Obsah (7)

§ 2§ 23§ 221§ 24§ 10§ 37§ 25

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Kohtunik Heli Käpp Määruse tegemise aeg ja koht 06.november 2006.a, Tallinn, Liivalaia kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-06-10820 Menetlustoiming Avalduse läb

) § 218 lg 2 kohaselt kohus vaatab kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse läbi hagita menetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Hagita menetluses kohus kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid (TsMS § 477 lg 5).

1. Tutvunud menetlusosaliste kirjalike seisukohtadega, kuulanud menetlusosalised kohtuistungil ära ning uurinud ja hinnanud täitetoimiku nr materjale ja esitatud tõendeid, kohus leiab, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Sissenõudja ja kohtutäitur on taotlenud kohaldada A. Ra kaebuse suhtes aegumist. Kuna aeguda saab vaid tõeline nõue, siis tuleb esmalt tuvastada kaebuse esitaja õiguste rikkumine.
2. Kaebuse esitaja taotleb tühistada kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus, sest kohtutäituril ei ole õigust tasu saada. Kaebuse esitaja tasus võla vabatahtlikult, täitur täitemenetlust läbi viinud ei ole, võlgnik ei olnud täitemenetluse alustamisest teadlik, pealegi täitemenetluses nimetatud võla suurus ei ole õige ja sellest tulenevalt on ka täituri tasu vale. 4.

§ 2

lg 1 p 19 järgi täitedokumendiks on notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga kaetud nõude täitmiseks; p 16 kohaselt on täitedokumendiks kohtutäituri otsus kohtutäituri tasu ja täitekulude kohta. Vastavalt

§ 23

lg-le 1 kohtutäitur viib täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel. Kohtutäitur viib täitemenetluse läbi sõltumata sissenõudja avaldusest, kui täitedokumendiks on kohtutäituri tasu maksmise või täitekulu väljamõistmise otsus.

1. Kohtule esitatud täitetoimiku nr dokumentide koopiatest nähtuvalt AS esitas kohtutäiturile K. Kummile avalduse sissenõude pööramiseks A. R kuuluvale osale kinnistust aadressil Mõtuse 18 Tallinnas ning selle vara realiseerimiseks A. R laenuvõla 533 901,34 krooni kustutamiseks AS ees vara müügist saadud vahenditega. Avalduse kohaselt on seisuga A. R võlgnevus AS ees 533 901,34 EEK, millest eluasemelaenu põhiosa ja intresside võlgnevus ja viivised kokku 488 978,45 EEK, palgakrediidi põhiosa võlgnevus, intressid ja viivised kokku 25 868,75 EEK ning autoliisingu võlgnevus 19 054,14 EEK. Avaldusele oli lisatud Tallinna notari KA poolt tõestatud leping (registreeritud notari ametitoimingute raamatu registris nr 4654 all), milles muu hulgas sisaldus leping kinnistu mõttelise osa hüpoteegiga koormamiseks. Samuti oli avaldusele lisatud A. Ra ja AS vahel sõlmitud laenuleping nr , A. Ra võlgnevuste arvestus seisuga ja laenulepingu ülesütlemise avaldus kohustusega tasuda laenu-, palgakrediidi- ja autoliisingu võlgnevused. ja lepingutest nähtuvalt AR sai AS-lt laenu 38 372 EUR (590 000 EEK) ning kaebuse esitaja poolt omandatud mõttelisele osale kinnistust seati AS kasuks hüpoteek summas 600 000 krooni, intressimääraga 15 % aastas, kõrvalnõuete rahalise suurusega summas 150 000 krooni ning igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Hüpoteegi seadmise lepingu punkti 4.2.2 kohaselt hüpoteegiga on tagatud kõik AS nõuded ARa vastu, mis tulenevad lepingust nr ja selle võimalikest lisadest, punkti 4.2.3 kohaselt tagab hüpoteek samuti kõiki nõudeid, mis tulenevad AS ja A. R vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest. Seega olid täitemenetluse algatamise formaalsed eeldused täidetud. 3
2. Riigikohus on mitmetes lahendites (nt 3-2-1-119-02) väljendanud seisukohta, et täitemenetluses kehtib formaliseerituse printsiip. Selle printsiibi kohaselt peab kohtutäitur kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele, kuid ta ei pea kontrollima materiaal-õiguslikke asjaolusid. Kui kohtutäiturile esitatakse formaalsetele nõuetele vastav täitedokument, on ta kohustatud selle ja sissenõudja avalduse alusel algatama täitemenetluse. Kohtutäituril ei ole õigust kontrollida täitedokumendi sisu õiguspärasust. Asjaolu, et autoliisingu võlgnevuse osas võlgnikul puudub täitemenetluse algatamise avalduse esitanud isikuga võlasuhe, annab võlgnikule võimaluse esitada hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks

§ 221alusel.

