Obsah (5)

§ 217§ 34§ 220§ 116§ 189

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Kohtukoosseis Kohtuistungisekretär Tsiviilasi Hageja Kostja Istungi toimumise aeg Tartu Maakohus 07.november 2006.

§-dele 8 lg 2, 76 lg 1 ja 223 lg 3 palub hageja kostjalt välja mõista 20 615.- krooni. Kohtukulud palus hageja esindaja jätta kostja kanda. Kohtus jäid hageja esindajad hagiavalduse juurde. Kostja seisukoht Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja kirjaliku vastuse kohaselt kinnitas hageja, et tema korter peab hästi sooja ja tellis 3kW süsteemi, mitte aga kostja poolt pakutud suurema võimsusega 5kW küttesüsteemi. Kostja väidab, et talvel ilmnesid, et hageja korteri kõrvalkorterid ja trepikoda ei köeta või köetakse ebapiisavalt, mistõttu on tegemist väga suure soojuskaoga. Samuti on hageja korteri all kütmata kelder, aknad ja radiaatorid on amortiseerunud. Kostja kinnitab, et soovides hageja kütteprobleemi lahendada, vahetati välja amortiseerunud malmradiaatorid plekkradiaatorite vastu. Kostja vastuse kohaselt vastas objekti kontrollmõõtmise käigus süsteemi võimsus etteantud parameetritele ja süsteem saavutas võimsuse 3 kW. Seega on süsteem töökorras ja kostja ei saa vastutada soojuskadude eest objektil. Kohtukulud palus kostja jätta hageja kanda. Kohtus jäi kostja kirjalikus vastuses esitatu juurde. Kohtu seisukoht Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohtule esitatud kirjalikest tõenditest, sealhulgas poolte kirjavahetusest ning poolte esindajate seisukohtadest nähtub, et hageja ja kostja sõlmisid müügilepingu 06.10.2003.a. Hageja on 08.10.2004.a. tasunud Y OÜ arve nr 22031 alusel 20 615.- krooni, mida kinnitab kostja firma töötaja Mehis Treiali allkiri arvel. Kostja on tuginedes eelpool nimetatud tõenditele ja selgitustele hagejale kuuluvas korteris Tartumaal R vallas R 1-5 müüdud süsteemi paigaldanud ja häälestanud. Hagiavalduse ja esindajate seletuste kohaselt aga ei taga kostja poolt müüdud küttesüsteem hageja korteris vajalikku soojust ja süsteem ei ole nõuetekohaselt tööle rakendunud, mistõttu ei vasta küttesüsteem lepingutingimustele. Kostja leiab, et müüdud süsteem vastab lepingutingimustele ja asjaolu, et küttesüsteem ei taga korteris piisava temperatuuri saavutamist ja hoidmist, on tingitud sellest, et korteris on suured soojuskaod, mida kostja ei saanud küttesüsteemi müües ette näha. Kostja esindajad kinnitasid, et juba tulenevalt ruumi pindalast tehti hagejale ettepanek osta võimsam süsteem. 2 Kohus on tsiviilasjas esitatud tõenditest ja avaldatud arvamustest tulenevalt seisukohal, et pooltel ei ole muuhulgas vaidlust selle üle, et nende vahel on 06.10.2004.a. sõlmitud müügileping. Pooltevaheline vaidlus on aga selles, kas müüdud küttesüsteem vastas lepingutingimustele või mitte. Vaidluse lahendamisel lähtub kohus muuhulgas

§ 217sätetest.

Nimetatud paragrahvi lg 1 sätestab, et ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas.

§ 217lg 2 kajastab loetelu asjaoludest, mis asi ei vasta lepingutingimustele.

Kohus on seisukohal, et hagejat tuleb vaadelda

§ 34sättest tulenevalt tarbijana ja sellest tulenevalt tehingut tarbijamüügina.

Kuivõrd pooled olid eriarvamusel müüdud asja vastavuse osas lepingutingimustele, pidas kohus vajalikuks rahuldada hageja taotluse ekspertiisi teostamiseks, et selgitada välja, kas küttesüsteem vastas hageja korteri tingimustele, millised olid kostjale teada ja kas süsteem on töökorras. Kütte-ja ventilatsiooni inseneri OÜ Pakrum juhataja Aivo Veismani poolt teostatud ekspertiisi tulemusena ilmnes, et süsteem tervikuna ei töötanud, kusjuures ei töötanud ka õhutuskraan. Eeltoodust tulenevalt ei saanud ekspert kontrollida katla võimsust. Samas tuvastas ekspert, et katlaring soojenes, samas aga mitte radiaatorite süsteem. Ekspert on andnud arvamuse, et tema poolt vaadeldud süsteemi ei ole võimalik nõuetekohaselt õhustada, sest puuduvad vajalikud õhutuskraanid ja õhk ei ole süsteemist eraldatud. Ekspert on asunud seisukohale, et Tartumaal R vallas R 5-1 korterisse paigaldatud katel võimsusega 3,0 kW ei ole piisav tagamaks arvutuslikul välistemperatuuril ruumis (silmas on peetud 3 tuba) sisetemperatuuri 210 C. Eksperdiarvamuse p 3.9. tulenevalt peaks küttesüsteemi võimsusest piisama juhul kui välistemperatuur on -100 C. Juhul kui on madalam temperatuur, siis jahtuks küttesüsteem madalamale temperatuurile ning katel ei suudaks seda temperatuuri tõsta. Samas on ekspert välja toonud, et kui süsteemis on õhk ja seda ei saa eemaldada, siis süsteem ei saa töötada. Tutvunud eksperdiarvamusega ja muude asjas kogutud tõenditega, leiab kohus, et kostja poolt hagejale müüdud küttesüsteem ei vasta lepingutingimustele. Tuginedes

