lg 4 alustel poolte kokkuleppest tulenevalt, võib kohtumäärusele esitada määruskaebuse Viru Ringkonnakohtule sama maakohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Hagiavalduses toodud asjaolud. 18.08.2006 on Viru Maakohtu Rakvere Kohtumajale esitatud S T ` hagi U T vastu Lääne-Viru Maakohtu otsusega 25.01.2001 kahele lapsele S T , sünd. xxxx, ja U T , sünd.xxxx, väljamõistetud elatusraha suurendamise nõudes. Hagiavalduses ja sellele lisatud dokumentidest nähtub, et kostjalt U T `ult on kohtuotsusega 25.01.2001 ts.asjas nr.2-414/01 laste S T , sünd. xxxx, U T , sünd.xxxx, ülalpidamiseks väljamõistetud igakuise elatusrahana kummalegi lapsele summas 250 krooni Hagi esitamisel taotleb hageja elatise suurendamisel igakuist elatusraha 1500 kroonini kuus (kokku 3000 krooni) kuni laste täisealiseks saamiseni. Vastuseks hagile teatas kostja kirjalikult, et tal puudub võimalus maksta elatist kokku summas 3000 krooni kuus, kuna tema keskmine töötasu xxxx on 5600 krooni kuus. Kostja nõustus tasuma kahele lapsele kokku 2000 krooni kuus. 08.12.2006 kohtuistungil esindas kostjat v.adv. A S , kes kinnitas, et kostja on olnud pikemat aega töövõimetuslehel ning seetõttu on ka varem väljamõistetud elatise maksmisel osaliselt tekkinud võlgnevus. Kostja tervislikust seisundist tingituna on käesoleval ajal teadmata tema edasine töövõimelisus. Kostja on nõustunud sõlmima hagejaga elatusraha suurendamisel kompromissi. Samal kohtuistungil esitasid pooled kohtule kinnitamiseks allkirjastatud kompromissilepingu, mille kohaselt hageja lõplikuks nõudeks elatise suurendamisel kahele lapsele augustist detsembrini 2006 jääb kokku 5 000 krooni. Nimetatud võlga tasub kostja igakuiselt summas 1000 krooni alates 20.detsembrist 2006 kuni kogu summa 5000 krooni laekumiseni hageja arveldusarvele. Kuna lastest U T saab xxxx 3 täisealiseks, siis alates xxxx kohustub kostja U T maksma lapse S T ` ülalpidamiseks hagejale igakuise elatusrahana summa 1500 krooni kuus. Elatusraha maksmine kostja poolt toimub hageja arveldusarvele Hansapangas iga kuu 20.kuupäevaks. Poolte menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda. Pooled paluvad kompromissileping kohtul vastu võtta ja esitatud kujul ka kinnitada. Kohtumääruse põhjendid: Kohus, kuulanud ära poolte seletused, leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
lg 1 kohaselt võivad pooled kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
lg 3 sätestatud kompromissi kinnitamist takistavaid asjaolusid antud juhul ei esine, kompromiss on sõlmitud alaealise lapse ülalpidamiseks ning poolte esitatud tingimustel on kompromiss ka täidetav.
sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Asjaolude muutumisel on PkS § 61 lg 3 kohaselt huvitatud isiku nõude alusel kohtul õigus elatise suurust muuta. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavad õiguslikud tagajärjed on kohtuistungil selgitatud ja need on pooltele arusaadavad.
lg 8 sätestab, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel.
lg 5 kohaselt kuulub kohtumäärus viivitamatule täitmisele, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna hageja elatise nõude esitamisel on riigilõivu tasumisest vabastatud, siis kompromissi sõlmimise korral tulenevalt
lg 3 ja 174 lg 4 võib kohus kompromissi kinnitamisel ja menetluse lõpetamisel kindlaks määrata ka kostja poolt tasumisele kuuluva riigilõivu suuruse. Vastavalt
lg 2 p 1 ja 129 lg 2 sätestatule kuulub kompromissi kinnitamisel riigilõiv väljamõistmisele kostjalt ½ ulatuses hagi hinnalt, mille aluseks on ülalpidamise asjades kuni üheksa kuu eest saadav summa. Antud juhul arvestatakse see summa välja varem väljamõistetud ja kompromissis kokkulepitud suurendatud summa vahena. Seega, augustist detsembrini 2006 viie kuu eest maksmisele kuuluvale summale (5000 krooni) kuulub liitmisele alates 01.01.2007 nelja kuu eest ühele lapsele makstava elatise suurenemisel ((1500 -250) x 4) = 5000 krooni. Riigilõivuseaduses sätestatud määrade alusel moodustab kogusummalt 10 000 kroonilt tasumisele kuuluv riigilõiv 750 krooni. Kompromissi kinnitamisega 4 menetluse lõpetamisel on kostja kohustatud tasuma sellest poole, s.o. 375 krooni riigituludesse määruse jõustumisel
lg2 kohaselt on menetluse lõpetamise määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva määruse kättetoimetamisest alates; sama paragrahvi lõike 4 tulenevalt leppisid pooled 08.12.2006 kohtuistungil kokku, et määruskaebuse esitamise tähtaeg kuulub lühendamisele 10-le päevale. Kohus juhindus kompromissi kinnitamisel ja menetluse lõpetamisel
Kohtunik Ärakiri õige: Nooremreferent /allkiri/ Kohtumäärus jõustus 27. detsembril 2006.a Nooremreferent I.Külavee I.Golubev I.Golubev
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.