Kaebuse esitaja seda ei teinud, kuid pöördus asjaolude selgitamiseks sissenõudja poole. Maksekorraldustest ja AS teatisest kohtutäiturile nõuete rahuldamise kohta nähtub, et sissenõudja rahuldus võlgnevuse tasumisega summas 488 978,45 EEK. Seega AS tunnistas, et esitas täitmisavalduse ebaõige suurusega võla sissenõudmiseks. Sissenõudja kohtutäiturile nõude suuruse parandamiseks avaldust ei esitanud. Kohus leiab, et sissenõudja poolt ebaõige täitmisavalduse esitamine ei anna alust vähendada kohtutäituri tasu suurust. Ebaõigete andmetega avalduse esitamise tõttu tekkinud kahju (sh ebaõige suurusega nõude järgi tegelikust suuremana arvutatud ja võlgniku poolt tasumisele kuuluv kohtutäituri tasu) hüvitamise eest vastutab sissenõudja. Eeltoodu alusel kohus leiab, et täitemenetlus on algatatud kooskõlas seadusega. 7. TsMS § 24 lg 1 alusel juhul, kui on täidetud täitemenetluse alustamise tingimused, toimetab kohtutäitur võlgnikule kätte täitmisteate. Täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisega loetakse täitemenetlus alanuks. Tekkinud täitekulude osas loetakse täitmenetluse alguseks sissenõudja avalduse kohtutäiturini jõudmise aeg, kui täitmisteade toimetatakse võlgnikule kätte (

§ 24

lg 2).

§ 10

lg 1 kohaselt kohtutäitur peab täitmisteate võlgnikule kätte toimetama; lg-st 2 tulenevalt dokumentide kättetoimetamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti. Kohtutäitur võib dokumendi ka ise kätte toimetada. TsMS § 322 lg 1 kohaselt juhul, kui isikut, kellele tuleb menetlusdokument kätte toimetada, ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks, kui see toimetatakse kätte tema eluruumise elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistaastasele isikule. 8. Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus selle üle, et täitmisteade ja täitedokumendi koopia toimetati kätte kaebuse esitaja … KS (sündinud ). Vaidlus on selle üle, kas lugeda dokumendid kaebuse esitajale kättetoimetatuks . Kaebuse esitaja leiab, et täitemenetluse seadustiku sätted on tsiviilkohtumenetluse seadustiku suhtes erisäteteks ning

sätted nõuavad täitmisteate, samuti kohtutäituri tasu otsuse võlgnikule või tema esindajale isiklikult kättetoimetamist, seejuures esindajaks ei ole alaealine laps. 9. Kohus leiab, et kaebuse esitaja selline seisukoht on ekslik.

§ 10lg 1 nimetab dokumendid, mis tuleb võlgnikule kätte toimetada. Vastavalt Ts

MS § 306 lg-s 1 sätestatud kättetoimetamise mõistele kättetoimetamine on dokumendi üleandmine saajale (dokumendi adressaadile) selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda. Tsiviilkohtumenetluse seadustik sätestab dokumendi kättetoimetamiseks erinevad võimalused, millal dokumendid loetakse kättetoimetatuks ka muul viisil, kui isiklikult saajale üleandmisega. Kaebuse esitaja seisukoht, et täitemenetluses tuleb võlgniku õigusi eriliselt kaitsta ning seetõttu on kehtestatud range nõue toimetada dokumendid kätte ainult isiklikult võlgnikule või tema esindajale, ei põhine seadusel. Kaebuse esitaja tõlgenduse õigsuse korral jääksid täiesti kaitseta sissenõudja huvid, sest võlgnikul oleks dokumentide kättetoimetamisest kõrvale hoidumisega võimalik täitemenetlust takistada. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 10lg-st 2 ja Ts

MS § 322 lg-st 1, kohus leiab, et kohtutäitur õiguspäraselt toimetas A. R dokumendid kätte A. R eluruumis viibiva kaudu.

1. Kohus jagab kohtutäituri arvamust, et kaebuse esitaja väited, et K. S oli toimunust šokis ega mäletanud, kuhu dokumendid pani ja ei andnud seetõttu dokumente emale üle, ei ole usutavad. Kaebuse esitaja väited tütre haigestumise kohta kohtutäituri tegevuse tõttu on paljasõnalised. 4 Kaebusele lisatud MP tõendist nähtub ainult, et K. S puudus koolist , puudumise põhjust kirjas ei ole. Mõistlik on eeldada, et alaealise lapse šokki viinud ametniku käitumise õiguspärasuse kontrollimiseks pöördutakse politsei või vähemalt ametniku üle ametialast järelevalvet teostava organi poole. Kaebuse esitaja esindaja kinnitas kohtuistungil, et seoses dokumentide üleandmisega kohtutäituri peale kaebust ei esitatud. Samuti on vähetõenäoline, et laps kohtutäituri tegevuse tõttu haigestub, kuid lapsevanem ei pöördu selgituste ja info saamiseks endast välja viinud kohtutäituri poole. Eeltoodu alusel kohus loeb tõendatuks, et kaebuse esitajale on täitmisteade, täitedokument ja kohtutäituri tasu otsus kätte toimetatud .
2. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 21 lg 1 kohaselt kohtutäituri ametitoiming on tasuline.

