← Eesti

3-05-414/4

3-05-414 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Paukštys Otsuse tegemise aeg ja koht 28.11.2006. a Tallinn Haldusasja number 3-05-414 Haldusasi J.I.e kaebus Koeru

) § 233 lõikega 1 kasutusvaldusesse antava vaba põllumajandusmaa plaanide ja maatükkide registreerimislehe avalik väljapanek. Muuhulgas oli võimalik esitada avaldusi vaba põllumajandusmaa – maatüki nr 3 kasutusvaldusesse saamiseks.

  1. 29.11.2004.a esitas avalduse Koeru vallas vaba põllumajandusmaa maatüki nr 3 kasutusvaldusesse saamiseks Abaja Põllumajandusühistu (edaspidi Abaja PÜ) ning 08.12.2004.a esitas vastava avalduse J.I..
  2. 28.04.2005.a võttis Koeru Vallavolikogu vastu otsuse nr 26 „Ettepaneku tegemine vaba põllumajandusmaa maatüki nr 3 kasutusvaldusesse saaja kinnitamiseks“. Otsuse kohaselt tegi Koeru Vallavolikogu Järva maavanemale ettepaneku kinnitada Koeru vallas maatüki 3 suurusega 3,8 ha kasutusvaldusesse saajaks Abja PÜ.
  3. 02.06.2005.a esitas J.I. Tallinna Halduskohtule kaebuse Koeru Vallavolikogu 28.04.2005.a otsuse nr 26 tühistamiseks.
  4. 25.08.2005.a võttis Koeru Vallavolikogu vastu otsuse nr 36 „Koeru Vallavolikogu 28.04.2005.a otsuse nr 26 „Ettepaneku tegemine vaba põllumajandusmaa maatüki nr 3 kasutusvaldusesse saaja kinnitamiseks“ muutmine“.
  5. 06.07.2005.a määrusega võeti kaebus Koeru Vallavolikogu 28.04.2005.a otsuse nr 26 tühistamiseks Tallinna Halduskohtu menetlusse ning kaasati kolmanda isikuna Abaja PÜ.
  6. 03.10.2005.a esitas J.I. Tallinna Halduskohtule kaebuse Koeru Vallavolikogu 25.08.2005.a otsuse nr 36 tühistamiseks.
  7. 16.01.2006.a võeti kaebus Koeru Vallavolikogu 25.08.2005.a otsuse nr 36 tühistamiseks Tallinna Halduskohtu menetlusse ning liideti ühte menetlusse J.I.e kaebusega Koeru Vallavolikogu 28.04.2005.a otsuse nr 26 tühistamiseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
  8. Kaebuse esitaja leiab, et Koeru Vallavolikogu 28.04.2005.a otsus nr 26 ja 25.08.2005.a otsus nr 36 rikuvad tema õigusi. Kaebuse esitaja subjektiivsed õigused on rikutud sellega, et otsus loob kõik vajalikud õiguslikud eeldused antud maatükile Abaja PÜ kasutusõiguse tekkimiseks ja edasise menetluse käigus maavanema juures ei ole kaebuse esitaja enam menetlusosaline, järelikult puudub tal edaspidi ka kaebeõigus. Koeru Vallavolikogu otsused on ebaseaduslikud järgnevatel põhjustel. 9.1

§ 233sätestatud jätkusuutlikkus on eelistuse tegemise üldine eeldus.

