) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist 2 last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist.
lg 1 kohaselt, kui vanem ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise. Riigikohus on korduvalt leidnud, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Asja materjalidest nähtub, et 03.05.2001.a Narva Linnakohtu otsusega mõisteti kostjalt välja elatis kolme lapse ülalpidamiseks 270 krooni igaühele kuus kuni poolte varalise seisundi muutumiseni või laste täisealiseks saamiseni. Kaks last, s.o M G, sünd 31.03.1984.a, ja S G, sünd 02.10.1987.a, on hagiavalduse esitamise ajaks saanud täisealiseks.
lg 3 kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Poolte vahel ei ole vaidlust et poja vajadused on suurenenud võrreldes 03.05.2001.a, mil kohus mõistis kostjalt välja lapse ülalpidamiseks elatise 270 krooni kuus. Hageja nõudeks on suurendada väljamõistetud elatist ja kostjalt välja mõista hageja kasuks nende ühise poja A G ülalpidamiseks elatis 1500 krooni kuus alates 01.01.2006.a. kuni poja täisealiseks saamiseni. Kostja ei ole nõus elatise suurendamisega. Tema ülalpidamisel on täisealine tütar, kes õpib gümnaasiumis. Kostja sissetulek käesoleval ajal on 3000 krooni kuus ning see ei võimalda tal maksta elatist summas 1500 krooni kuus.
lg 2 kohaselt elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.
lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Lapse vajadusteks kulub kuus seega Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär, mis hagiavalduse esitamisel on 3000 krooni. Sellest pool moodustab 1500 krooni. Kohus on teinud kindlaks, et käesoleval ajal on seaduses ettenähtud elatise miinimummäär oluliselt suurem kostjalt varasema kohtuotsusega välja mõistetud elatisest. Võttes arvesse seadusega ettenähtud elatise miinimummäära tõusu ja asjaolu, et hageja arvates ei ole enam piisav kui kostja maksab praeguse elukalliduse juures lapse ülalpidamiseks 270 krooni kuus, siis kohus leiab, et on põhjendatud suurendada kostjalt väljamõistetud elatise summat.
lg 6 kohaselt kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kohus leiab, et puuduvad seaduses sätestatud alused elatise suuruse vähendamiseks. Kohtu arvates ei ole kostja esitatud tõendid sellised, mille alusel saaks kohus teha järeldusi et kostja ei ole võimeline maksma elatist isegi miinimummääras. Kohus märgib, et vanema kohustus last ülal pidada tähendab ka kohustust teha kõik endast olenev, et leida töö ja teenida 3 sissetulekut (vähemalt kuupalga alammäära ulatuses) nii endale, kui lapsele. Kostja on töövõimeline ja asjaolu, et ta saab väikest palka ei anna iseenesest alust elatise väljamõistmiseks alla
Elatise väljamõistmisel teeb kohus otsuse eelkõige lapse huvides lähtudes, et laps ei jääks ilma miinimumelatisvahenditest ning võttes arvesse mõlema lapsevanema varanduslikku olukorda peab kohus võimalikuks kostjalt välja mõista elatis seaduses sätestatud miinimumsummas. Seega tuleb suurendada kostjalt väljamõistetud elatist ja kostjalt välja mõista igakuuliselt elatis 1500 krooni alates elatisehagi esitamisest, s.o 27.01.2006.a, vastavalt
Käesolevas asjas puuduvad alused kohaldada
lg 2 sätestatut, mille alusel kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt. Kohus arvestab ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel
MS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude väljamõistmist kumbki pool palunud ei ole, mistõttu jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS § 173 lg 1, 436, 442, 452 lg 1, 632 lg 1, 633 lg 1. /allkiri/ Geete Lahi Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.