisel rakendama vajalikke meetmeid tagamaks Õigustatud Kaasomanike ja teiste võimalike t kasutavate isikute ohutus ehitustööde teostamise ajal ning minimeerimaks ehitustööde teostamisel tekkivat müra eesmärgiga minimaalselt häirida Õigustatud Kaasomanikke ja teisi võimalikke t kasutavaid isikuid. MÜÜGIGARANTII LÕPETAMINE 10 5.1 Kaasomaniku U ja K vahel a., Kaasomaniku L ja K vahel a. ning Kaasomaniku ja K vahel . a. sõlmitud Kinnistu mõttelise osa ehitamiskohustusega müügilepingutes andis K mainitud Õigustatud Kaasomanikele kahe ( ) aastase müügigarantii Kinnistu oluliseks osaks oleva le ning sse paigaldatud seadmetele vastavalt konkreetse seadme tarnija tingimustele. Kaasomaniku S ja K vahel . a. sõlmitud kinnistu mõttelise osa müügilepingus K Kaasomanikule S mistahes garantiid ega sse paigaldatud seadmete osas andnud ei ole. 5.2 Õigustatud Kaasomanikud avaldavad ja kinnitavad, et K on Kompromisslepingu sõlmimise päeva seisuga endale võetud ehitamiskohustuse Õigustatud Kaasomanike ees nõuetekohaselt täitnud ning et Õigustatud Kaasomanikel puuduvad seoses kõnealuse kohustuse täitmisega K vastu mistahes varalised või mittevaralised pretensioonid, välja arvatud Kompromisslepingu punktis 5. märgitud nõuded seoses ehitustöödes ilmnenud puudustega. 5.3 Õigustatud Kaasomanikel on Kle erinevaid nõudeid seoses senise ekspluateerimise käigus ilmnenud puudustega ehitustööde ja/või sse paigaldatud seadmete kvaliteedis, kusjuures Õigustatud Kaasomanikud ja K ei pea otstarbekaks ilmnenud puudusi Kompromisslepingus täpsemalt kirjeldada. Õigustatud Kaasomanikud ja K on kokku leppinud, et K ei ole kohustatud ehitustöödes ja/või sse paigaldatud seadmetes seni ilmnenud ega võimalikke edaspidi ilmnevaid mistahes puudusi kõrvaldama, vaid K tasub vastavate puuduste eest Õigustatud Kaasomanikele ühekordse hüvitisena 0.000,00 Eesti krooni. 5.4 Kompromisslepingu punktist 5. toodud summa tasutakse Õigustatud Kaasomanike taotlusele Kaasomanik Si arveldusarvele nr viie
(5)tööpäeva jooksul arvates Harju Maakohtu kohtumääruse, millega kinnitatakse käesolev Kompromissleping, jõustumisest. 5.5 Kompromisslepingu punktis 5. toodud summa tasumisega punktis 5.4 toodud viisil Õigustatud Kaasomanikele loetakse K garantiikohustused Õigustatud Kaasomanike ees täies ulatuses ja nõuetekohaselt täidetuks. Õigustatud Kaasomanikud kinnitavad, et kõnealuse summa laekumisel puuduvad neil K vastu mistahes pretensioonid seoses ehitustöödes seni ilmnenud ning võimalike edaspidi ilmnevate puudustega ning et nad kohustuvad mitte esitama vastavate võimalike puuduste osas Kle mistahes nõudeid. 5.6 Selguse huvides avaldavad ja kinnitavad Õigustatud Kaasomanikud ja K, et käsitlevad Kompromisslepingu punktis 5.5 sisalduvat kinnitust K vastutusest vabastamise kokkuleppena VÕS § 106 tähenduses, mille kohaselt ei vastuta K Kompromisslepingu punktist 5. toodud summa tasumisel ühegi ehitustööde ja/või sse paigaldatud seadme osas ilmnenud või edaspidi ilmneva puuduse eest. Õigustatud Kaasomanikud avaldavad ja kinnitavad, et ükski ehitustööde ja/või sse paigaldatud seadme osas seni ilmnenud puudus ei ole K poolse mistahes kohustuse tahtliku rikkumise tagajärg. VI JALGTEESERVITUUDI SEADMINE 6.1 Valitseva Kinnisasja Kaasomanikud ja Teeniva Kinnisasja Omanikud on kokku leppinud Teeniva Kinnisasja koormamises tähtajatu ja tasuta jalgteeservituudiga (edaspidi Teeservituut) Valitseva Kinnisasja igakordsete omanike kasuks. 