Jätkusuutlikkus tähendab, et taotlejal on olemas vajalik vara ja vahendid ning tema senised majandustegevuse tulemused näitavad ja annavad mõistliku aluse eeldada, et ettevõtja on suutlik samades tingimustes samaväärselt ka edaspidi majandama. Samas ei saa kahe taotleja jätkusuutlikkust võrrelda – jätkusuutlikkuse määr ei saa olla ühe kasuks otsuse tegemisel aluseks. Juhul, kui taotleja on jätkusuutlik, siis näeb seadus ette kolm eelistuse tegemise võimalust. Volikogu võib eelistada jätkusuutlikku tootjat, kes tegelikult kasutab seda maatükki õiguslikul alusel või jätkusuutlikku tootjat, kelle maaomandiga taotletav maatükk piirneb või jätkusuutlikku 2 füüsilisest isikust ettevõtjat. Sellises olukorras, kus näiteks igal taotlejal on üks erinev eelis, tuleb kaaluda erinevate taotlejate suhtes eelistuse rakendamist ning põhjendada ja motiveerida, miks peetakse õigeks eelistada ühte konkreetset taotlejat võrreldes teistega. Antud juhul on kaebuse esitaja kasuks otsustamisel rohkem eelistuse aluseid kui Abaja PÜ. 9.2 Abaja PÜ ei kasuta taotletud maatükki nr 3 õiguslikul alusel. Abaja Põllumajandusühistul puudub ajutise maakasutuse leping. Kehtiv õigus ei näe ette võimalust, et vaba põllumajandusmaad kasutatakse suvaliselt lihtsalt vallavalitsuse organite teadmisel. Vastustaja ei ole tõendanud ega põhjendanud, millisest õigusaktist ja millisest konkreetsest sättest tuleneb Abaja PÜ õigus vaidlusalust maatükki kasutada. Üksnes vastavalt Vabariigi Valitsuse 15.02.1993.a määrusele nr 48 „Põllumajandusliku maa kasutada andmise kord“ sõlmitud kirjaliku maakasutuse lepingu alusel kehtiv kasutusõigus saab olla kasutusõigus õiguslikul alusel. Kaebuse esitaja märgib lisaks, et Abaja PÜ ei ole kasutanud ka faktiliselt nimetatud maatükki. Maamaksu maksuteade Abaja PÜ 2005.a kohta on tühine, kuna 2005.a kasutas seda maatükki tegelikult kaebuse esitaja. 9.3

§ 233

lõikes 6 ettenähtud teiseks aluseks on taotletava maatüki piirnemine taotleja maaomandiga. See alus esineb nii kaebuse esitaja kui Abaja PÜ puhul, järelikult on teise aluse poolest taotlejad võrdsed. Seega tuleb aluseks võtta üksnes

§ 233

lõikes 6 viimasena nimetatud asjaolu – eelistada tuleb sellisel juhul füüsilisest isikust ettevõtjat. Kuna kaebuse esitaja on füüsilisest isikust ettevõtja, tulnuks eelistada teda. Seetõttu on kaevatavad haldusaktid seadusega vastuolus ja tuleb tühistada. 10. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata ja esitab sellele järgmised vastuväited. 10.1 Kaebuse esitajal puudub kaebeõigus, kuna vaba põllumajandusmaa – maatüki nr 3 kasutusvaldusesse andmist ei otsusta mitte vallavolikogu, vaid maavanem, mistõttu ei saa Koeru Vallavolikogu otsus rikkuda kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi.

§ 233

lõige 6 sätestab, et kui maavanem ei nõustu vallavolikogu ettepanekuga või leiab, et kohaliku omavalitsuse otsus ei ole õiguspärane, saadab ta ettepaneku volikogule tagasi uueks arutamiseks. Seega kontrollib maavanem vallavolikogu ettepaneku seaduslikkust ja teeb iseseisva otsuse. Õiguslikud tagajärjed kaebuse esitaja suhtes tekivad maavanema otsusest. 10.2 Ebaõige on kaebuse esitaja väide, justkui tuleks

§ 233

lõike 6 alusel alati eelistada füüsilist isikust ettevõtjat.

