) §-le 60 on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.
lõigete 1 ja 2 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamise kohustust, mõistab kohus teise van nõudel t lt välja elatise lapsele nõude esitanud van kasuks; elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi van varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Seega on põhjendatud elatise väljamõistmine kostjalt.
lõike 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha 2 ühele lapsele olla väiksem kui pool VV kehtestatud kuupalga alammäära, mis on käesoleval ajal 3000 krooni. Seega ei või elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1500 krooni kuus. Elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestab kohus hageja enda võimalusi elatise osas mitte 500.krooni ulatuses, kuna hagiavaldusest lähtuvalt on hageja ise kinnitanud enda varalist seisundit, tal on võimalik maksta lisaks lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks veel kunstikoolis õppimise tasuna 25 000.- krooni aastas. Kostja on kinnitanud enda võimalusi maksta elatist 1500.- krooni kuna käesoleval ajal ei tööta, mida kinnitab tööraamatu väljavõte, tööleping on lõpetatud .a. Kuna kostja sissetulekuks on t juhutöödest saav töötasu, mille suurust tõendavaid materjale kostja ei ole kohtule esitanud, lähtub kohus otsuse tegemisel van te varalisest seisundist ja 12 aastase lapse vajadustest ning seaduses sätestatud mõl van lapse ülalpidamise kohustusest, peab kohus põhjendatuks elatise 2000.- krooni väljamõistmist igakuuliselt. Kohus ei ole tuvastanud asjaolu, et ühel van l on parem varanduslik seis kui teisel. Seda asjaolu ei ole pooled ka tõendanud kohtuistungil. Hageja väited kostja sissetulekute kohta 30 000.- krooni kuus, on paljasõnalised, millegagi kinnitamata. Kohus, lähtudes lapse vajadustest, leiab, et kostjalt tuleb välja mõista elatis lapse ülalpidamiseks 2000 krooni kuus. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ülalpidamiseks elatis 2000 krooni kuus kuni N(V ) P täisealiseks saamiseni .a.
lg 1 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Seega elatis kuulub väljamõistmisele alates elatisehagi esitamisest so. .a. Kohtukulude jaotus TsMS § 129 lg 2 kohaselt seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa so 9 x 2 000 = 18 000. TsMS § 190 lg 2 teise lause järgi kohtukulud, mille tasumisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi kohtukulude kandmisel. Nimetatud sätetest ja Riigilõivuseaduse lisast nr 2 tulenevalt tuleb riigilõiv 1 250,00 krooni tasuda kostjal OP. Lukiina Vismann Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.