11 Teeservituudi ala on tähistatud Kompromisslepingu lisaks nr oleval plaanil punasega. Teeservituudi sisuks on Valitseva Kinnisasja igakordsete omanike õigus kasutada Teenivat Kinnisasja läbivat juurdepääsuteed jalgsi ööpäevaringselt piiramatu arv kordi. 6.2 Valitseva Kinnisasja Kaasomanikud ja Teeniva Kinnisasja Omanikud on kokku leppinud, et (
  1. i)Teenivat Kinnisasja läbiva juurdepääsutee rajavad Valitseva Kinnisasja Kaasomanikud ning et (
  2. ii)juurdepääsutee korrashoiu ja hooldamise kohustus lasub Valitseva Kinnisasja igakordsetel omanikel. 6.3 Valitseva Kinnisasja Kaasomanikud ja Teeniva Kinnisasja Omanikud avaldavad ja kinnitavad, et nad on teadlikud sellest, et Teeservituut kehtib alates selle kinnistusraamatusse kandmisest kõigi Teeniva Kinnisasja koosseisu kuuluvate korteriomandite osas avatud kinnisturegistri registriosadesse ning et Teeservituudi kinnistusraamatusse kandmine eeldab asjaõiguslepingu sõlmimist, kusjuures asjaõiguslepingu sõlmimine ei ole võimalik ilma Valitseva Kinnisasja kaasomanikuks oleva Olga Maksimova tahteavalduseta. Eeltoodust hoolimata kohustuvad Valitseva Kinnisasja Kaasomanikud ja Teeniva Kinnisasja Omanikud täitma heas usus endale käesoleva Kompromisslepinguga võetud kohustusi. VII KAASOMANDI LÕPETAMINE 7.1 Õigustatud Kaasomanikud ja K avaldavad ja kinnitavad, et nad on huvitatud Kinnistu osas kaasomandi lõpetamisest ning Kinnistu korteriomanditeks jagamisest järgmiselt: 7.1.1 Kaasomaniku U omandisse jääb Kinnistu jagamise tulemusena moodustuv korteriomand, mille reaalosaks on vastavalt Kompromisslepingu punktile . .1 Kaasomaniku U ainukasutusse jääv eluruum ning mõtteliseks osaks sellele vastav proportsionaalne osa Kinnistust; 7.1.2 Kaasomaniku Lomandisse jääb Kinnistu jagamise tulemusena moodustuv korteriomand, mille reaalosaks on vastavalt Kompromisslepingu punktile . . Kaasomaniku L ainukasutusse jääv eluruum ning mõtteliseks osaks sellele vastav proportsionaalne osa Kinnistust; 7.1.3 Kaasomaniku S omandisse jääb Kinnistu jagamise tulemusena moodustuv korteriomand, mille reaalosaks on vastavalt Kompromisslepingu punktile . . Kaasomaniku S ainukasutusse jääv eluruum ning mõtteliseks osaks sellele vastav proportsionaalne osa Kinnistust; 7.1.4 Kaasomaniku S omandisse jääb Kinnistu jagamise tulemusena moodustuv korteriomand, mille reaalosaks on vastavalt Kompromisslepingu punktile . .4 Kaasomaniku S ainukasutusse jääv eluruum ning mõtteliseks osaks sellele vastav proportsionaalne osa Kinnistust; 7.1.5 Olga Maksimova omandisse jääb Kinnistu jagamise tulemusena moodustuv korteriomand, mille reaalosaks on Kinnistul paikneva esimesel ( ) ja teisel ( .) korrusel paiknevad ruumid, mis on Kompromisslepingu lisaks nr oleval plaanil piiritletud musta värviga, ning mõtteliseks osaks sellele vastav proportsionaalne osa Kinnistust; 12 7.1.6 K omandisse jäävad Kinnistu jagamise tulemusena moodustuvad korteriomandid, mille reaaosadeks on Kinnistule Juurdeehituse teostamise käigus ehitatavad uued äri- ja eluruumid ning