§ 233

lõige 6 annab vallavolikogule kolm kriteeriumi, millele vastavaid taotlejaid ta võib eelistada: 1) taotleja, kelle põllumajanduslik tootmine on jätkusuutlik ja kes

  1. a)tegelikult kasutab sama maatükki õiguslikul alusel või
  2. b)kelle maaomandiga taotletava maatükk piirneb ning 2) füüsilisest isikust ettevõtja. Seega nimetab

§ 233

lõige 6 kolm võrdset alust, millest lähtudes otsustada, keda eelistada vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse andmise ettepaneku tegemisel, kui taotlejaid on rohkem kui üks. Ükski nimetatud alusest ei ole teisest olulisem, kuivõrd need on eraldatud sõnadega „või“. Seega on tegemist vallavolikogu kaalutlusotsusega, mida nimetatud kriteeriumidest olulisemaks pidada. 10.3 Abaja PÜ kasutab maatükki õiguslikul alusel. Nii

kui ka selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 15.02.1993.a määrus nr 48 „Põllumajandusliku maa kasutada andmise kord“ seadustasid olemasolevate kasutajate poolt maa kasutamise seni, kuni maa on nö lõplikult reformitud. Abaja Põllumajandusühistu on kasutanud maatükki nr 3 alates Koeru sovhoosi reorganiseerimisest, mille käigus võttis ta üle kõik sovhoosi varad, kohustused, töötajad ning ka maakasutusõiguse. Abaja PÜ maakasutust maatüki nr 3 osas ei ole kunagi 3 lõpetatud. Antud juhul ongi reformimise lõplikuks etapiks tagastamise ja ostueesõigusega erastamise nõueteta põllumajandusmaa kasutusvaldusesse andmine. Lisaks selgitab vastustaja, et Koeru Vallavolikogu 28.04.2005.a istungi protokollist nr 4 nähtub, et Abaja PÜ informeeris volikogu sellest, et J.I. on omavoliliselt 2005.a kevadel maatüki nr 3 üles kündnud. Koeru Vallavolikogu on seisukohal, et antud juhtumi asjaoludest nähtuvalt püüdis J.I. sellise tegevusega näidata oma kasutusõigust. Volikogu liikmed olid teadlikud, et maatüki nr 3 pikaaegne kasutaja on Abaja PÜ. 10.4 Kaebuse esitaja tõlgendus, et põllumajandusliku tootmise jätkusuutlikkuse kriteeriumi tuleb hinnata üksnes koostoimes õiguslikul alusel kasutamise kriteeriumiga, on väär.

§ 233

lõike 6 sõnastusest nähtub, et jätkusuutlikkuse kriteerium käib nii selle taotleja kohta, kes tegelikult kasutab sama maatükki õiguslikul alusel kui ka selle taotleja kohta, kelle maaomandiga taotletav maatükk piirneb.

§ 233

nähtub üheselt, et põllumajandusliku tootmistegevuse hindamine on üks olulisemaid aspekte.

  1. Kolmas isik ei nõustu kaebuses esitatud seisukohtadega ja vaidleb neile vastu. Kolmanda isiku vastuväited kattuvad vastustaja omadega. KOHTU PÕHJENDUSED
  2. Kohus kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebuse tuleb rahuldada järgmistel põhjustel. 12.1 Vastustaja leiab ekslikult, et kaebuse esitajal puudub käesolevas asjas kaebeõigus. Vastavalt

§ 233

lõikele 1 pani Koeru Vallavalitsus välja vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse andmise plaanid. Kaebuse esitaja esitas Koeru Vallavolikogule taotluse Koeru vallas maatüki nr 3 suurusega 3,8 ha kasutusvaldusesse saamiseks. Lisaks kaebajale esitas Koeru Vallavolikogule avalduse nimetatud maatüki kasutusvaldusesse saamiseks Abaja PÜ. Nii kaebuse esitaja kinnistu kui ka Abaja OÜ kinnistu piirnevad taotletava maatükiga. Kuna avalduse esitanud isikud ei saavutanud Koeru Vallavolikogu poolt maatüki nr 3 kasutusvaldusesse saamiseks määratud tähtajaks kokkulepet, siis oli Koeru Vallavolikogul