§ 217

lg 2 p-le 2 ei vasta asi muuhulgas lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta, ei sobi ostetud asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüjaerialastele oskustele või teadmistele. Kohus on seisukohal, et hagejale müüdud küttesüsteem ei taga hageja korteris (kasutusel 3 tuba) vajaliku temperatuuri saavutamist. Kohus peab küll möönma, et soojuskaod hageja ruumides võivad mõjutada vajaliku temperatuuri saavutamist korteris, kuid tulenevalt eksperdiarvamusest ei tööta küttesüsteem tervikuna nõuetekohaselt, seega ei saa konkreetse küttesüsteemi abil ruume kütta. Kostjate esindajate selgitusest ilmnes, et kostja püüdis korduvalt viia küttesüsteemi töökorda. Samas kinnitavad hageja poolt esitatud avaldused ja hageja esindajate seletused ja eksperdiarvamus, et küttesüsteem ei hakanud ka peale korduvaid seadistusi nõuetekohaselt tööle. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et tarbijale müüdud asi ei vasta lepingutingimustele, s.o. süsteem ja selle osad ei tööta selliselt, et süsteemi abil saaks kütta hageja korterit. Kohus on arvamusel, et hageja on kostjale vastavalt

§ 220lg 1 teatanud mõistliku aja jooksul asja mittevastavusest lepingutingimustele.

Kirjalik avaldus peale seitset täiendavat seadistamist tehti hageja poolt 17.02.2004.a., seega esimese kütteperioodi keskel kui olid ilmnenud küttesüsteemi puudused juba pikema aja jooksul. Hageja teatas tuginedes

§-le 223 lg 3 nimetatud avaldusega kostjale, et taganeb lepingust täites sellega

§-s 188 lg 1 tingimuse. Kohus on seisukohal, et taganemine oli põhjendatud. Tulenevalt

§-st 116 lg 1 võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud.

§ 116

lg 2 kohaselt on olulise lepingurikkumisega tegemist muuhulgas ka siis, kui kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatule lepingust lootis. Käesoleval juhul ei ole hageja saanud sellist küttesüsteemi, mis oleks taganud tema korteri kütmise vajaliku 3 temperatuuri saavutamiseks. Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis viitaksid rikkumise vabandatavusele.

§ 189

lg 1 sätestab, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt ja järgima

§-s 111 sätestatut. Kohus on seisukohal, et konkreetse vaidluse puhul tuleb kostjal hagejale tagasi maksta viimase poolt 08.10.2003.a. tasutud 20 615.- krooni ja hageja on kohustatud kostjale tagastama lepingu alusel saadud asja. Kuivõrd kostja ei ole vabatahtlikult hagejale tema poolt tasutud raha tagasi maksnud, kuulub nimetatud summa kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Kuivõrd kostja ei ole vabatahtlikult tagasi võtnud tema poolt müüdud asja, siis tuleb kohtuotsusega kostjat kohustada mõistliku aja jooksul selle tegemiseks. Kohtu seisukoht kohtukulu osas

1. jaanuaril
2. a jõustus uus tsiviilkohtumenetluse seadustik. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 sätestab, et enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Seega kehtib kohtukulude jaotamisel
3. detsembrini
4. a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks otsus on tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Vastavalt TsMS §-le 57 lg 2 pole kohus hagejalt nõudnud hagiavalduse esitamisel kogu riigilõivu tasumist, hagejat kohustati tasuma 50 % tasumisele kuuluvast riigilõivust, so 875.- krooni. TsMS § 64 lg 1 sätestab, et, riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Vastavalt hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse §-le 37 lg 1 oleks kuulunud hageja poolt tasumisele riigilõiv summas 1750.krooni. Samuti tasus hageja ekspertiisi teostamise tagamiseks kohtu deposiiti 2000.- krooni. TsMS § 61 lg 1 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni 5% hagi rahuldatud osast ning hinnata hagi puhul kohtu määramisel, kuid mitte üle justiitsministri kehtestatud suuruse. Hageja esindaja esitas kohtule kohtukulude nimekirja summas 4875.- krooni, sealhulgas on õigusabikulu 2000.- krooni. Kohus rahuldas hageja nõude täielikult, s.o summas 20 615.- krooni. Kohus peab põhjendatuks kostjatelt hageja kasuks välja mõista hageja esindaja õigusabikulu summas 1030,75 krooni. Kostjatelt tuleb välja mõista hageja kasuks hageja poolt tasutud riigilõiv summas 875.- krooni ja riigituludesse riigilõiv summas 875.-. Samuti kuulub kostjalt väljamõistmisele ekspertiisi teostamise tasu summas 4000.- krooni, kusjuures 2000.- krooni tuleb välja mõista hageja kasuks, kes tasus nimetatud summa kohtu deposiiti ja 2000.- krooni tuleb välja mõista riigi kasuks, kelle arvelt on selles ulatuses tasutud ekspertiisitasu. Rutt Teeveer Kohtunik 4