mõttelisteks osaks vastavatele ruumidele vastav proportsionaalne osa Kinnistust; 7.1.7 Kinnistu korteriomanditeks jagamisega seotud otsesed kulud (notaritasu ja riigilõivud), välja arvatud Õigustatud Kaasomanike võimalikud kulud õigusabile, kannab täies ulatuses K. 7.2 Õigustatud Kaasomanikud ja K avaldavad ja kinnitavad, et nad on teadlikud sellest, et Kinnistu korteriomanditeks jagamiseks on vajalik kõikide Kinnistu kaasomanike, sealhulgas OM, vastavasisulised tahteavaldused ning et Kinnistu korteriomanditeks jagamine ei ole võimalik käesoleva Kompromisslepingu alusel. 7.3 Õigustatud Kaasomanikud ja K on kokku leppinud, et K alustab Kinnistu korteriomanditeks jagamiseks vajaliku notariaalse võlaõigusliku ja asjaõigusliku kokkuleppe ettevalmistamist ning esitab vastavasisulise projekti Õigustatud Kaasomanikele ja OMle tutvumiseks asjatute viivitusteta. Õigustatud Kaasomanikud kohustuvad osutama kaasabi saavutamaks Kinnistu korteriomanditeks jagamiseks vajalike toimingute teostamine asjatute viivitusteta, sealhulgas ent mitte ainult kohustuvad Õigustatud Kaasomanikud ilmuma vastava kokkuleppe sõlmimiseks notarisse. Kinnistu korteriomanditeks jagamise kokkuleppe sõlmimise aja teatab K Õigustatud Kaasomanikele kirjalikult mitte vähem kui kakskümmend üks
(1)kalendripäeva ette. 7.4 Juhul, kui K on sunnitud Kinnistu osas kaasomandi lõpetamiseks Kinnistu korteriomanditeks jagamise teel pöörduma pädeva kohtu poole, siis kohustuvad Õigustatud Kaasomanikud toetama võimalikus kohtumenetluses Kinnistu korteriomanditeks jagamist Kompromisslepingu punktis 7.1 sätestatud põhimõtetest lähtudes. VIII KOHUSTUSTE ÜLEANDMINE 8.1 Igaüks Õigustatud Kaasomanikest on kohustatud talle kuuluva Kinnistu kaasomandiosa mistahes viisil võõrandamisel tagama, et Kinnistu kaasomandiosa omandaja võtab täielikult ja tingimusteta üle kõik Kompromisslepingust tulenevad vastava Õigustatud Kaasomaniku kohustused. Käesoleva punkti rikkumise korral on kohustust rikkunud Õigustatud Kaasomanik kohustatud tasuma Kle leppetrahvi summas 100.000,00 (ükssada tuhat) Eesti krooni ning hüvitama lisaks leppetrahvi ületavas osas Kle tekitatud varalise kahju. 8.2 K on kohustatud talle kuuluva Kinnistu kaasomandiosa mistahes viisil võõrandamisel tagama, et Kinnistu kaasomandiosa omandaja võtab täielikult ja tingimusteta üle kõik Kompromisslepingu punktist II tulenevad K kohustused. Käesoleva punkti rikkumise korral on kohustust rikkunud Õigustatud Kaasomanik kohustatud tasuma Õigustatud Kaasomanikele kokku leppetrahvi summas 100.000,00 (ükssada tuhat) Eesti krooni ning hüvitama lisaks leppetrahvi ületavas osas Kle tekitatud varalise kahju. Leppetrahvi ja võimaliku kahju hüvitamise nõude osas on Õigustatud Kaasomanikud käsitletavad solidaarvõlausaldajatena. 13 Tagastada riigituludest OS’i seitsekümmend viis) krooni. arveldusarvele (nr. ) 875.00 (kaheksasada Lõpetada tsiviilasja menetlus. Selgitada, et kompromiss kehtib täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse. Määrusele on õigus esitada määruskaebus Harju Maakohtule Kentmanni Kohtumaja kaudu päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. /allkiri//pitser/ Aase Sammelselg kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.