§ 233

lõike 6 kohaselt õigus teha maavanemale ettepanek maakasutusvaldusesse andmiseks. 28.05.2005.a võttis Koeru Vallavolikogu vastu otsuse nr 26 „Ettepaneku tegemine vaba põllumajandusmaa maatüki nr 3 kasutusvaldusesse saaja kinnitamiseks“, mille kohaselt otsustati teha Järva maavanemale ettepanek kinnitada Koeru vallas maatüki nr 3 suurusega 3,8 ha kasutusvaldusesse saajaks Abaja PÜ. Kohus nõustub kaebuse esitajaga, et volikogu otsus kehtestab sisulised alused maavanemale otsuse tegemiseks ning edasise menetluse käigus maavanema juures ei ole kaebuse esitaja enam menetlusosaline. Seega kuigi Abaja PÜ kasutusvaldus saab õigusliku aluse üksnes peale seda, kui maavanem kinnitab ta maatüki nr 3 kasutusvaldusesse saajana, on antud maakasutuse küsimuses kaebuse esitajal võimalik oma subjektiivseid õigusi kaitsta üksnes volikogu otsuse vaidlustamisel. 12.2 Vastustaja leiab õigesti, et tema otsus ühe või teise taotleja eelistamiseks vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusse andmiseks on kaalutlusotsus ning, et ükski

§ 233

lõikes 6 loetletud alus ei ole teistest olulisem.

§ 233

lõike 6 kohaselt kui ühte maatükki soovib kasutusvaldusesse saada mitu isikut ja nad omavahel kohaliku omavalitsuse määratud 4 tähtajaks kokku ei lepi, otsustab maa kasutusvaldusesse andmise maavanem vallavolikogu ettepanekul. Vallavolikogul on õigus eelistada taotlejat, kelle põllumajanduslik tootmine on jätkusuutlik ja kes tegelikult kasutab sama maatükki õiguslikul alusel või kelle maaomandiga taotletav maatükk piirneb, või füüsilisest isikust ettevõtjat. Haldusmenetluse seaduse § 56 lõike 3 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Koeru Vallavolikogu 28.04.2005.a otsuses nr 26 „Ettepaneku tegemine vaba põllumajandusmaa maatüki nr 3 kasutusvaldusesse saaja kinnitamiseks“, millega tehti Järva maavanemale ettepanek kinnitada Koeru vallas maatüki 3 suurusega 3,8 ha kasutusvaldusesse saajaks Abja PÜ, puudus igasugune faktiline motivatsioon. Koeru Vallavolikogu 25.08.2005.a otsusega nr 36 „Koeru Vallavolikogu 28.04.2005.a otsuse nr 26 „Ettepaneku tegemine vaba põllumajandusmaa maatüki nr 3 kasutusvaldusesse saaja kinnitamiseks“ muutmine“, millega täiendati Koeru Vallavolikogu 28.04.2005.a otsust nr 26 lisades sellesse järgmise põhjenduse: „võttes aluseks maareformi seaduse § 23³ lõiked 2,3,4,5 ja 6 ning asjaolu, et Koeru Vallavolikogu maa-ja keskkonnakomisjon arutas J.I.e ja Abja PÜ avaldusi ja kogutud materjale ning asjaolu, et avalduse esitanud isikud ei saavutanud vallavolikogu poolt ühe maatüki kasutusvaldusse saamiseks avalduse esitanud isikutele määratud tähtajaks kokkulepet. J.I.’e kinnistu (Sillaotsa 7636) ja Abaja PÜ kinnistu (Vigla 12879) piirnevad taotletava maaga. Füüsilisest isikust ettevõtjana on äriregistris registreeritud J. N.. Avalduse on esitanud aga J.I. kui füüsiline isik. Vallavolikogu istungil toimunud arutelu ja sõnavõttude käigus ilmnes, et Abaja PÜ on taotletava maatüki nr 3 pikaaegne faktiline kasutaja. Abaja PÜ on kasutanud seda maatükki veiste karjamaana ning on teostanud seal maaharimistöid. Kirjaliku maakasutuse lepingu puudumine ei tähenda kokkuleppe puudumist maa kasutamiseks Abaja PÜ ja Koeru valla vahel. Asjaolu, et taotletava maatüki kasutamine on toimunud valla organite teadmisel ja heakskiidul tähendab, et tegemist on Abaja PÜ puhul õiguspärase kasutamisega. Abaja PÜ poolt taotletava maatüki tegelikku kasutamist tõendab muuhulgas PRIA kontrollaruanne, millest nähtub, et Abaja PÜ põldude kontrollimisel on muuhulgas kontrollitud põllumassiivi nr 61453334180, mille koosseisu kuulub ka maatükk nr

