3-05-101/1

3-05-101 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Paukštys Otsuse tegemise aeg ja koht 24.04.

1. a Tallinn Haldusasja number 3-05-101 (endine nr 3-200/2005) Haldusasi T.R.i kaebus AS Falck Eesti 17.11.2004.a viivistasu otsuse nr VTO 061003 tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 07.04.2006.a Menetlusosalised Kaebaja T.R. Vastustaja AS Falck Eesti, esindaja Alger Räpp RESOLUTSIOON Jätta T.R.i kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb asja otsustanud halduskohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest arvates. Teadet ei ole vaja esitada, kui teate esitamise tähtaja jooksul esitatakse apellatsioonkaebus. ASJAOLUD
2. AS Falck Eesti linnatranspordi teenindaja koostas 17.11.2004.a kell 15.37 sõiduautole Chrysler registreerimismärgiga 047 CHR viivistasu otsuse nr VTO 061003 parkimise eest tasulisel parkimiskohal Tallinnas Lastekodu tänaval (otsuses „LASTEKODU 14“) parkimistasu maksmata (tl 21). Otsusega määrati liiklusseaduse (LS) § 50² lõigete 1 ja 6 alusel tasumisele summa 480 krooni.
3. 13.12.2004.a väljastati T.R.ile viivistasu otsuse nr VTO 061003 korduvteade (tl 8).
4. T.R. esitas 22.12.2004.a viivistasu otsusele vaide, mis Tallinna Kommunaalameti 19.01.2005.a otsusega jäeti rahuldamata (tl 3-4). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5. Kaebaja taotleb AS Falck Eesti 17.11.2004.a viivistasu otsuse nr VTO 061003 tühistamist. Kaebaja väitel kasutab ta nimetatud sõidukit üksinda ja teab kindlalt, et ta otsuses märgitud ajal Lastekodu tänaval autot ei parkinud. Kaebaja peatas auto viivistasu otsuses nimetatud ajal ja kohas kaupade laadimiseks teisele autole. See tegevus ei eelda parkimistasu maksmist.
6. Vastustaja leiab, et kaevatav otsus on kooskõlas LS §-ga 50² ja palub jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja väitel oli mootorsõiduk Chrysler registreerimismärgiga 047 CHR 17.11.2004.a kell 15.37 pargitud avalikul parkimiskohal ilma, et 1) oleks parkimise eest tasutud; 2) parkimise algusaeg oleks tehtud teatavaks perkimise kella või kirjaliku teatega parkimise algusaja kohta. KOHTU PÕHJENDUSED
7. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjustel. 6.1 LS § 50¹ lõike 1 kohaselt võib kohalik omavalitsus oma territooriumil kehtestada tasulise parkimise ala, mille piires parkimisel peab mootorsõiduki juht maksma parkimistasu. Tallinna Linnavolikogu 30.01.2003.a määrusega nr 9 „Parkimistasu kehtestamine“ on kehtestatud tasulise parkimise ala ja parkimistasu. Nimetatud määruse punkti 5 kohaselt kuulub Lastekodu tänav Kesklinna avaliku tasulise parkimise alasse. Määruse punkti 4.1 kohaselt peab mootorsõiduki juht maksma parkimistasu enne või vahetult pärast parkimise alustamist. Sama punkti kohaselt, kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, siis tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest. Määruse punkti 4.2 kohaselt, kui mootorsõiduki juht ei ole parkimise alustamisel parkimisaja algust kirjalikult või parkimiskella abil parkimise kontrolli teostajale nähtavalt ja arusaadavalt teada andnud, tekib mootorsõiduki juhil parkimistasu maksmise kohustus parkimise alustamise hetkest. Sama punkti kohaselt parkimiskell või kirjalik teade parkimisaja alguse kohta peab olema sõiduki esiklaasil nähtaval kohal, kusjuures kirjalik teade peab olema vormistatud loetavalt ja arusaadavalt. Eeltoodust tuleneb, et kui parkimise algusaeg on mootorsõiduki juhi poolt teatavaks tehtud, siis oli tal lubatud 15 minutit parkida Tallinnas tasulisel parkimisalal tasuta. Kui aga vastavat teadet ei ole sõiduki esiklaasile nähtavale kohale pandud, on sõiduki juht kohustatud parkimistasu maksma ka pargitud lühema aja eest kui 15 minutit. 