2-06-12623/4

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Krista Kirspuu Määruse tegemise aeg ja koht 09.november 2006.a, Tallinn, Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-12623 Tsiviilasi TL avaldus IK`ile eestkostja määramiseks Menetlusosalised ja nende avaldaja TLNLV kaudu esindajad Tallinna linna esindaja SK asjast puudutatud isik H-LK IKi esindaja vandeadvokaat ET asjast puudutatud isik IK Istungi toimumise aeg 02 ja 03.11.2006.a, avalik kohtuistung RESOLUTSIOON

5. Rahuldada TL avaldus IK’ile eestkostja määramiseks. Määrata IK`i (isikukood ) eestkostjaks H-LK (isikukood ). Eestkostja H-LK`i ülesandeks on IK`i kõigi asjade ajamine. IK ei või teha tehinguid eestkostja H-LK`i nõusolekuta. Aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise, on kolm aastat, alates käesoleva kohtumääruse tegemisest.
6. Lugeda, et IK on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest. Eestkostja ülesannete ringi osas võib eestkostetava nimel esitada määruskaebuse ka eestkostja. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Esitatud asjaolud Tallinna linn esitas kohtule avalduse IK`ile eestkostja määramiseks. Avalduse kohaselt on IK sügava puudega vanaduspensionär, kes ei suuda iseseisvalt oma elu korraldada, vajab pidevat kõrvalabi ja juhendamist. IKi abikaasa H-LK on andnud kirjaliku nõusoleku hakata oma abikaasa IKi eestkostjaks. Avaldaja palub määrata IKile eestkostjaks H-LK. Asjast puudutatud isik H-LK andis nõusoleku täita IKi eestkostja kohustusi. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3, kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. Perekonnaseaduse (PkS) § 92 lg 4 kohaselt seatakse eestkoste ka täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. Vastavalt .a ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi aktile nr on ekspert järeldusel, et IKil on totaalne psüühika taandareng aju isheemilise kahjustuse tõttu. Haigus on kroonilise iseloomuga ja takistab IK`il adekvaatselt oma tegude tähendusest aru saada ja neid õigesti oma tervislike, majanduslike ning õiguslike huvide vallas juhtida. IK oma iseseisva elukorraldusega toime ei tule, vajab kestvat juhendamist, suunamist hooldamist. Oma psüühilise seisundi poolest ei ole ta võimeline iseseisvalt tegema tehinguid. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt on põhjendatud määrata IKile eestkostja. PkS § 95 lg 3 kohaselt tuleb eestkostja valikul arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. Kohus leiab, et H-LK on sobiv isik hakkama oma abikaasa eestkostjaks ning ta tuleb määrata IK`i eestkostjaks. H-LK on andnud kirjaliku nõusoleku enda eestkostjaks määramiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 526 lg 1 kohaselt määrab kohus piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määrusega. Vastavalt TsMS § 526 lg 2 p 3 märgitakse määruses eestkostja ülesanded. TsMS § 526 lg 2 p 4 kohaselt märgitakse määruses, kas ja milliseid tehinguid võib piiratud teovõimega isik teha eestkostja nõusolekuta. Asjas puudub vaidlus selles, et IK ei ole võimeline iseseisvalt tehingud tegema. Ka ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi akti kohaselt ei võimalda IKi psüühiline seisund teha iseseisvalt tehinguid. Kohus leiab, et eeltooduga on tõendatud, et oma tervisliku seisundi tõttu ei ole IK võimeline iseseisvalt tehingud tegema. Seega tuleb eestkostja ülesandeks määrata IKi kõigi asjade ajamine TsMS § 526 lg 2 p 5 alusel märgitakse määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Vastavalt TsMS § 526 lg 3 ei või nimetatud aeg olla pikem kui kolm aastat määruse tegemisest alates. Nii avaldaja kui asjast puudutatud isikud olid seisukohal, et eelnimetatud ajaks tuleks märkida kolm aastat. Kohus leiab, et põhjendatud on määrata ajaks, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise, kolm aastat, alates kohtumääruse tegemisest. 2 Vastavalt TsMS § 526 lg 5, kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Krista Kirspuu kohtunik 3