  1. Abaja PÜ põllumajanduslik tootmine on jätkusuutlik. Abaja PÜ omandis on 605 ha maad, kokku kasutab Abaja PÜ 990 ha põllumaad. 2004.a seisuga oli Abaja PÜ-l 150 lüpsilehma ja 134 noorlooma. Pidavalt on toimunud investeeringud Abaja PÜ tootmisvahenditesse – soetatakse uusi seadmeid ja renoveeritakse hooneid. Abaja PÜ-le on saadetud ka korrektne maamaksu maksuteade, mille kohaselt on Abaja PÜ ka maamaksu tasunud põllumajandusmaa maatüki nr 3 eest. Lähtudes eeltoodust eelistab Koeru Vallavolikogu maatüki nr 3 kasutusvaldusesse saajaks Abaja PÜ-d, kelle põllumajanduslik tootmine on jätkusuutlik ja kes tegelikult kasutab sama maatükki õiguslikul alusel“. Eeltoodust nähtuvalt on Koeru Vallavolikogu 25.08.2005.a otsuses nr 36 esitatud põhjendused üksnes selle kohta, miks vastustaja peab Abaja PÜ-t sobivaks isikuks vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saamiseks. Kohus leiab, et olukorras, kus haldusorgan peab valima kahe isiku vahel, peab otsuse põhjenduses sisalduma analüüs mis hõlmab mõlemat isikut. Antud juhul puudub kohtul võimalus kontrollida J.I.e mittesobivuse põhjused. Otsuses puuduvad igasugused selgitused, miks J.I. on Abaja PÜ-st ebasobivam isik vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saamiseks. Seega on J.I.e taotluse rahuldamata jätmine sisuliste argumentidega põhjendamata. Lepingulise esindaja kohtumenetluse käigus antud selgitused aga ei asenda kaalutlusõiguse alusel tegutsema volitatud haldusorgani puuduvaid kaalutlusi. 5 Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et kaalutlusõiguse põhjendamisel ei tohi haldusorgan piirduda faktiliste asjaolude loetlemise ja diskretsioonivolitusele viitamisega. Haldusorgan peab selgitama kaalutlusi, mis viisid teda tuvastatud asjaolude valguses just sellisele valikule. Sarnastele seisukohtadele on asunud ka Riigikohus haldusasjades nr 3-3-1-49-02 ja 3-3-1-
  2. Ülalkirjeldatud põhjenduste puudumine on kaalutlusviga, mistõttu on kaevatavad haldusaktid materiaalselt õigusvastased ning kuuluvad kaebuse esitaja õiguste rikkumise tõttu tühistamisele. Vastustajal tuleb Järva maavanemale ettepaneku tegemine Koeru vallas asuva maatüki nr 3 suurusega 3,8 ha kasutusvaldusesse andmiseks uuesti otsustada.
  3. Halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse esitaja ei ole vastustajalt menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Kuna kohus rahuldab kaebuse, siis jäävad vastustaja käesolevas asjas kantud menetluskulud tema enda kanda. Indrek Paukštys Kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.