§ 37ja 38 sätestavad, et täitekulud, s.t.

kohtutäituri tasu ja kohtutäituri, sissenõudja või kolmanda isiku poolt pärast täitemenetluse alustamist täitemenetluseks tehtud vajalikud kulutused, kannab võlgnik. Vastavalt KTS § 221 sätetele kohtutäituri tasu on kohustatud maksma isik (võlgnik), kelle vastu on täitmiseks esitatud täitedokument. KTS § 22 lg 1 kohaselt kohtutäituri tasu koosneb täitemenetluse alustamise tasust ja põhitasust. Kohtutäituri tasu sissenõudmise aluseks on tema tehtud kohtutäituri tasu otsus, mis väljastatakse kohustatud isikule koos täitmisteatega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (KTS § 222 lg 1 ja 2). Vastavalt KTS § 23 lg-le 1 rahalise nõude täitmisel muutub täitemenetluse alustamise tasu ja põhitasu sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule, lg 2 kohaselt nõutakse tasu pooles ulatuses, kui täitedokument täidetakse enne vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja möödumist. Tulenevalt KTS § 2512 lg 2 punktist 8 on 400 001 kuni 600 000 kroonise nõude summalt kohtutäituri tasu 9 % nõude summast. KTS § 242 alusel kohtutäituri tasule lisandub käibemaks. Kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusega on AR välja mõistetud KTS § 2511 lg-s 2 sätestatud täitemenetluse alustamise tasu 295 krooni (koos käibemaksuga) ning kohtutäituri põhitasu 56995,32 krooni (s.h. 18 % käibemaks 8694,20 krooni). Kohtutäituri tasu vastab seaduses sätestatud suurusele. 12. Vastavalt

§ 25

lg-le 1 määrab kohtutäitur vabatahtlikuks täitmiseks 10 – 30 päeva, kui seaduses või kohtulahendis ei ole täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaega määratud. Täitedokumendi täitmisel enne vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja möödumist võib võlgnikult nõuda kohtutäituri tasu üksnes pooles ulatuses (

§ 25lg 2).

Käesolevas asjas on täitmiseteates võlgnikule määratud vabatahtlikuks täitmiseks 10 päeva. Samuti on ära näidatud võlgnetava summa erinevad suurused sõltuvalt sellest, kas täitmine toimub vabatahtlikuks täitmiseks määratud tähtaja jooksul või mitte.

1. Täitmisteade ja kohtutäituri tasu otsus toimetati kaebuse esitajale kätte 14.03.2006.a, vabatahtlikuks täitmiseks määratud tähtpäev saabus . Täitetoimikus olevatest maksekorraldustest nähtuvalt tasuti kaebuse esitaja võla katteks AS-le 20.03.2006 480 472,74 krooni ja 3030 krooni . Kuna võlg tasuti vabatahtlikuks täitmiseks ettenähtud tähtaja jooksul, on kohtutäituril õigus nõuda võlgnikult menetluskulusid ja kohtutäituri tasu pooles ulatuses.
2. Kõike eeltoodut arvesse võttes kohus leiab, et kohtutäituri KKi otsus kohtutäituri tasu väljamõistmise kohta on seaduslik. AR kaebus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata, sest kohtutäitur ei ole kaebuse esitaja õigusi rikkunud.
3. Kuna kaebus jääb rahuldamata, sest kaebuse esitaja õigusi ei ole rikutud, ei ole vajadust hinnata kaebuse esitamise tähtaegsuse küsimust. Kohus märgib siiski, et KTS § 28 alusel kohtutäituri tasu ebaõige määramise kohta võib kohustatud isik esitada kohtule kaebuse ühe kuu jooksul talle kohtutäituri otsuse esitamisest alates. Kohus luges dokumendid kaebuse esitajale kätteantuks , kaebuse esitamise tähtpäev saabus seega hiljemalt . Kaebus on esitatud , seega tähtaega rikkudes. 5
4. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 37lg 2 alusel kohtus menetluskulude kandmise otsustab kohus tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Ts

MS § 172 lg 1 alusel hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Eeltoodu alusel jäävad menetluskulud kaebuse esitaja kanda. Heli Käpp Kohtunik 6