← Eesti

2-06-10794/1

HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-06-10794 Otsuse kuupäev 05.oktoober 2006 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi KÜ hagi TK vastu võla nõudes. Menetlustoiming kirjalik menetlus Resolutsioon Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista TK KÜ kasuks viivis 4 690 (neli tuhat kuussada üheksakümmend ) krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hagi nõue. Kostja TK on KÜ liige. Kostjale on igakuuliselt väljastatud arved korteri hooldus-, remondi- ja kommunaalmaksete tasumiseks. Kostja on tasunud temale esitatud arveid ebaregulaarselt. Hagi esitamisel moodustas kostja võlg hageja ees 20 714,85 krooni, millele lisanduvad viivised 9 381,66 krooni. Asja menetlemise käigus on kostja põhivõla hagejale tasunud, seoses millega palub hageja kostjalt välja mõista viivis summas 9 381,66 krooni. Viivis on arvestatud alates . Kohtukulud jätta kostja kanda. Kostja arvamus. Kostja oma vastuses palub viiviste nõue jätta rahuldamata ning kohtul arvestada asjaolu, et võlgnevus tekkis seoses tema raske finantsolukorraga, mida tõendab töötu kaart nr . tasus kostja kõik temale esitatud arved. Arvetega kostjalt viivist ei nõutud. Võla maksmiseks oli kostja sunnitud sõlmima laenulepingu Hansapangaga. Kohtu järeldused. Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt Pooltel puudub vaidlus põhivõla suuruse ning selle maksmise kohustuse osas. Kostja on põhivõla tasunud VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. KÜ Linnamäe tee 1 põhikirja punkt 3.2.9 sätestab, et majandamiskulude maksmisega viivitamisel tuleb maksta viivist 0,07 % tasumata summast päevas iga viivitatud kalendripäeva eest, kui üldkoosolek ei ole kehtestanud muud määra. Viiviste tasumisest võib ühistu liiget vabastada juhatus oma otsusega, kui maksmisega viivitamiseks olid mõjuvad põhjused, näiteks raviasutuses viibimine, ametlikult töötuks tunnistamine jne. Kohus loeb kostja vastuväidet viiviste väljamõistmiseks osaliselt põhjendatuks. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kostja poolt esitatud töötu kaart nr tõendab, et kostja oli töötuna ametlikult arvel kuni . Sellest järeldub, et kostja majanduslik seis oli nimetatud perioodil suhteliselt halb. Ka korteriühistu põhikiri näeb ette juhatuse otsuse alusel viiviste tasumisest vabastamise võimaluse, kui selleks on mõjuvad põhjused. Kohus arvestab ka asjaolu, et kostja on tasunud kogu põhivõla enne asja sisulist lahendamist kohtus, kasutades selleks tema enda vastuse kohaselt, pangalaenu. Arvestada tuleb ka asjaolu, et kuni hagi esitamiseni kohtusse ei olnud korteriühistu kostjale viivisenõuet esitanud. Kohus, arvestades kostja majanduslikku seisu, et võimaldada temal edaspidi igakuiselt korrektselt tasuda kommunaalmakse, peab mõistlikuks hageja poolt nõutavat viivisevõlga vähendada poole võrra, so summani 4 690 krooni. Kooskõlas TsMS §-ga 168 lg 4 tuleb menetluskulud riigilõivu osas jätta kostja kanda. Koidula Laurisaar kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.