6.2 Asjas puudub vaidlus selles, et sõiduauto sõiduauto Chrysler registreerimismärgiga 047 CHR seisis 17.11.2004.a kell 15.37 tasulisel parkimiskohal Tallinnas Lastekodu tänaval parkimistasu maksmata. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kõnealusel juhul oli tegemist parkimise või peatumisega. Liikluskord Eesti teedel on LS § 3 lõike 2 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 02.02.2001.a määrusega nr 48 „Liikluseeskiri“. Nimetatud määruse § 2 lõike 29 kohaselt mõistetakse parkimise all sõiduki ettekavatsetud seismajäämist kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks. Sama paragrahvi lõike 31 kohaselt mõistetakse peatumise all sõiduki ettekavatsetud seismajätmist sõitjate peale- või mahamineku või veose laadimise ajaks, kusjuures termin ei hõlma seismajäämist koos liiklusvooluga või reguleerija või liikluskorraldusvahendi nõudel. 2 Eeltoodust tulenevalt eristub parkimisest sõiduki peatumine selle poolest, et peatumise korral ei saa toimuda muid toiminguid peale sõitjate peale- või mahamineku või veose laadimise. Kaebaja kohtuistungil antud seletuse kohaselt jättis ta viivistasu otsuses märgitud ajal ja kohas sõiduki seisma, väljus sellest, võttis sõidukist koti dokumentidega, andis selle üle teisele isikule ja suhtles temaga umbes kolm minutit (tl 30-31). Seega juba kaebaja enda seletusest nähtuvalt toimus sõiduki seismajätmine kahe isiku vaheliseks suhtluseks. Kusjuures sõiduk seisis selliselt niikaua, et vastustaja töötaja jõudis tulla sõiduki juurde, kontrollida, kas parkimise eest on mobiilside teel tasutud, koostada viivistasu otsuse ja sealt lahkuda. Vastustaja töötaja poolt parkimise eest mobiilside teel tasumise kontrollimine nähtub toimikus olevast vastustaja elektroonilise parkimiste kontrolli andmebaasi väljatrükist (tl 22). Sellest nähtuvalt on 17.11.2004.a kell 15.35 vastavasisuline päring sõiduauto sõiduki registreerimismärgiga 047 CHR suhtes tehtud. Kaebaja seletuse kohaselt ta vastustaja töötajaid sõiduki juures ei näinud. Eeltoodud asjaolud annavad kohtul alust arvata, et kaebaja poolt sõiduki seismajätmine toimus ilmselt kauemaks kui kaebuses väidetud ning kuna kaebaja sõiduki juures toimuvat ei näinud, oli ta selle juurest järelikult ka lahkunud. Kaebaja väidete usaldusväärsust vähendavad ka nendes sisalduvad vastuolud. Nimelt kohtule esitatud kaebuse kohaselt ei toimunud sõiduki seismajätmine mitte dokumentidega koti üle andmiseks kinnisvaramaaklerile, vaid kaupade laadimiseks teisele autole (tl 2). Väites kohtuistungil kohtumist kinnisvaramaakleriga, ei osanud kaebaja samas kohtule öelda selle isiku kohta vähimaidki andmeid. Seega nõustub kohus vastustajaga, et kaebaja mitte ei peatunud sõidukiga, vaid kõnealune sõiduk oli viivistasu otsuses märgitud ajal ja kohas pargitud. 6.3 LS § 50² lõike 1 kohaselt teeb parkimistasu maksmata jätmise või tasutud parkimisaja ületamise korral parkimisjärelevalve ametiisik viivistasu määramise otsuse. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt ei tohi viivistasu määr ületada 480 krooni. Sama lõike kohaselt viivistasu täpsustatud määra, s.h vajaduse korral selle diferentseeritud määrad, kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu. Tallinna Linnavolikogu 30.01.2003.a määruse nr 9 „Parkimistasu kehtestamine“ punkti 9.6 kohaselt on viivistasu määr 480 krooni ööpäevas. 6.4 Eeltoodud põhjustel on viivistasu määramise otsuse koostamine õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus.
8. Kohtukulude väljamõistmist taotletud ei ole. Indrek Paukštys Kohtunik 3