2-06-965/2

HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-06-965 Otsuse kuupäev 14.november 2006 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi KPi avaldus põlvnemise tuvastamiseks surnud isikust Asja läbivaatamise kuupäev 10.november 2006 Istungil osalenud isikud avaldaja KP, avaldaja esindaja advokaat UV ja puudutatud isik KP Resolutsioon Avaldus rahuldada. Tuvastada, et KP põlvneb KT Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule sama maakohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 200 krooni. Avalduse asjaolud ja menetluse käik. KP esitas kohtule avalduse, milles palub tuvastada enda põlvnemist KT kes ei olnud abielus avaldaja ema KP. Rapla Rajooni Rahvakohtu aasta otsuse kohaselt tsiviilasjas nr mõisteti KT välja alimendid avaldaja ema K(E ) P kasuks avaldaja ülalpidamiseks. Kohtuotsuse kohaselt alustasid avaldaja vanemad abielulist kooselu aastal ning .a. sündis neil KP. aastal esitas avaldaja ema K (E ) P alimentide väljanõudmiseks kohtusse hagi, kuna isa täitis ülalpidamiskohustust ebaregulaarselt või jättis selle üldse täitmata. Avaldaja isa KT nõudele vastu ei vaielnud ning võttis omaks, et tema ülalpidamisel oli poolte kooselust sündinud KP. KT suri . Avaldaja soovib isaduse tuvastamist, kuna kuni käesoleva hetkeni on tema sünnitunnistusel isa kanne tegemata. Isaduse tuvastamine määratleks avaldaja sünnipärase kodakondsuse, kuna avaldaja ema ei ole sünnipärane kodanik. Kohtuistungil ära kuulatud: KPi seletuse kohaselt peab ta KT oma isaks. Isa oli temale väga tähtis isik. Isa lahkus pere juurest, kui avaldaja oli väike, kuid suviti viibis ta ikka isa juures. Ka KT pidas avaldajat oma lapseks, ta käis , kus avaldaja õppis. Kui KT viibis haiglas, siis käis avaldaja teda vaatamas. KP väidab, et elas KT koos üle kümne aasta. . KP kinnitab, et KP on KT tütar. KP kohtus K T ka hiljem, kui vanemad koos enam ei elanud. KT pidas KPit oma tütreks. Kohtu järeldused. Perekonnaseaduse (PKS) § 42 lg 1 kohaselt kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohus ema, lapse eestkostja, eestkosteasutuse või isiku nõudel, kes end lapse isaks peab. Kui lapse põlvnemine ei ole tuvastatud enne tema täisealiseks saamist, võib lapse põlvnemist isast tuvastada üksnes täisealiseks saanud lapse nõudel. Sama paragrahvi 2. lõike järgi põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Kohus, kuulanud ära avaldaja ja avaldaja ema KP seletuse ja tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KPi sünnitunnistustel puudub kanne isa kohta. aasta otsuse kohaselt tsiviilasjas nr mõisteti KT välja elatis (alimendid) avaldaja ema K(E ) P kasuks avaldaja ülalpidamiseks. Kohtuotsuse kohaselt alustasid avaldaja vanemad abielulist kooselu aastal ning a. sündis neil tütar K P . KT võttis kohtuistungil omaks, et tema ülalpidamisel oli poolte kooselust sündinud KP. K P seletuse järgi elas ta koos KT umbes kümme aastat ning kinnitab, et KP on K T tütar. Eelnevaga on tõendatud asjaolud, mis võimaldavad KPi pidada K T põlvnevaks ning avaldus kuulub rahuldamisele. Koidula Laurisaar kohtunik 2